Eesti Looduse fotov�istlus
3/2004



artiklid
Eri mtteviisidest metsanduses ja kousust

Metsandus on paratamatult valdkond, kus peale praktikute ja teadlaste tlevad agaralt sna sekka nii looduskaitsjad ja poliitikud kui ka meedia ning avalikkus. Autor vaeb eri mtteviise metsateadlase pilgu lbi.

HIRM JA UUDISHIMU, KAKS INIMMTLEMISELE ISELOOMULIKKU JOONT Kogu inimlik tegevus on alati mingil moel sobitamine, kohanemine millegagi, mis on uus (vhemalt subjekti jaoks) vi muutuv. Elu ja kogu loodus on pidevas muutumises ja sobitumises. Kogetu nostalgia ja hirm uue ning tundmatu ees on mistetavad ja neid pole phjust taunida, kuid nostalgia ja hirmud ei tohi saada otsuste ja tegevuse juhtmotiivideks. Pd seada inimtekkeliste, nn. prandkoosluste kaitse hele pulgale puutumatu looduse kaitsega tuleneb kindlasti pigem nostalgiast kui loodusteaduslikest kaalutlustest. Osalt sama laadi on ka lepingutatud muinsuskaitse ja looduskaitse pshholoogiline foon.

hiskonnaelu ja tegevust korrastavate ning reguleerivate mudelite puhul seisab ees hpe le ligikaudu nelja ja poole aastatuhande pikkuse ajavahemiku. Oli ju Hammurabi seaduste loomise ja rakendamise menetlus seesama snaline modelleerimine, mida kasutatakse ka tnapeva seadusloomes. Ikka kasutatakse neidsamu kastikesi, kusjuures igahele on juurde kirjutatud lipikud (paragrahvid) tegutsemisjuhenditega. Erialainimesed pavad neisse juristide valvsa pilgu all toppida elu prast mitmekesisust! Selle mitmekesisuse matemaatilised mudelid (sageli tegelikult lihtsad) tunduvad aga vastava ettevalmistuseta inimestele hirmutavalt keerulised ning parema meelega neid vlditakse. Paljud tajuvad uut ja tundmatut vga valuliselt. Mugav on kia tuntud radu ja otsustada lihtsate, sajandeid vi isegi aastatuhandeid tagasi vormistatud reeglite jrgi. Samas on hirmutav sveneda keerukatele nhtustele vastavatesse formaliseeritud (enamasti matemaatilistesse) mudelitesse: liialt palju on neis harjumatut, tundmatut. Liialt sageli vib kaotada kontrolli protsessi le ja sattuda abitult sltuvusse asjatundjatest.
Hirmu krval on oluline emotsioon uudishimu. See on kindlasti olnud thtis tegur inimese tekkel ahvist, ent ka metsamehe trgimisel matemaatikasse vi informaatikasse. Uudishimu ei ajenda teadvustama mitte ainult seda, millised on meid mbritsevad protsessid, vaid ka seda, miks nad on sellised. Uudishimu ning hasart vita raskusi ajendab uurima, kas on vimalik mnda olulist, seni keerukaks peetud metsandusreeglit esitada samamoodi kui fsikaseadusi: lihtsate ja elegantsete valemite kujul.

METSANDUSPROBLEEMIDE SOTSIAAL-PSHHOLOOGILINE TAGAPHIks siinse kirjutise eesmrk on aidata inimestel tpsustada oma hoiakuid ksimustes, milles nad ei pruugi olla pdevad. Seeprast ongi heidetud pilk metsanduse kohta viimaste aastakmnete jooksul kujundatud avalikule arvamusele. Selle tausta teadvustamiseta ja kriitilise analsita ei ole lootust kujundada metsanduse kohta arukaid seisukohti ei kliimamuutuste foonil ega ka ilma nendeta (Nilson, 1998, The paradigm).
ks tsiste tagajrgedega vratusi eesti keele ja looduspoliitika arengus on autori meelest olnud snade sstev vi sstlik kasutusele vtmine ingliskeelse termini sustainable vastena. Termin jtkusuutlik sobib tlkena hoopis paremini ning vastab ka rahvusvaheliste kokkulepete phimtetele. Seda oskussna ongi kirjutistes ha laialdasemalt kasutatud, kuid sstlik on inimeste pshholoogias ja alateadvuses juba judnud juurduda ja jtkab seda normdokumentides. Tuntud inglise kirjanik ja esseist George Orwell on keelekasutusega kaasnevaid nhtusi kirjeldanud oma essees Poliitika ja inglise keel (1946), taunides kibesnadega ja ldse snadega mtlemist. Selle asemel soovitas ta melda oma arusaamad lbi vimalikult konkreetselt (objektiphiselt) ning alles seejrel otsida snu nende vljendamiseks.
Metsanduse kui likeeruka stohhastilise ssteemi korral pole paremat vimalust objektiphiselt melda kui formaliseerida ssteemi philised komponendid ja seejrel protsessid ssteemselt lbi mngida. See on sna raske ja suuri teadmisi eeldav tegevus. Niisuguse lbimngimise kirjeldus ja selle tulemused on tavakodanikule hoomamatud; nad ei suuda tema hoiakute kujunemisel konkureerida isiklike fragmentaarsete emotsionaalsete muljetega raiestikest vi puukoormatest teel. Need metsandusele igiomased nhtused on pressi aktiivsel toetusel le valatud taunivate hinnangute snarmpsuga ja seetttu vimendab iga ksikjuhu ngemine tavakodaniku negatiivseid hinnanguid. Oma rolli etendab selles ka jtkusuutlikkuse asemel termini sstlikkus kasutus, aga veelgi enam kndimatus vaadelda metsandust tervikliku ssteemina: nha puude tagant metsa. Sna sstlik kasutamisega rakendus protsess, mida Orwell on kirjeldanud jrgmiselt: Tagajrg (vr snavalik A. N.) vib muutuda phjuseks ja tekitada sama tagajrge vimendatud kujul ja nii edasi lpmatuseni. Snad sstev ja sstlik on judnud Eesti igusaktidesse, kuid teadvuses seostuvad need paratamatult oma esialgse sisuga ning on seetttu nihutanud snadega mtlejate aktiivsuse jtkusuutlikkuse peaeesmrkidest krvale. Olukord on ilmekas nide Orwelli kirjeldatu kohta.
Oleks liialdus pidada praeguse sotsiaal-pshholoogilise ja juriidilise fooni tekke peaphjuseks ht ebannestunud terminit. See vaid vimendab globaalset protsessi lokaalselt Eestis. Loodushoiu alarmism on kujunenud arenenud maades domineerivaks hoiakuks viimase kolme kmnendi jooksul. Olulise tuke selleks andsid Rooma klubi arvutisimulatsioonid, hoolimata sellest, et saadud ennustuste numbriline ekslikkus ilmnes juba mne aasta prast. Arvutisimulatsioonid on tnapeval aktuaalsed ja moekad: nnda teadusrtatud tulemustega on kerge eksitada nii avalikkust kui ka poliitikuid. Need, kes ise arvutisimulatsioone teevad, teavad, et see vahend on tepoolest vimas: ta vimendab autori(te) tarkust vi kndimatust palju tuhandeid kordi. Rooma klubi prognoosid aitasid selleks ajaks juba arenema hakanud rohelise religiooni levikule tublisti kaasa, kivitades omamoodi globaalse massipshhoosi. Loodushoiudogmasid lakati analsimast ja kritiseerimast, neid hakati omaks vtma kui usutunnistust.
Fanaatilised religioosse kallakuga liikumised ja fanaatiline natsionalism on sotsiaalpshholoogiliselt sna sarnasednhtused. George Orwell on 1945. aastal kirjutanud: kski natsionalist ei kohku tagasi rigeimagi vale eest, aga sealjuures sest ta teab, et teenib midagi, mis on temast suurem on ta kaljukindel, et ajab iget asja. (1995, lk. 158.) Rohelise religiooni olemus ei erine mrkimisvrselt nende liikumiste ja usutunnistuste omast, mida Orwell on ksitlenud natsionalismi analoogidena.
Sellise usutunnistuse ks tunnusjooni on eksimatute autoriteetide kultus. Just niisuguseid rohelisi prohveteid leidub ige mitmes organisatsioonis, nagu WWF, Greenpeace, FSC jt. Nende mju ulatub sageli selgesti ka meie kodumaisesse metsapoliitikasse. Niteks vib tuua phimtte, et kigist metsadest peab range kaitse all olema 10%. WWF on oma mingis avalduses teatanud, et 10% rangelt kaitstavaid metsi on norm. Sellest piisas, et ritada seda jrgida ka Eesti igusaktides. Kuid mis alusel just 10%, jb phjalikumalt argumenteerimata. Arvestades, et tegemist on usuga, on selline suhtumine muidugi arusaadav. Kusagilt kuuldud vi loetud viidet (arvamust, uskumust) vetakse lpliku tena, kui see prineb samausulistelt, ja vaidlustatakse khklematult, kui see on prit mujalt ega toeta oma sekti dogmasid.
nneks ei ole sellised hled koloogia ja metsanduse vallas ainsad. Vrskendavalt teistsugustena mjuvad viimastel aegadel koentusiastide Patrick Moorei (2003), Bjrn Lomborgi (2001), metsa kasvu modelleerimise prominendi Boris Zeide (2001) jt. phjalikud ning asjalikud kirjutised.

METSANDUSLIKUD MDID Statistik Bjrn Lomborg asus veendunud vasakvaadetega greenpeacelasena kummutama roheliste dogmade vrajate viteid, kuid judis viimaks ise veendumusele, et roheliste dogmad ei pea paika. ks praeguseni kibivaid rohelise religiooni phidogmasid on seisukoht, et metsad hvivad saaste ja leekspluateerimise tttu ning koos metsadega hvivad ka paljud liigid. Neid seisukohti laiendatakse liigagaruses ka parasvtme metsadele. Aga faktid rgivad parasvtme metsade kohta risti vastupidist. Seega on see dogma (vi vhemalt sellest tuletatu paras- ja boreaalvtme tstusriikide jaoks) seda laadi vale vi mdi sna ilmekas nide. Tegelikkusele vastupidisena nhtava fooni korral osutuvad paljud aktsioonid ja nende motivatsioon arukate asemel paratamatult arututeks. Vhe on uut pikese all! Veendumus, et peagi hvivad inimese hoolimatu toimimise tttu kik metsad viimseni, ei ole kindlasti sndinud viimase poolsajandi jooksul. Sellise mtlemise juured ulatuvad Euroopas mitme sajandi taha. Ka Eestis on metsade tieliku hvingu teema olnud pevakorral vhemalt sajandi jagu. Tsiteerigem kas vi katket Jaan Lo (18721939) luuletusest Kodumaa metsad, mis on kirjutatud 88 aastat tagasi:
.. ja linnud, kes tulnud lunateelt,
ei leia metsa enam eest.
Nad lendavad kaevates minema,
et krbeks muutub mu kodumaa.
Vga sarnast suhtumist, kuigi teistmoodi snastatuna, kuuleme me ju eesti meedia vahendusel alatihti ka praegu. Kas testi meie metsad vhenevad? Kuivad faktid knelevad vastupidist. Eesti metsade kogutagavara on viimase kuuekmne aasta jooksul suurenenud le viie korra ja tagavara keskmine muut on neljakmne kahe aasta jooksul suurenenud le kolme korra. Kaheksakmne kaheksa aasta kohta on need muutused veelgi suuremad. Siin ei peatu praegu pikemalt sellel, kui palju on metsade hvitamise dogma tegelikku olukorda moonutanud, sest olen varem sellest sna phjalikult kirjutanud (Nilson, 1996).
nneks tuleb aeg-ajalt juurde metsanduslike kibetdede kigutajaid, kes suudavad asju nha lbingevama pilguga. Niteks on ammuse kibetena kaua psinud arvamus, et metsadel on suur thtsus phjavee varustuse parandajaina. Taanis hiljuti tehtud uuringute phjal videtakse aga, et mets ja eriti okasmets vib vhendada phjavette minevate sademete hulka kuni 250 mm/a (Less..., 2000; originaalallikas Skov & Landskap No. 2 June 2000). See juhtub esmajoones seetttu, et arvestatav osa sademetest peetakse kinni puistu vrastikus ja aurab sealt tagasi hku. Siit edasi vib melda, et Eesti sna tasasel maastikul tidaks tavaline tootmismets oma veehoiu rolli pigem paremini kui kaitsemetsa kitsenduste kohaselt majandatav mets.

KLIIMAMUUTUSED JA EESTI METSANDUS Hirmutavana vib tunduda ka vimalike kliimamuutuste mju meie metsadele ja -majandusele. Teavet rmuste kohta ostetakse, neid levitatakse ja uudishimust ka loetakse, kuulatakse, vaadatakse ja kui lausa ei usuta, siis vhemalt talletatakse alateadvuses, kust need sobivate ajendite mjul meenuvad ja otsustamist mjustavad.
Kliimamuutuste mju inimmjutusteta metsa kasvule ja liigilisele koosseisule on Eestis uuritud USA toetusel (Mandre, Klysheiko, 1996). Vimaliku negatiivse mju leevendamiseks on andnud soovitusi Hardi Tullus (1996). Aastail 19961998 jtkati Eestis uuringuid RO Keskkonnaprojekti toetusel projekti GF/2200-69-45 raames. Seejuures pti thelepanu vimalikult vrdselt jaotada looduslike protsesside ja nendega kohanemise vi nende leevendamise meetmete vahel (Country..., 1998; Climate..., 1998, Nilson et al., 1999).
Kui suured on siis ohud, mis kliima soojenemisest tingituna vivad hvardada Eesti metsi? Viimase sajandi vi Eestis isegi alla paari kmnendi jooksul majanduses ja tehnoloogias toimunud muutused (hiskonnakorra vahetus, poliitiline ja majanduslik iseseisvumine, uute turgude otsimine, lehtpuust paberipuu hinna hppeline tus, phjamaade peen- ja keskmise jmedusega palgile orienteeritud saetstuse vidukik, murrang metsavarumise tehnoloogias jne.) on palju kordi karmimad kui kliimamuutused, sest nad on olnud kiired ja tekitanud metsandusele kohanemispingeid. Veelgi karmimaks vivad osutuda Toompea ja Toompuiestee poliitilistes koridorides ltsuvad tmbetuuled (kaitstavate metsade osakaalu judmine riigimetsades peaaegu kolmandikuni, Eestis tervikuna le veerandi, kevad-suvine raierahu, pardunud raiekitsendused jms.). Mitmed sellised mjurid on toiminud pris kiliselt.
Suhteliselt aeglaste kliimamuutustega suudab metsandus tervikuna sujuvalt toime tulla. Metsa- ja puidutstusele on metsakasvatuse pikk tootmistskkel piisav puhver. Vimalike kliimamuutuste tagajrjel tekkivaid raiekpse metsa liigilise koosseisu ja puidukoguse muutusi saab hsti ennustada majandusharu vahendite uuendamisperioodi pikkuse alusel, seega ei tekita need arvestatavaid lisaraskusi ega -kulutusi.
Kliimamuutustega kaasnevad muutused metsanduses pakuvad nii teoreetilist kui ka praktilist huvi, sest metsanduse pikk tootmistskkel sunnib arvestama tulevikuga (eriti metsa uuendamisel) ligikaudu sajandi ulatuses ette. Sellised operatiivotsused nagu uuendusraie vanus ja raiete kavandamine ldse tuginevad philiselt puistute kasvukigu ennustustele ja seal tuleb paratamatult arvestada vimalike kasvukigu ja kahjustuste dnaamika muutustega. EPM metsakorralduse instituudis leiti juba paarkmmend aastat tagasi, et klassikalised, muutumatut kasvukeskkonda eeldavad kasvukigumudelid annavad muutuvas keskkonnas tegelikele nihetele vastupidise, s.o. moonutatud tule- muse. Paarilehekljelist tihedat publikatsiooni Keskkonna muutuste kajastumine erinevate meetoditega koostatud kasvukigumudeleis (Nilson, Kiviste, 1986), mis osundas vimalikule kasvu kiirenemisele, kuid polnud eriti kergesti hoomatav, varjutasid tollal pevakorrale tiritud hirekirjutised metsade hukust.
Juba mned aastad tagasi oli parasvtme metsade kiirenev kasv eriteadlaste jaoks ldtunnustatud fakt. UNEP-i kliimaprogrammi raames selgitaski Andres Kiviste (1998), et viimaste kmnendite soojenemine, vetussaaste jms. koos metsandustegevusega on kiirendanud puistute kasvu: viimase neljakmne aasta jooksul on eeldatavale lisandunud ligikaudu kaks meetrit krguskasvu. Tnu Oja valmistas projekti alguseks ette toitainete ringet arvestava simulatsiooni programmi RipFor tulemused. Selle phjal kiireneb meie metsade kasv lhema sajandi jooksul endistviisi kigi peamiste kliimamuutuse stsenaariumide korral (Oja, 1998).
Eelarvamusteta uurijad on ka naabermaades judnud jreldusele, et prognoositud kliimamuutused ei tekita metsandusele tsiseid kohanemisprobleeme. Isegi kui temperatuur peaks 50100 aasta jooksul 45 kraadi tusma, on praegune metsauuendusmaterjal Rootsis tehtud uuringute jrgi veel sobiv ja vib oodata 1030% puistute tootlikkuse kasvu tnu vegetatsiooniperioodi pikenemisele (Local change..., 2000).
Metsa positiivne roll ssinikuringes avaldub kige paremini tootmismetsas, sest just seal seotakse atmosfrist jrjest uut ssinikku, mis ladestatakse eri elutskliga toodetesse (nt. ehituses keskmiselt kolm neljandikku sajandiks). Stabiliseerunud hoiumets uut ssinikku olulisel mral enam ei seo ja ttab vaid ssiniku laona. Mets annaks ssinikupdjana parimaid tulemusi siis, kui raiuksime mahukpset tootmismetsa. Meie laiuskraadil on mnnikute mahukpsus (arvestades ka harvendusega raiutavat puitu) viljakamates kasvukohtades (3. boniteet ja paremad) enamasti 5080 aastat.
Eesmrgiga rhutada puude liigisisest mitmekesisust kaasati projekti prof. Ivar Etverk (1998), kes nitas, et niteks harilikul kuusel on eristatud ligikaudu 130 liigisisest taksonoomilist hikut, millest enamik on liigi levila keskme mbruses ka geneetilisel tasandil esindatud. Seega on liigi geneetiline plastilisus piisav kompenseerimaks suhteliselt vikesi kliimamuutusi. ForestGapi tpi simulatsioonides ei tuleks liigi geneetilisi omadusi iseloomustada mitte punktina, vaid jaotusena kasutatavate tunnuste ruumis.
Saadi Mihkelson (1998) on mrkinud, et kahjurid, kelle hulgiesinemise areaali phjapiir on meile sna lhedal, vivad laiendada oma tegevust ka meil ja kujuneda metsakasvatuses arvestatavaks mjuriks. Kooreraskite arvukust on seni aidanud viksena hoida mnepevased karmid talveklmad, kuid nende tenosus vheneb kliima soojenemise korral tunduvalt. Kevadsuviste puaperioodide pikenemine vi sagenemine suurendab oluliselt tuleohtu metsades ja soodustab raskite paljunemist. Meist lunapoolsete maade metsanduse phjal vime siiski eeldada, et prognoositavad kliimamuutused ei vhenda lhema sajandi jooksul metsanduse thusust ja rolli Eestis, vaid pigem suurendavad.
Mda ei saa aga vaadata asjaolust, et metsanduse otsustamisprotsessid on muutunud keerukamaks. Niteks juba viidatud kasvukverate kuju ja kahjustuste dnaamika muutudes muutuvad ka kpsusvanused ja seda tuleb arvesse vtta juba praegu. Eksimused kpsusvanuste mramisel on nide selle kohta, kuidas arvuti taga vastu vetud otsusega vidakse igal aastal prdumatult kaotada vi vita miljoneid. Selgitamaks metsa kasvu kiirenemise mju metsandustegevusele imiteeris Henn Korjus (1998) Soome programmi MELA abil majandustegevuse tulemuslikkust ja komplitseeritust kasvu erisuguse kiirenemise foonil. Selgus, et nii majanduslik tulem kui ka vimalike tegevusalternatiivide hulk suurenesid kiiremini kui kasvu kiirus. Seega muutub otsustamine metsanduses testi ha keerukamaks ja otsuse tagajrjed kaalukamateks.
Kige eeltoodu tttu on allakirjutanu arvates oluline arendada metsade seire, andmete registreerimise ja andmettluse ssteemi. Keskkonnaspetsialistid nimetaksid seda ssteemi metsamonitooringuks, metsamajandusspetsialistid metsanduse infossteemiks. Niisuguse ssteemi esimene versioon on riigimetsi haldavas RMK-s juurutatud.



Artur Nilson Nilson, emeriitprofessor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet