Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Sealt metsast
Brasiilia metsade pindala vheneb

Brasiilia keskkonnaminister Marina Silva teatas, et 2004. aastal vhenes Brasiilia vihmametsade pindala 20 000 km2 vrra (vrdluseks: Eesti pindala on ligi 45 000 km2). Kuigi phjalikumat analsi pole veel tehtud, on vhenemine ligikaudu niisama suur kui tunamullu. Ka phjused on endised: laienev elamuehitus ja pllumajanduse areng.
Sdlaste hulgas ei mainita metsatstust, sest vihmametsade pindala vhenemises on tema osa testi vike. Nimelt kasvab vihmametsas tuhandeid puuliike, kuid tstuslik thtsus on vaid vhestel. Sellises piirkonnas on valikraie meldamatu ning raiega kaasneb tohutult palju vhevajalikku materjali.
Vihmamets on peamiselt vrispuidu allikas: mahagon, tiikpuu jms. Kahjuks on mahagon ja tiikpuu juba sna haruldased, nende asemel on kasutusel palju teisi puuliike. Liigiline mitmekesisus vljendub selleski, et vheste meil kasutatavate troopilise puidu liikide nimetuste asemel on tegelikult kmneid ja sadu puiduliike. Metsatstuse phiharud, paberi- ja saetstus, tarbivad peamiselt okaspuud, mida vihmametsast on raske hankida. Seeprast eelistavad sealsed metsafirmad vimaluse korral endale ise metsa kasvatada, mitte aga kulutada suuri summasid vihmametsas. Eukalpt ja mitmed teised puuliigid saavad sealses kliimas raiekpseks paarikmne aastaga. Muidugi saadakse Brasiilias okaspuitu ka loodusliku pritoluga metsadest, ent need ei ole vihmametsad, vaid eelmestike vi ekvaatorist kaugemale jvate alade metsad.



Eesti Metsatstuse Liit

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet