Eesti Looduse fotov�istlus
3/2004



artiklid
Metsavahtide eluolust kahe ilmasja vahel

Metsavahi ametikoht on praeguses Eesti riigimetsa ssteemis kaotatud. Huvitav on heita pilk selle auvrse ameti pidajate tegemistele minevikus. Valgustame kunagiste metsavahtide eluolu kahe Rapla maakonna piires asuva metskonna, Kru ja Mrjamaa arhiividokumentide phjal.

KRU METSKONNAS VANNUTATI AMETISSE 14 METSAVAHTI
1918. aasta knlakuul loodud Eesti Vabariik sai Vene riigilt pranduseks 11 nn. kroonumetskonda. Misamaade riigistamisega asutati veel hulk metskondi ja 1920. aasta lpuks ulatus nende arv juba ligi 90-ni. Nooruke riik pidi metsa, oma suurt rikkust, kaitsma ja hoidlikult majandama. Selleks kavandas Metsade Peavalitsus oma koosseisu ligi 2700 tkohta. Neist 2000 olid metsavahid.

Kui krged ametnikud pidid oma paberite tagant ngema ka kaugemale le puulatvade, siis metsavahtide vgi toimetas pevast peva Eestimaa metsades Srve srest Peipsini ja Viru rannast Valgani. Nende meeste hool oli iga puudetukk, raba ja kraavikallas. Nemad pidid teadma, kuidas kosuvad vahtkonna kuusehakatised, kus mngib mtus, kus kipub vesi liiga tegema vi ootab umbes siht kirvest.
Metsavaht kui riigiteenija andis ametivande. Kru metskonna arhiivifondist leiame 16. juunist 1922 Metsade Peavalitsuse kirja, kus antakse teada: Ametivannet vanduma on kohustatud kik pllutministeeriumi ametkonna ametnikud .. 14 aasta vanuselt peale .. Vannutamine kui teatud phalik akt snnib tarviliku pidulikkusega .. Vanduda tuleb psti seistes meie riigi phiseaduse mistele vastavalt, ilma vaimuliku osavtmiseta ja ilma ke leststmata. 25. juunil 1922 Kru metskonnas kirja pandud protokolli jrgi vannutati 18 metsateenijat, neist 14 metsavahti: Jakob Tirmann, Mihkel Maurer,Woldemar Kala, Jaak Tomson, Jakob Siiwerst, Mihkel Wigas, Martin Rebane, Juhan Peks, Jakob Kommisaar, Hans Stmper, Juhan Neidlich, Tnis Elmik, Mihkel Popp, Kristjan Punn. Kige nooremad mehed selles ametis olid 31-aastased Jaak Tomson ja Mihkel Wigas, kige eakam 72-aastane Mihkel Popp.

TD PAILU JA HINDEKS 4+
1920. aastate algul oli Kru metskonna pindala 13 099 hektarit, vahtkonna keskmine suurus ji veidi alla tuhande hektari. Arhivaalide hulgast leiame dokumendi pealkirjaga Kru metskonna palkade kava 1921. a. alates. Sealt nhtub, et metsavahtide ttasu mramisel veti arvesse vahtkonna ja palgamaa suurust ning t rohkust. Viimane mrgitakse olevat keskmine kigi meeste puhul peale Jakob Kommisaare, kelle nime taga seisab pailu, ju selleprast, et tema vahtkond oli oma 923 tiinuga kige suurem. Palgamaad oli meestel vga erinevalt kes. hel pldu ⅔ tiinu, teisel 5, ks niidab heina 7 tiinult, teine peaaegu kaks korda suuremalt tkilt. Lahtris Vilumus hinnatakse meeste toskusi viie palli ssteemis. Kolm metsavahti on saanud hinde 4, kuue mehe nime jrel on kirjas 4-, kolm metsavahti on teeninud koolipoisihinde 3. Aleksander Letsar ja Jakob Kommisaar on plvinud krgema hindena 4+. Soovitava phipalgana metsavahtidele 1921. aastaks on kirja pandud 4501300 marka.
Lugedes arhiivitoimikust samalaadset teavet 1923. aasta kohta, leiame tublimate metsavalvurite reast jlle Lemmelo metsavahi Jakob Kommisaare, aga ka Jakob Tirmanni Pidapa ja Mihkel Maureri Saare vahtkonnast nende t on saanud hinde hea. Teiste metsavahtide tegevust on metsalem pidanud rahuldavaks. Aleksander Letsar on aga metsaseaduse rikkumise prast 1. maist 1922 ametist tagandatud. 1923. aastal oli metsavahtide keskmine vanus 46 aastat. Noorimana on kirjas 24-aastane Bernhard Popp, eakaimana 71-aastane Juhan Neidlich. Ametikrgenduse ja mberpaigutuse ettepanekute lahtrisse on metsalem kolme kige vanema metsavahi puhul kirjutanud pajuki peale. Jrva maakonna metsalema 20. juuli 1923. aasta ksu nr. 9 jrgi saavad Kru metskonna kaks metsavahti palka 800 marka, kaksteist metsavahti 14001550 marka kuus.

MISATEENIJAST OMA RIIGI METSA HOIDJAKS
Mis mehed need olid, kes 80 aastat tagasi Eesti metsi hoidsid ja valvasid? Lehitseme Kru metskonna ametnikkude ja teenijate nimekirja, mida on peetud 30 aastat, 19211951. Enamik 1920. aastatel ametisse kinnitatud metsavahtidest on tulnud sama t pealt misatest. Nii on Hans Kruuk olnud misa metsavaht Rumbil, Voldemar Kala Jrvakandis, Jakob Tirmann Krus. Koolihariduse pilt on mitmekesine. Kes on lpetanud vallakooli, kel on tulnud piirduda algkooli kolme-nelja klassiga, kes on kinud kihelkonnakoolis. Metsavaht Artur Uusi nime taha on mrgitud Tallinna Kirsipuu reaalgmnaasiumi II kl.
Iga ttaja kohta peetud lehekljelt vib tpselt teada saada, millal ta puhkusel oli, milliseid lisalesandeid titis, kui palju palka sai. Metsavahit pole kergete killast. Iga mehe nime juurest leiab kuupevadega sissekandeid haigeks arvatud, loetakse haigeks, lugeda terveks. Ja nii mnelgi lehekljel vtab metsavahi elut lesthendamise kokku lhike teade tlt vabastamise kohta parandamatu haiguse tttu. Kirjas on kiitused ja autasud. Niteks Kru metskonna Pidapa vahtkonna metsavahi Jakob Tiirmaa (Tirmann) kohta on 1938. aastal mrgitud: Annetatud Valgethe teenetemrgi III kl. medal. Eestlaste sngest saatusest keerulistel aastatel knelevad laused metsavahtide Juhan Lehtoru ja Albo Reinsaare teenistuskirja lpus: Kustutatud teenijate nimekirjast arreteerimise tttu 1. 03. 45.
Mrjamaa metskonna arhiivifondis leiduv ametnike ja teenijate nimekiri pakub samuti huvitavat teavet Eesti Vabariigi esimestel kmnenditel tegutsenud metsavahtide kohta.
Siingi jtkasid metsateenijatd nd juba omas riigis mehed, kes ligi paarkmmend aastat valvanud misametsi. Nii asus prast teenimist Pravere, Kaisma ja Mrjamaa misas 1. mail 1920. aastal Mrjamaa vahtkonda ametisse 47-aastane Mart Kerres. Krvetaguse vahtkonda metsavahiks mratud 43-aas tane Robert Miilimaa oli sama ametit pidanud Lmandu ja Krvetaguse misas. Vaimisa vahtkonda sai tle 40-aastane Juhan Libek, kes 1904. aastast kuni metsade riigistamiseni oli teeninud Joa misa metsavahina. Metsavahitga rinda pistma tuli mehi ka hoopis teist laadi ametite pealt. Orgita vahtkonna metsavahiks kinnitati 1931. aastal Jaan Paugus, kes oli pidanud koolipetajaametit, tosin aastat teeninud Lihula arestimaja lemana ja vahepeal proovinud rahukogu registraatori td. Jaan Hiob, ilmasja ja Vabadussja lbi teinud mees, tuli metsavahiks Lmandu misa pllutjuhataja ameti pealt. Juhan Kuusik oli enne Sipa vahtkonna metsavahiks saamist teeninud kmme aastat leiba Hste villatstuse ja seitse aastat Sindi kalevivabriku masinate taga.
1930. aastatel Mrjamaa metskonda metsavahtidena tle vetud meestest olid aga enamik juba kutseppe lbi teinud. Hans Redlich, Herbert Kruusel ja Johannes Mgisoo olid metsavahiametit ppinud Haapsalu revidentmetskonnas, Erich Kaldamaa ja Mihkel Volga Mrjamaa metskonnas. Peeter Kurvetil, Edgar Luigel ja Johannes Preedenil oli selja taga Voltveti metsakool.

PALGAD 3150 MARGAST 9 KROONINI
Metsavahtide palganumbrid olid vga kikuvad. Arvesse veti metsavahijrku ja vahtkonna suurust. Loomulikult mngis oma osa rahakursi muutus, kuidas muidu oleks niteks Lmandu vahtkonna mehe Jaan Hiobi kuupalk seitsme aastaga tusnud peaaegu kmme korda: 350 margalt 1920. aastal 3150 margani 1927. aastal. Ttasu mjutas ka palgamaa suurus. Prast nende maade levaatamist 1922. aastal alandati mne metsavahi kuutasu 650 margalt 450 margale; phjendus palgamaa suurenemise tttu. 1931. aastal on metsavahtide kuupalgaks mrgitud 2427 krooni.
Kru metskonna arhivaalide hulgast vib leida dokumente, kus metsavahid nuavad palgatusu. Pidapa metsavaht Jakob Tirmann ja Saare metsavaht Mihkel Maurer on 1934. aasta 14. augustil esitanud metsalemale hise avalduse, kus nenditakse, et Lemmelo vahtkonna kaotamisega suurenesid nende vahtkonnad 700800 hektari vrra. Mehed on kirjutanud: .. meil pole jnud aega le palgamaa korraldamiseks, vaid kik pllutd tulid lasta raha eest ra teha .. Palgamaa saime ktte knnustikuna, mis tuleb veel mber ttada .. Palume Teie korraldust ja kaasabi, et meie palga mra saaks suurendatud vastavalt juurdetulnud t normele.
Metalema kiri Riigimaade ja Metsade Valitsusele 20. augustist 1934. aastast teatab, et prast suurenemist on Saare vahtkonna pindala 1240 hektarit ja Pidapa 1296 hektarit, mlemad metsavahid kasutavad 15 hektarit palgamaad ja saavad kuus ttasu 25 krooni 50 senti. Metsalem teeb ettepaneku tsta metsavahtide palka he astme vrra. Sellele vastuseks teatavad Tallinna krged ametnikud, et ei leia vimaliku olevat metsavahtide palvele vastu tulla, millest viimastele teatada palume. Kirjale lisatud mrkusest neme, et 21. septembril 1934 on see uudis ka metsavahtidele Maurerile ja Tirmannile teatavaks tehtud.
Kibestunult rgib oma tst ja palgast Kru metskonna Metsari vahtkonna metsavaht Artur Uus 1934. aasta 20. juulil kokku seatud avalduses: 1. novembrist 1933. a. alates alandati minu palka Vndra revident metsalema ettekirjutuse phjal Kr. 17.50nelt 9 kroonile ja mille kohta seletati, et minul on oma vahtkonnas vhe td. Pdsin kuidagi ra elada, kuid selgus, et praeguse t juures selle palgaga, mis on kaugel igasugusest elatismiinimumist, ennast ja perekonda leval pidada on enam kui vimatu. Metsavaht palub oma palka tsta 20 kroonini, phjendades: Minu vahtkonna pindala on minu teenistus ajal suurenenud umbes 500 ha, kusjuures aga vahtkond on metsavargate rikkamas mbruses. Artur Uus lpetab oma avalduse: Ja et metsa ametnikult nudaks ametikohuste tpset titmist, siis on ka ametnikul igus selle eest inimvrsed tasu nuda. Kahjuks ei olnud arhiivist leida dokumenti selle kohta, millise tulemini judis metsavaht Uusi inimvrse ttasu nudmine.

.. OLEN METSAVAHI AMETIST TIESTI LE
Ehkki metsavahit oli raske ja palk mne mehe meelest vga kasin, jtkus vabanenud kohtadele soovijaid. Kui Kru metskonnas 1930. aastal metsavaht Tnis Elmiku surma jrel Metsari vahtkonda meest otsiti, saabus terve peotis avaldusi. Kru mees Jaan Oks teatab: Olen pois mees 27 aastat vana. Metsa td olen teinud iga aasta lapsest saadik. Viljandimaalt Ko vallast pakub end metsavahiks ministeeriumikooli haridusega Eduard Olbrei, kes kirjutab: Metsa tid olen ennem teinud, tarvilik inventaar pllu pidamiseks on olemas. 24-aastane Kdva kla Aidametsa talu perepoeg Reinhold Kaal esitab kalligraafiliselt kirjutatud avalduses metsavahiametisse soovimise phjenduseks, et mina metsa ja metsaasjanduse vastu huvi tunnen. Lisab ka algkooli III klassi teatelehe, arstitunnistuse ja kaitseveteenistuse tunnistuse. Ernst Krausmann Kedvaperest arvab oma sooviavalduses: Tunnen metsas kiki ette tulevaid tid, olen le kolme kuu juba pilasena olnud IIIda jsk. metsniku juures. Tunnen, et olen metsavahi ametist tiesti le oma teadmiste poolest .. Metsavahiks on valmis hakkama veel puutmees, metsa hindamise salga liige, ka mitu noort meest, kes isatalus pllutd teevad. 1934. aastal kandideeris metsavahiametisse juba kutsega mehi. Kohasoovija Jaan Mett Vrumaalt teatab, et on lbi teinud 1933. a. Voltveti metsakooli metsavahtide kursuse. 24. mail 1934 on A. Samaarin Rakvere kandist Karitsalt kirjutanud: Olen .. lpetanud metsavahi kutsega kiges metsamajandus teadmistega. Kohale kandideerimise jrjekorras takistusi minule nimestikus ei ole.

POOL NAELA LEIBA PEVAS
Pllutministeeriumi Metsade Peavalitsuse kiri 6. oktoobrist 1920 kohustas metsalemaid kokku seadma iga kuu kohta metsaametnike ja tliste nimekirjad, kus on ra nidatud ka perekonnaliikmed. Iga nime jrele tuli mrkida summa, mille eest inimene kehtivate normide jrgi rehkendatuna pidi saama margariini, heeringaid, pli- ja leivajahu. Rangete normide alusel jagati ka likonna- ja pesuriiet, lambili, saapaid, tallanahka, tuletikke ning seepi.
Metsavaht Jakob Tirmanni kolmeliikmeline pere on saanud ajavahemiku august kuni detsember 1920 eest 1,5 puuda leivajahu, 37 naela nisupli, 40 naela heeringaid, 7 naela margariini.
Pllutministeeriumi Metsade Peavalitsuse tstuse osakond teatab kirjaga 19. mrtsil 1921 Jrva maakonna metsalemale, et 134 arssinat villast likonnariiet, mille metsalem on isiklikult peavalitsuse laost vastu vtnud, on riikline varustus 1920 eest Jrva maakonna metsa-, kantselei ja valveametnikkudele ja metsatlistele 26 komplekti à 4 arsinat ja 4 komplekti 4 arsinat. Riiet on igustatud saama ainult need ametnikud ja tlised, kes 1920 aastal vahet pidamata vhemalt 6 kuud teenistuses on olnud ja seni likonna riiet ei ole saanud. Saadud kangarullist viie likonna jagu riiet mras maakonna metsalem Hans Taube Kru metskonnale. Kui silmas pidada, et ainuksi metsavahte oli Krus ametis 14 meest, pidi selle natukese kuue- ja pksimaterjali jaotamine sna keeruline olema. Sama aasta aprillis saab Kru metskond ka 325 arssinat pesuriiet ttajatele vljajagamiseks, igahele 25 arssinat.
5. novembril 1920 koostatud 2 paari uue, 15 paari wana saabaste ja 26 naela talla naha wlja jagamise leht nitab, et vanad saapad langesid osaks metsavahtidele Jakob Kommisaarele, Martin Rebasele, Hans Grosskopfile, tallanahka said kaheksa metsavahti.
Toiduainetega varustamisel tehti vahet rasketliste (puulikajad) ja kergetliste vahel. Viimaste hulka arvati ka metsavahid. Nemad said 1920. aastal normide jrgi pevas: 1) naela leiba palgasaaja kohta, 2) ⅛ naela nisu- vi odrajahu palgasaaja enese ja ⅛ naela tema perekonna jaoks, 3) 11 solotnikku rasvaineid palgasaaja ja 6 solotnikku iga pereliikme kohta, 4) 2 naela kartuleid palgasaaja enese ja nael iga pereliikme kohta. Peale selle oli metsavahtidele ette nhtud kuu kohta seitse naela heeringaid palgasaaja enese ja kolm naela perekonna jaoks, pool pakki tikke ja ks nael seepi.

KOHENDAMISEL JA KPITSEMISEL POLNUD LPPU
22. veebruaril 1923 on koostatud akt Kru metskonna ttajate korterite hindamise kohta. Komisjoni kuulusid Lelle vallavanema abi Hans Prukk, politsei Kru rajoonilem J. Tomson ja metsalem P. Hermann. Neliteist metsavahikorterit on saanud niisugused hinded: keskmine neli korterit, allakeskmist seitse, vilets kaks, halb ks. Seitse metsavahiperet elasid rehielamutes. Halvas korteris elas Lemmelo metsavaht J. Kommisaar, viletsas Saare metsavaht Mihkel Maurer ja Teosaare metsavaht Juhan Peks.
1923. aasta juulis on saadetud Jrva maakonna metsalemale metsaametnike palgamaade nimekiri, kust neme, et kik metsavahikohad on kantud nimestikku kui plised metsavahikohad. Nende kohtade hooned aga kippusid lagunema. Kru metskonna arhiivifondis leidub terve rida toimikuid, kus sees ehituste ja paranduste taotlused, eelarved, vajadusaktid ning arvutused. Kuigi igal aastal hoolega remonditi ja ehitati, ei paistnud tdel lppu tulevat.
1923. aastal parandati kolme vahtkonna, Kedvapere, Tillniidu ja Pori metsavahtide elumaju. Sel aastal remonditi metsavahikohtadel veel kaks lauta, kaks kaevu, kuuri ja kni, ks vihusaun, ait, ahi ja rehealune. Saare vahtkonda ehitati uus elumaja, mille kohta on 1922. aastal tehtud ksikasjalik eelarveline rehkendus: leldine kokkuvte:

Eelarve jrele 296500.- marka
puumaterjali knnuraha 46215,50
kokku 342715,50
marguselt 342,500.- marka.

1923. aasta 14. novembri kokku seatud aktist loeme: Kru metskonna Kuusiku vahtkonna metsavaht Mihkel Wigas teatab oma seisukorrast, et temal puudub elumaja juures kohane ruum, kus oleks vimalik sgisel oma palga maa pealt saadavat vilja ra peksta, sest vilja kusagile talusse peksmiseks viia on rmiselt vilets. Aktile alla kirjutanud metsalem ja I jaoskonna metsnik on tendanud, et metsavaht Wigasel on rehealune tarvilik, sest vilja vedu sgisel taludesse oleks aega viitev ja teatud % kahaneb vilja saagist, niisama ka halbade teede tttu on vilja vedu taludesse vimata.
Metsavaht on nus rehealuse omal kulul valmis ehitama. Enamasti kohendavad ja parandavadki metsavahid oma kasutuses olevaid hooneid ise, saades knnu pealt tasuta puumaterjali.

KAEVUD KORDA JA KEMMERGUD PSTI
Hoonete krval oli aina vaja remontida kaeve. 11. mail 1929 on II jaoskonna metsnik Johan Memme koos metsavaht Peksiga Teosaare metsavahikoha kaevu jrele vaadates leidnud, et rakked on ra mdanenud ja tuleb uusi rakkeid teha 2,30 m krguselt. Veel halvem lugu on Kuusiku metsavahi kaevuga, mille kohta 1930. aasta 12. jaanuaril .. kaevu post ja vinna puu on tiesti ra mdanenud ja tarvidamiseks klbmata ja hda ohtlik. Kaevu post ja vinna puu tuleb uus teha, posti pikkus 5,5 mtr jmedus 25 sm ja vinna puu 10 mtr pikk ja jmedus 1314 sm.
Vajadusaktis 30. juulist 1930 on Turumetsa vahtkonna metsavahi loomalauda kohta nenditud, et katus on he klje peale wajunud, nii et on karta, et katus tiesti kokku langeb. Peale katuselappimise ja mdanenud seinapalkide vahetamise tuleb laudale ka uusi wrawaid teha lasta suurusega 2 m x 2 m, raud osad uued.
Metsavahtidele vlja antud ehitusmaterjali kohta peeti tpset arvestust. Arhiivitoimikust leiame paberi pealkirjaga Remont materjalide nimekiri, millised wlja antud, kuid tarwitamata ja alal hoitakse alljrgmistel kohtadel. Kirjas on tki- vi meetriviisi palgid, lauad, telliskivid, sindlinaelad, katuselaastud. ks tabeli lahter nitab, kelle juures olid varud hoiul; iga metsavaht kinnitas seda allkirjaga.
Metsateenijate elupaikade korrastamise ts ei keelanud oma abi ka kohalikud vimud. 13. mail 1920 on Kru metsalem Paul Hermann kirjutanud Kru vallavalitsusele: Palun minule kirjalikult saata nudmine metsawahtide ja puulikajatele wljakigukohtade ehituse peale, sest muidu ei saa mina krediiti. Ju pidi metsavalitsus ige tagurlikult arvama, et metsa rpes elavale perele piisab ihuhdade iendamiseks lepikusse pikamisest. Ega muidu metsalem kimlate tarvis raha ksides toetust otsinud. Seda ta Kru vallavanemalt J. Reinhausilt ka sai, sest see on 24. mail 1920 vastanud: Jrwamaakonna Walitsuse ettekirjutuse peale wallawalitsus palub korraldust teha, et metsa tliste majade juurde saaks wljas kima kohad (kemmergud) ehitatud.



Tiina Treimann, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet