Eesti Looduse fotov�istlus
4/2004



Artiklid
Maailma metsavarud ei kahane enam endise kiirusega

Terviklikku pilti maailma metsadest ja nende muutustest on rmiselt raske kokku panna. Eri allikatest ja eri meetoditel kogutud andmeid ei ole kerge krvutada. Pame siiski anda metsadest levaate. Selgub palju huvitavat. levaade lpeb jrgmises Eesti Metsa numbris.

METSA PINDALA MRATAKSE MAAILMA ERI OSADES ERINEVALT
Uusimad andmed, mida RO toidu- ja pllumajandusorganisatsioon (UN Food and Agriculture Organisation; FAO) on kogunud metsamaa ja metsa pindala leidmiseks, on saadud peamiselt metsavarude hindamise protsessi (FRA 2000) kigus. Paraku on eri riigid kogunud teavet erisuguste andmehivessteemide abil. Need prinevad aastatest 19902000 ja on erineva tpsusastmega. Euroopa ja Phja-Ameerika riikides on metsavarude hindamise peamine alus statistiline metsade inventeerimine alalistel proovitkkidel ja metsakorraldustde kigus kogutud inventeerimisandmed. Arengumaade kohta (paljud Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia piirkonnad) pole kikehlmavat infot: enamasti tuleb kasutada eri uuringute ja kaugseire andmeid ning eksperthinnanguid. Niteks Aafrikas ei inventeerita metsi alalistel proovitkkidel, seetttu phinevad FAO andmed kmne riigi kohta mitmesugustel vliuuringutel, heteistkmne riigi kohta on aluseks eri kaardid ja kahekmne nelja riigi kohta peamiselt eksperthinnangud.


Erisuguste metsamajanduskavade vi -soovituste alusel majandatavate metsade pindala hlmab praegusajal vaid 43% kogu maailma metsade pindalast, kuid riigiti erineb see suuresti. Euroopas on majanduskavad olemas 98%, Phja- Ameerikas 64%, Aasias 24%, Luna- Ameerikas 3% ja Aafrikas 1% metsade kohta, vrrelduna kogu metsapindalaga (Global., 2001). Kuid arengumaades kokku on metsamajanduskavad vi -suunised koostatud vaid 6% metsade kohta (State of the Worlds Forests, 2001).
htlasi raskendab lemaailmsete andmete tlgendamist asjaolu, et eri maades mratletakse metsa kui puudega kaetud ala erinevalt. FAO definitsiooni jrgi (Terms and Definitions, FAO, 1998) peetakse metsaks puittaimestikuga kaetud alasid, mille puuvrade kattevrtus on vhemalt 10%. Aga riigiti kigub see protsendimr tugevasti, ulatudes 2%-st kuivades subtroopilistes ja troopilistes piirkondades kuni 70%-ni metsarikastes piirkondades. Kui arvestada niteks India metsasust nii, et puuvrade minimaalne kattevrtus on 10%, oleks metsasus 19%, ent kui vtame aluseks 40% kattevrtuse, saame metsasuseks vaid 11% India pindalast (Wunder, 2003).
Seega on algandmed maailma metsavarude kohta peaaegu vrreldamatud. Siiski on vaja teha pingutusi, et saada mingisugust ldpilti.

MAAILMA METSAVARUD JAGUNEVAD RIIKIDE VAHEL RMISELT EBAHTLASELT; ENAMIKU HLMAVAD RIIGIMETSAD
Maailma metsade vtavad FAO (FRA 2001) jrgi enda alla 3, 869 miljardit hektarit ehk ligi neljandiku maismaa kogupindalast (Global., 2001). Ligikaudu 55% maailma metsadest paikneb arengumaades, lejnud 45% arenenud maades. 47% maailma metsadest asub troopilises, 33% aga boreaalses kliimavtmes, 9% subtroopikas ja 11% parasvtmes (Maini, 2002).
Troopiliste ja subtroopiliste ning parasvtme ja boreaalsete metsade pindala on seega suurusjrgu poolest vrdne, kuid viimaste osakaal suureneb. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala oli aastatuhande vahetusel 204 miljonit hektarit, hlmates peaaegu 5%. Seega on valdav enamik, 95% maailma metsadest, loodusliku pritoluga (State of the Worlds Forests, 2001).
Maailmas on vaid 12% metsi, kus raie ja muu metsakasutus on iguslikult reguleeritud; ligikaudu 5% maailma metsadest on sertifitseeritud (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003).
Maailma metsad jagunevad pindalalt eri regioonide vahel jrgmiselt: 27,5% Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis, 27,0% Euroopas ja endises NSVLis, 15,1% Aafrikas, 17,2% Aasias ja Okeaanias ning 13,2% Phja-Ameerikas (State of the World's Forest, 1999).
85% maailma metsavarudest paikneb vaid 25 riigis (Maini, 2002). FRA 2000 andmetel on pindalalt kige rohkem metsi Vene Fderatsioonis (851 392 000 ha), jrgnevad Brasiilia (543 905 000 hektarit), Kanada (244 571 000 ha), USA (225 993 000 ha), Hiina (163 480 000 hektarit), Indoneesia (104 986 000 ha) ja Kongo (135 207 000 ha; State of the Worlds Forests, 2001).
Valdav on riiklik metsaomand: 77% maailma metsade pindalast. Niteks Euroopas (koos Venemaa Euroopaosaga) hlmavad riigimetsad 90%, Phja- Ameerikas 64%, Aasias 94%, Luna- Ameerikas 86% ja Aafrikas 100% (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Suurimates metsariikides hlmavad riigile kuuluvad metsad Venemaal 100%, Kanadas 93,2%, USA-s 37,8%, Brasiilias 77%, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 100% ja Indoneesias 99,4% metsade ldpindalast (White, Martin, 2002).

METSADE PINDALA ON ARENENUD MAADES SUURENENUD, ARENGUMAADES VHENENUD
Kuna FAO definitsiooni jrgi peetakse metsaks puittaimestikuga kaetud alasid, mille puuvrade kattevrtus on vhemalt 10%, ei hinnata objektiivselt ka hvitatud metsade pindala: see kajastub statistikas tunduvalt viksemana kui tegelikult. Niteks ei veta hvinud metsana arvesse neid alasid, kust on he korraga vlja raiutud isegi le 7080% suure tarbevrtusega puidutagavarast, kui mets taastub looduslikult alla 20 aasta jooksul.
Sellest hoolimata vhenes aastatel 19801995 maailma metsade kogupindala 180 miljoni hektari vrra.
Aastatel 19901995 vhenes kogu maailma metsade pindala 56,3 miljoni hektari vrra. Sealjuures arengumaades vhenes metsade pindala 65,1 miljoni hektari vrra, kuid arenenud maades suurenes 8,8 miljoni hektari vrra. Kuigi kogu maailmas tervikuna vheneb metsade pindala endiselt, vib nende arvude phjal siiski vita, et metsade hvitamise tempo on aeglustunud. Nii kahanes arengumaade looduslike metsade pindala 19901995. aastal 13,7 miljoni hektari, aastail 19801990 aga 15,5 miljoni hektari vrra aastas (State of the Worlds Forests, 1997).
FRA 2000 viimastel andmetel vheneb maailma metsade kogupindala veelgi aeglasemalt: 99,5 miljoni hektari vrra aastas, see hlmab 0,2% metsade ldpindalast (State of the Worlds Forests, 2001; Global., 2001). Samas ei tohi unustada, et looduslike metsade kogupindala kahaneb siiski kuni 16 miljoni hektari vrra aastas, osa uuendatakse aga lppraie jrel kiirekasvuliste istandikega vi uueneb see looduslikult (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003).
Kokkuvttes: kahjuks jb maailmas metsi endiselt vhemaks, kuid nneks on vhenemise tempo aeglustunud. Lhemalt eritledes on metsade pindala aastail 19801995 suurenenud jrgmiselt: Euroopas 4,1%, Phja-Ameerika parasvtmes ja boreaalses osas 2,6%, Austraalias, Jaapanis ja Uus-Meremaal 1,6%. Sama perioodi jooksul on metsade pindala vhenenud Aafrikas 10,5%, Ladina-Ameerikas 9,7% ja Aasia ning Okeaania arengumaade osas 6,4% (State of the World Forests, 1995). Arenenud maades on metsade pindala suurenenud enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajetud pllumajandusklvikutel. Metsade pindala suurenemine arenenud maade urbaniseerunud piirkondades on mneti kompenseerinud samaaegset metsade hvingut, mille on phjustanud linnade kasv ja infrastruktuuri areng.
Ent htlasi on maailma metsade pindala aastail 19902000 vhenenud jrgmiselt: Aasias 3,65 miljoni hektari vrra ehk 0,07% aastas, Phja- ja Kesk-Ameerikas 5,68 miljoni hektari vrra ehk 0,10% aastas, Luna-Ameerikas 37,11 miljoni hektari vrra ehk 0,41% aastas, Aafrikas koguni 52,64 miljoni hektari vrra ehk 0,78% aastas. 19902000 on metsade pindala suurenenud vaid Euroopas: 8,78 miljoni hektari vrra ehk 0,08% aastas (State of the Worlds Forests, 2001).
FAO metsamaa muutuste uuringute alusel saab teha esialgseid jreldusi ka muutuste phjuste kohta. Peamised phjused on pllumajanduse hoogne areng ning ldised majandusprogrammid, mis hlmavad elanikkonna mberasumist, pllumajanduse ja infrastruktuuri arengut. Eri regioonides avalduvad eri laadi mudelid (State of the Worlds Forests, 1997).
1. Aafrikas on hulk seniseid metsamaid kaetud madalakasvulise puittaimestikuga; valdavad psastikud. Phjus on eesktt maapiirkonna rahvastiku kasvust tingitud kontrollimatu pllumajandusalade laienemine.
2. Muutused Ladina-Ameerika metsades on jrsemad: terved seni laamadena paiknenud metsaosad kuuluvad nd teise maakategooriasse. Sageli phjustavad neid muutusi teadlikult kavandatud tegevused, niteks magistraalteede ehitamine lbi Amazonase rgmetsa, elanike mberasustamine, ulatuslik kariloomade, eriti veiste karjatamine ning hdroelektrijaamade veehoidlate rajamine.
3. Aasia metsi mjutavad peamiselt kahest phjusest tingitud muutused. Oma ulatuselt on mlema tagajrjed sna vrdvrsed. Esimest laadi muutusi tingivad maapiirkondade rahvastiku kasvu tttu tekkinud muutused (niteks pllumajandusliku maakasutusviisi intensiivistumine ja asustuse levik senistele metsaaladele). Teist laadi muutuste phjuseks on sihikindel tegevus (niteks elanike mberasustamine ning ulatuslike istandike rajamine). Tihti vheneb metsade pindala just kuivade krbete ja poolkrbetega piirnevates regioonides ning mestikes, mis on keskkonnamuutuste suhtes vga tundlikud. Sellistes piirkondades on puudel nagunii raske kasvada, ent kui mets on hvitatud, hakkab toimima erosioon ja tekivad tuiskliivad, veereiim muutub prdumatult ja mulla viljakus vheneb. Kttepuidu lemrase raie ja loomade liigse karjatamise ulatust on raske mrata, kuid maakera puastes vi poolkrbelistes piirkondades on need tegevused metsade hvingu peamised phjused. Samuti on neis maades kriitilised tegurid tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused.

VALULAPS TROOPILISED VIHMAMETSAD

Kui inimtegevus ei olnud metsi veel oluliselt mjutanud, vtsid troopilised vihmametsad enda alla 24 500 000 ruutkilomeetrit, s.o. vndi, mis ulatus ekvaatorist 23,5 phja ja luna poole. Vihmametsad katsid kokku 14% maismaa pindalast. Alates 1900. aastast on troopiliste vihmametsade pindala kahanenud poole vrra. Tnapeval on neid silinud alla 10 miljoni ruutkilomeetri. Suurte laamadena leidub neid veel vaid Brasiilias, Indoneesias ja Kongos. Troopilised vihmametsad hlmavad praegusajal ainult 6% maismaa pindalast (Newman, 1990). Vihmametsades on leidnud elupaiga umbes pool maismaal elavatest taime- ja loomaliikidest. Kui neid metsi hvitatakse samamoodi kui seni, sureb lhiaastatel vlja kuni miljon taime- ja loomaliiki.
Kige kiiremini on troopilisi vihmametsi hvitatud Aafrika riikides. Sealsete metsade kogupindala on 528 miljonit hektarit, millest enamik, 505 miljonit hektarit, paikneb 40 troopikariigis. Aafrika troopilise piirkonna keskmine metsasus on 23%. FAO FORIS-i andmebaasi alusel on prognoositud, et aastaks 2025 vib Aafrika metsade pindala vheneda poole peale, vrreldes 1990. aastaga. Selle mudeli phjal hviks 19902025 aastas 3,44,4 miljonit hektarit metsa, 20252050 aga 2,53, miljonit hektarit (Palo, Lehto, 2003).
Aasia riikidest on olukord kige keerukam Indoneesias. Kuigi Indoneesia hlmab vaid 1,3% ldisest maismaa pindalast, on sinna koondunud suur osa maailma bioloogilisest mitmekesisusest: 11% kogu maailma taimeliikidest, 10% imetajaliikidest ja 16% linnuliikidest. Enamiku liigi isendeid leidub just metsades. Praegusajal hvib Indoneesias ligikaudu kaks miljonit hektarit metsa aastas, peamiselt kontrollimatu raie, endiste metsamaade istanduste alla mineku ning metsatulekahjude tttu. Aastail 19851997 oli keskmine metsade kahanemistempo seal 1,7% aastas, s.o. neli korda kiirem kui Brasiilias. On teada, et 570 puuliiki on Indoneesia metsades hvimisohus. Raiete tagajrjel vivad troopilised dipterokarpsed (perek. Dipterocarpaceae) tasandikumetsad Sumat ral ja Kalimantanil hvida tielikult juba 2010. aastaks.
Luna-Ameerika metsarikkaim riik on Brasiilia. Amazonase rgmets hlmab Brasiilia territooriumil 4,1 miljonit ruutkilomeetrit, s.o. 48% riigi pindalast. Inimese tugev pealetung Amazonase rgmetsale algas 1960. ja 1970. aastatel. Eelkige kahjustasid metsi tulundusraied, maa-asulate rajamine, arenev looma-, eriti veisekasvatus, maavarade kaevandamine ning teede ja hdroelektrijaamade rajamine. Neljakmne aastaga raiuti lagedaks 78 miljonit hektarit Amazonase rgmetsa, s.o.15,3% kogu Amazonase metsade algpindalast. Umbes 70% sellest raiuti kolmes lunapoolses piirkonnas: Par, Mato Grosso ja Rondnia aladel (Lessons from the Rain Forest. Brazil, 2002). Brasiilias asub veel teinegi bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt hindamatu rgmetsaala Atlandi ookeaniga piirnev vihmametsadega kaetud Mara Atlantica. Sellel alal paiknevad kige mitmekesisemad metsakossteemid maailmas: registreeritud on kuni 454 puuliiki hektaril. Ent vihmametsade pindala on seal suuresti kahanenud, kuna asustus on pikka aega ha tihenenud ja majandus judsalt arenenud, eriti suhkruroo kasvatus. Paraku asuvad Mara Atlantica piirkonnas Brasiilia peamised suurlinnad ja tstuskeskused. Esialgu oli vihmametsade all 100 miljonit hektarit, kuid ndsel ajal vaid 7,8% (Lessons from the Rain Forest. Brazil, 2002).



Kalle Karoles, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktor, EPM ppejud

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet