Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Artiklid
Tormi ppetunnid: kas hakkame lpuks metsi kindlustama?

Erinevalt maja- ja autoomanikest ei ole erametsaomanikud saanud tormikahjude eest mingit hvitust. Erametsa kindlustus on le ju kallis ja seeprast ei olnud metsad kindlustatud. Edaspidi tasuks sel otstarbel luua looduskahjude korvamise fond.

METSAOMANIKU KAHJUSID EI KORVA KINDLUSTUSSELTSID EGA RIIK Jaanuaritorm tegi Eestis palju pahandust: ujutas le maju ja autosid, murdis puid. Nagu ikka prast nnetusi, ksiti ka seekord, kes hvitab kannatanutele kahjud. Vastust soovivad saada ka metsaomanikud, kelle metsades on ligemale 600 000 tm puitu tormi ohvriks langenud.

Ajakirjanduses on palju kirjutatud kindlustusseltsidega videlnud majaomanikest, kel hoolimata slmitud kindlustuslepingust on olnud probleeme hvitise saamisega. Kuuldavasti on lpptulemus siiski majaomanikele edukas: kindlustusandja nustus arvama tormi looduskahjuks ja kompenseerima kahjud.
Samas ei ole kuulda olnud, et tormi tttu kannatanud metsaomanikud oleksid kindlustusega kembelnud, pdnud selgitada, et erakordselt tugeva marutuule murtud metsa peaks ksitlema looduskahjuna. Nimelt pole metsaomanikud veel judnudki niikaugele, et saaksid taotleda kindlustusseltsidelt hvitist: pole astutud isegi esimest sammu, s.o. slmitud kindlustuslepingut. Kuuldavasti on kogu Eestis vaid mni ksik metsaomanik, kel kindlustuskaitse olemas. Seega ei ole metsaomanikel lootustki tormikahjudele kindlustusssteemist hvitist saada.
Kes siis ikkagi hvitab omanikele looduskahjud? Vib-olla riik? Paraku mitte.
Keskkonnaminister tmbas sellele lootusele risti peale, eldes, et riik kahjusid ei korva: metsaomanik peaks ise metsa kindlustama. Seega saadab riik metsaomaniku kindlustusfirmasse, kus peaks asjad korda saama. Tegelikkuses thendab see, et oma kahjud peab metsaomanik ikkagi ise kandma.

KINDLUSTUS ON METSAOMANIKULE LIIGA KALLIS Vahel tundub, et sna kindlustus on mugav kasutada neil, kes soovivad vastutusest vabaneda. Lihtne on elda, et kindlusta oma vara, kuid ra minult midagi ksi. Mni aeg tagasi pidasime sna tulist kirjavahetust nii jahimeeste kui ka keskkonnaministeeriumiga jahiseaduse teemal. Muu hulgas tundsime huvi, kellelt saaks metsaomanik nuda kahju hvitamist, kui metsloomad on niteks noore metsakultuuri nahka pistnud. Jahimeeste hinnangul hvitab kahjud riik, aga keskkonnaministeerium kirjutas, et riik hvitist ei maksa, kuid omanikul on vimalus oma mets kindlustada. Kindlustusseltsist sja rajatud metsanoorendikule kindlustuskaitset ostes tunnistas aga isegi seltsi mgimees (kes tavaolukorras teeb kik, et klient lepingu slmiks), et noorendikku ei ole mtet riskide, sealhulgas ulukite vastu kindlustada, kuna see lheb metsaomanikule ratult kalliks ...
Nii peabki metsaomanik metsloomade tehtud kahju ise kinni maksma. Hoolimata sellest, et jahipidamisest tema maal teenivad nii jahimehed kui ka riik.
Kui kindlustus on niivrd hea moodus oma vara kaitsta, miks meie metsaomanikud seda siis ei kasuta? Phjus on vga lihtne: see on liiga kallis.
Erametsanduse tulusus on hinnanguliselt kigest 23%. Arusaam, et erametsa majandamine on vga tulus, ei ole ige. Komplekskindlustus hlmab kll metsa kaitset enamiku riskide vastu, kuid selle hind on hes Eesti suurimas kindlustusseltsis 143216 krooni hektari kohta, seejuures on omavastutus 500030 000 krooni. Metsakindlustust on kindlustusliigina juba mitu aastat pakutud, kuid lepinguid on slmitud rmiselt vhe. Seega on ilmselge, et selline hind ei ole metsaomanikele vastuvetav.
Ministril on mingil mral igus, kui ta vidab, et metsaomanik peaks kahjude korral kindlustusest abi nutama: eramets on ju eraomand, mis vib selle omanikule tulu anda ning seetttu peaks ka selle kaitset korraldama erasektori kaudu. Kuid avalik vim reguleerib metsakasutust pris ulatuslikult. Osa igusakte kohustavad metsaomanikke tegema metsa investeeringuid, kui omanik on metsa majandamisest tulu saanud. Selliseks vib pidada niteks taasmetsastamiskohustust lageraie jrel. Samas on stteid, mis kohustavad metsaomanikke kulutusi tegema ka juhul, kui mets ei ole tulu andnud. Ilmekas nide on nue, et metsaomanik peab loodusolude tttu hvinud metsa uuendama kolme aasta jooksul. Ent kujutagem ette olukorda: torm murrab metsa maha, omanik istutab uue metsa, nagu nuab seadus, aga siis tulevad metsloomad ja maiustavad rajatud metsakultuuri kallal. Kes kannab metsaomaniku kahjud? Kas riik, jahimehed vi kindlustus? Ikka omanik ise.

LOODUSNNETUS ON MDAS, VALMISTUGEM UUTEKS ldlevinud arusaama ja ka metsaseaduse stete jrgi ei ole metsandus Eestis ainult eraasi, vaid kuulub kogu hiskonna huvisfri. Selle seisukohaga viks metsaomanik nustuda, kui avalik huvi ei piirduks ainult piirangute kehtestamise ja metsa mgist saadud tulult maksude kogumisega. Paraku peetakse erametsa kord hiskondlikuks, kord eraasjaks vajadust mda. Kui kne all on raiemahud erametsades, eldakse ikka, et meie metsi raiutakse liiga palju, seega peab riik sekkuma. Ent kui erametsa on rsinud loodusnnetus, jreldatakse, et metsaomanik peab kahjud ise kandma. Aga ka viimasel juhul peaks avalik sektor pidama erametsa meie metsaks ja metsaomanikule appi ruttama.
Millist abi ootaks metsaomanik riigilt? Ma ei usu, et hiljutise raju tttu kannatanud omanikke nnestub rahaliselt abistada. Praegu on riik teinud phimttelise otsuse hvitist mitte maksta ja vaevalt saab seda muuta. Kuid pakuksin lahendusi tulevikuks. Ilmselgelt ei j see loodusnnetus viimaseks. Peale tormi tuleb ette tulekahjusid, leujutusi, raskirsteid, pdra- ja koprakahjustusi jne. Just praegu, prast laastavat maru, on ige aeg melda, kuidas krvaldada tulevaste nnetuste tagajrgi.

TULEKS LUUA UUS FOND, MIS KORVAKS METSAOMANIKELE LOODUSKAHJUD Eespool sai mrgitud, et levinud arvamuse kohaselt peaks metsad kindlustama. Tdesime, et see kindlustusliik on olemas, kuid ometigi metsaomanikud seda ei kasuta. Seega ei paku senised abinud lahendust. Kas oleks siiski otstarbekam paluda riigilt otsest hvitist? Niteks nha keskkonnaministeeriumi eelarves igal aastal ette raha erametsa looduskahjude korvamiseks? Ei, kuigi kindlustus ei toimi, olen ikkagi arvamusel, et peaks kasutama erasektori vimalusi.
Prast jaanuaritormi, mis rsis Rootsi metsi veel hirmsamalt kui meie puistuid, uurisin sealsetelt metsaomanikelt, kuidas kavatseb riik metsaomanikele kahjusid hvitada. Vastus oli selge: riik kahjusid ei korva, kuna omanikud saavad metsa mistlikel tingimustel kindlustada. Seega kasutab isegi Rootsi kindlustuse, mitte aga riiklike hvitiste ssteemi. Kuid on oluline mrkida, et metsakindlustus erineb seal natuke tavakindlustusest. Nimelt on Rootsi metsaomanike keskorganisatsioon LRF loonud oma kindlustusfirma, mis kindlustab Rootsi eraomanike metsad koosts suure kindlustuskompaniiga. Hind on metsaomanikele sobiv, kuna kindlustusandja on organisatsioon, kes ei pea oma liikmete metsade kindlustuselt hiigelkasumeid teenima.
Seega on tiesti reaalne metsa kindlustada, kuid tema toimimises ainult vabaturumajanduse tingimustes vib kahelda. Eestis muudabki metsakindlustuse kalliks tsiasi, et see peab kindlustusfirmade omanikele korralikku tulu teenima. Ka Eestis tuleks kivitada ssteem, mis ei lhtuks ainult praegustest kindlustusseltsidest ega peaks teenima kasumit, vaid arvestaks ennekike metsaomanike huvisid. Erametsakeskus on juba tellinud uuringu, millega selgitatakse fondi loomise vimalusi. Metsaomanikud saaksid sinna teha sissemakseid ja looduskahjude korral maksaks fond omanikele hvitist. Fondi siht ei tohiks olla teenida tulu fondile vi selle haldajale. Raha tuleks kasutada ainult hvitiste maksmiseks. Mittetulunduslik tegevusphimte peaks tagama, et metsaomanike tehtavad sissemaksed oleksid mistlikul tasemel, kuid samas fondi kapital piisav hvitiste jaoks looduskahjude korral. Selline fond ei saa tle hakata pelgalt metsaomanike entusiasmist: keegi ei tee ju sissemakseid olematu algkapitaliga fondi. Siin on riigil vimalus appi tulla: ta viks aidata luua fondi algkapitali. See peaks tagama, et juba fondi esimesel tegevusaastal oleks loodusnnetuste korral vimalik metsaomanikele hvitist maksta. Seega ei oota me riigilt mitte hekordset toetust, vaid tsist abi uue ssteemi loomisel.
Muide, metsanduse arengukava jrgi toetab riik erametsade kindlustamist. See ilis phimte viks lpuks teoks saada. Kui niisuguse fondi idee pole vastuvetav, tuleks leida teisi viise, kuidas erametsi kindlustada. On vaja melda, pakkuda vlja lahendusi, neid arutada ja ellu viia. Et me saaksime jrgmise loodusnnetuse korral tegutseda. Muidu kurdame prast jrjekordset loodusstiihiat taas, et metsaomanik ei saa abi ei riigilt ega kindlustuselt. Pelgalt probleemi teadvustamine meid ei aita. Lahendusi on vaja.



Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu esimees

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet