Eesti Looduse fotov�istlus
3/2004



artiklid
Metsauuenduse tagatisraha kord eeldab halba metsaomanikku

Okaspuukultuur erametsas Viljandimaal
Jri Pere
Ilmselt eeldab uus tagatisraha ssteem endastmistetavalt, et erametsaomanik on halb peremees ega taha oma metsa mingil juhul
uuendada. Tegelik elu nitab midagi muud. Mis on kavandatud tagatisraha ssteemi puudused ning kuidas neid korvata?

METSAKAPITAL ON KOONDUMAS HEADE METSAOMANIKE KTTE Kigepealt tpsustus, mida mistan hea metsaomaniku all. See on omanik, kes saab metsaga hsti lbi, ei tee talle kurja. Kuna head metsaomanikud on enamasti tagasihoidlikud, toimetades tasahilju oma metsamaal, ei paista nad eriti silma. Erametsaliit on pdnud neile mitmel viisil siiski avalikkuse thelepanu juhtida ja parimaid esile tuua. Nii korraldati sel aastal juba heteistkmnendat korda parima talumetsamajandaja konkurss. Viduau lks seekord Viljandimaale, taluperemees Jaak Pldmele. Tema on olnud metsaomanik, kes kasvatab rohkem metsa kui raiub. Nii ongi tema metsade tagavara tnu pidevale panustamisele metsakasvatusse suurenenud kmne aasta jooksul le tuhande tihumeetri.

Tublisid metsamajandajaid on Eesti erametsaomanike hulgas tegelikult pris palju. Mis aga veelgi parem uue tendentsina on leminekuaja rvellik suhtumine metsadesse hakanud taanduma; tasapisi peaksid kaduma ka selle toimimisviisi jljed. Pean silmas kinnistuid, mis nn. tankistide nimele vormistati, kiiresti lagedaks ligati ja siis pelgalt vanajumala hoolde jeti. Need maatkid on nd judmas korralike peremeeste ktte. Vga paljud metsaomanikud on oma tegemistest rkides maininud tihtilugu ht ja sama: ostan ka lagastatud metsamaid. Nii mnigi ostja tunnistab seejuures, et ost on pigem emotsionaalne ja mgiotsus ei phine majandusarvestusel. nneks ei ole kiire kasum nende jaoks vrtushinnangute hulgas esikohal. Paistab testi, et erametsaomanike seas on ha laialdasemalt levimas suhtumine, et pelgalt metsa tarbimise asemel on igem seda hoopis juurde kasvatada.
Seetttu on llatav, et sellise tendentsi taustal kavatseb riik kehtestada metsamajandamisele uued, senisest karmimad reeglid. Alles muudeti erametsaomanikule kohustuslikuks metsamajanduskava, keelati lppraied kpsusvanuse alusel ning taastati raieloa ssteem. Nd on plaanis sundida metsaomanikke metsa uuendama kohustusliku tagatisraha maksmise kaudu. Keskkonnaministeerium on huvipooltele tutvustanud metsaseaduse eelnu. Selle kohaselt peaks metsaomanik enne lageraie tegemist deponeerima krediidiasutusse metsaistutuse tagamiseks teatud rahasumma. (Keskkonnaministeeriumi seisukohti selles ksimuses on ksitletud ajakirja Eesti Mets tnavuse aasta esimeses numbris intervjuus keskkonnaministriga.)

KAHTLUSED UUENDUSKAUTSJONI SUHTES Tagatisraha kehtestamine on esmapilgul ju llas mte: aitame kaasa uue metsaplve saamisele. Liiatigi on ministeeriumi esindajatel igus, et uuenduskautsjoni ssteemi on pika aja jooksul rakendatud Phjamaades. Tooksin ometi punkthaaval vlja mned vastuvited.
1. Kautsjoni suurus tuleb paika panna seadusega. Eelnu jrgi mratakse tagatisraha suurus ja selle tagastamise kord keskkonnaministri mrusega. See pole omane igusriigile. Kuna tagatisraha vib thendada metsaomanikele tsist finantskoormust, peaks selle suurus (vhemalt mingites piirides) olema stestatud seaduses. Muidu jb titevvimule liiga suur voli mrata metsaomanikule rahakoormisi.
2. Kautsjon vib olla kasulik metsarimeestele. Kui panna erametsaomanikele lisafinantskoormis, vib suureneda tagastatud metsamaade mk kinnisvaraturul. Kuid uuringud on testanud, et metsa raiutakse rohkem ja istutatakse vhem just tagastatud ja esimeses ringis edasi mdud metsakinnistutel. Nnda vib metsakinnistute mgi hoogustudes hoopistkkis lisanduda neid metsaomanikke, kes pavad iguspiiranguid vltida. Kui tagatisraha ssteem sellisel kujul justub, ilmub tenoliselt ajalehtedes peagi metsarikate kuulutusi, kes on valmis omaniku eest tagatisraha ra maksma. Arvatavasti phjendatakse omanikule, et kautsjoni tttu oldi sunnitud kandma suuri kulusid, seeprast ei ole vimalik metsa eest kogu raha praegu tasuda, maksame hoopis siis, kui puud on mdud. Elu on aga nidanud, et metsarimeeste puhul jbki hilisem tasu ainult lubaduseks.
3. Omanikult vetakse raha metsauuenduse jaoks. Kui metsaomanik saab uuenduseks deponeeritud raha tagasi alles siis, kui uuendustd tehtud, vhendab tagatisraha maksmine veelgi metsaomanike vimekust rajada uut metsaplve. Omanikul peab ju olema raha istutuse tarbeks kahel korral: kigepealt tagatisraha makstes ning seejrel uuenduskulude katteks. Leian, et kui tagatisraha ssteem tepoolest juurutatakse, on limalt vajalik lubada omanikul teha kulutusi metsauuenduseks deponeeritud raha arvel.
4. Kautsjon suurendab majandamiskulusid. Praeguse seisukoha jrgi peab metsaomanik deponeerima raha panka, slmides lepingu panga ja keskkonnateenistusega. Teaduprast ei tee aga pank htegi sammu tasuta. Eeldatavasti tahetakse ka sel puhul saada lepingu slmimise tasu. Kes selle maksab? Kas riik? Seaduses ei ne viidet sellele. Metsaomanik? Karta on, et just tema.
5. Naaberriikides on kautsjonissteem metsaomanikele vastuvetavam. Viidates vlismaa eeskujule, ei piisa teadmisest, et seal on kasutatud sama nimetusega ssteemi. Tuleb teada, kuidas see seal ttab. Kas seaduse tegijad ikka teavad, et Soomes, kus ndseks on kautsjonist loobutud, deponeeris metsaomanik raha alles seejrel, kui oli puidu mgist raha ktte saanud. Sama ssteemi on rakendanud ka norralased. Pealegi on Norra praktikas vlja kujunenud, et metsaomanik saab kautsjonist vabaks, kui ta majandab oma metsa heaperemehelikult ja htlasi suudab testada, et investeerib metsasse vhemalt 10% aastasest puidumgitulust. Kuigi Rootsi seadus neb ette, et metsaomanik peab uuendusraha deponeerima enne raiet, on seal kautsjoni tarvitus rohkem seadussttes sisalduv teoreetiline vimalus kui ellu rakendatav kohustus. Otsuse kautsjonit kasutada teeb seal kohalik metsaamet ning seda rakendatakse eelkige ulatuslikumate uuendusraiete korral (niteks kui pindala on le seitsme hektari).
6. Riik ei ole ainuke hea metsaomanik. Eelnus tehakse metsaomanikel vahet, lhtudes sellest, kas tegemist on riikliku vi eraomanikuga: riigimetsas tagatisraha ei maksta. Saan nii aru: riik on hea, uuendab metsi, kik eraomanikud aga halvad ja jtavad langid uuendamata.
Vidan, et suur osa metsaomanikest ei ole halvad. Julgen nii kinnitada kas vi seetttu, et tegime sel suvel erametsaliidu raames uuringu selgitamaks metsakasvatustde mahtu organisatsoonidesse hinenud metsaomanike hulgas. Hinnang: parimates metsahistutes pratakse metsauuendusele vga suurt rhku. Niteks hes tublimas, Rakvere metsahistus on aastatel 20032004 istutatud he omaniku kohta 2,5 hektarit uut metsa, samal ajal kui lageraie maht jb aastas omaniku kohta alla poole hektari. Muidugi on pilt Eesti eri piirkondades erisugune. ldnitajate phjal uuendatakse igal aastal istutamise teel umbes ks protsent metsahistute liikmetele kuuluvast metsamaast. Aastas tehakse uuendusraiet kll ligi 1,75% metsamaast, kuid mitteuuendatav pind rekultiveeritakse klvi vi looduslikule uuendusele kaasaaitamise teel (klvi tehakse aastas 0,25% metsamaast; umbes hel protsendil valmistatakse maapind ette). Seega teevad organisatsioonidesse koondunud metsaomanikud tegelikult metsauuendust vhemalt samas mahus nagu raieid. Tegelikult metsauuendus isegi letab raietegevust, kui vtta arvesse ka pllumaadele rajatud metsakultuure.

ETTEPANEKUD, KUIDAS LUUA IGLASEM TAGATISRAHA SSTEEM Ei ole testi iglane panna kiki erametsaomanikke hte patta ja vita, et ilma uuenduskautsjonita nad metsa istutama ei hakka. Kui metsauuendusse investeerivaid omanikke karistatakse teatud ajaks rahaliste vahendite seismapanekuga, peaks sama kohustus puudutama ka riiki kui metsaomanikku. Muidu seame he omanikerhma antud juhul hea erametsaomaniku teisega vrreldes ebavrdsesse olukorda. Niikuinii on RMK maksukoormus viksem kui erametsaomanikel. RMK maksab tulumaksu ainult uuendusraie eest teenitud tulult, erametsaomanik aga mis tahes raiest saadud kasust. Muide, kui kautsjoni rakendamist phjendatakse vitega, et Phjamaad kasutavad seda ssteemi, viks ka tagatisraha nuet kehtestades aktsepteerida sealseid phimtteid. Norras niteks maksavad kautsjonit ka riik ja kohalik omavalitsus.
Et mitte teha liiga heale metsaomanikule, vikski seaduses ette nha eristte, mis annaks avalikule vimule vimaluse teatud juhtudel vabastada metsaomanik uuendusraha deponeerimisest. Nii viks maakondlikule keskkonnateenistusele anda iguse vabastada metsaomanik teatud juhul tagatisraha tasumisest. Just keskkonnateenistuse metsaspetsialist teab kige paremini, kas saab olla kindel, et uuendusraiet planeeriv metsaomanik testi rajab raiesmikule uue metsaplve.
Niteks viks olla fikseeritud nue, et erametsaomanik ei pea kautsjonit tasuma, kui ta on hinenud mne rahvusvaheliselt tunnustatud metsasertimisssteemiga vi on metsa asukohajrgse metsahistu liige. Sstva metsamajandamise sertifikaadi saanud omanik on niikuinii vtnud selge kohustuse metsi korralikult hooldada ning kandnud seetttu isegi lisakulutusi. On mttetu kehtestada seadusega talle lisanudeid. Nnda aitaksime htlasi kaasa metsasertimise arengule Eestis, mis kaheldamatult parandab ka Eesti metsanduse rahvusvahelist mainet.
Metsahistu liikmed viks aga vabastada tagatisraha maksmisest, kuna uuringu jrgi uuendavad organisatsioonidesse koondunud omanikud oma metsi niikuinii. Nagu eespool selgitatud, jtab kavandatud ssteem pigem metsaomanikule vhem raha metsauuendustdeks. Vabastades metshistu liikme tagatisraha tasumisest, vib ju nuda lisatagatist histult. Teisisnu: metsaomanik vib saada kautsjonivabastuse, kui histu vtab tema eest kohustuse teha uuendustd. Nii suuname metsaomanikke organiseeruma ja motiveerime histuid senisest veelgi aktiivsemalt metsauuendust tegema.
Vahepeal on ju keskkonnaministeerium ja erametsaliit allkirjastanud dokumendi, mis pab raielankide uuendamist toetada n.-. prniku meetodil. See dokument on koostmemorandum, milles nhakse ette maamaksuseaduste muudatuste vljattamine metsaomanikule. Seal leidsid keskkonnaministeerium ja erametsaliit hiselt, et korralikult uuendatud raielankide puhul tuleks metsaomanikule teha maamaksusoodustusi. Loodetavasti vormub see aastaid metsasektoris tunnustust leidnud mte lpuks ka seaduseks. Karmid kohustused ja trahvid jgu aga neile, kes testi metsauuendusse klmalt suhtuvad.



Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu esimees

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet