Eesti Looduse fotov�istlus
3/2004



artiklid
Eesti tarbija teab hea metsanduse mrgist liiga vhe

18. augustil peeti Lahemaa loodusppe- ja klastuskeskuses seminar, kus tutvustati FSC-sertifikaadi levikut ja tuntust Eestis ning selle mju metsandusele.

KUIDAS ON FSC-SERTIFIKAAT EESTIS LEVINUD? Avaettekandes kneles FSC-trhma liige Rein Ahas sertifitseerimise olemusest ja sellest, kuivrd on see tegevus Eesti metsanduses levinud. FSC ehk Forest Stewardship Council on asutatud 1993. aastal. Selle eesmrk oli luua globaalsed reeglid, mille jrgi saaks metsa kasvatajad, kasutajad ja tarbijad kokku leppida ja kinni pidada hea metsanduse phimtetest. Neile, kes peavad kinni FSC kehtestatud standarditest, vljastab FSC kinnitava mrgi.

Hea metsanduse mdupuud on mitmeklgsed: 1) puidu pritolu ja legaalsus peavad olema testatud; 2) ttajate tervis ja huvid peavad olema kaitstud; 3) keskkonda tohib kahjustada vga vhe; 4) kohalikel elanikel ja plisrahvastel on igus kaasa rkida metsamajanduse planeerimisel.
Et kiki neid klgi silmas pidada, koosnevad FSC-trhmad alati kolmest tasakaalustatud rhmast: 1) majanduskoda vaatleb ksimusi majanduslikust aspektist; 2) sotsiaalkoda, kes jlgib ttingimusi ja muid sotsiaalseid teemasid; 3) keskkonnakoda vtab vaatluse alla keskkonna sstmise probleemid. Nende phimtete alusel loodi 1998. aastal FSC metsatoodete sertifitseerimise trhm ka Eestis.
FSC on kahtlemata olnud maailmas vga edukas. Niteks Euroopas on FSC mrgiga serditud le poole kigist metsadest, Phja-Ameerikas ligi 16% ja Ladina-Ameerikas umbes 12%. Kuidas on lood Eestis? 2000. aastal tehti esimene sertimine metsaomanik Lembit Laksi metsas. Teine lisandus 2002. aastal, kui sertifikaadi sai RMK, seega korraga le kolmandiku Eesti metsadest. Nii suurt metsaala, ligi ks miljonit hektarit, polnud korraga serditud mitte kusagil mujal Ida-Euroopas. Edasi tempo rauges. Praeguseks on FSC-sertifikaadi omandanud veel 12 ettevttet, kellel on igus serditud puitu edasi ma.
Serditud puidu tarneahelas metsast kuni tarbijani on kige parem olukord esimeses llis: mdava metsamaterjali puhul. Paraku kahaneb serditud puidu osakaal jrgmistes llides peaaegu olematuks. Eesti puiduturul olevast puidust on serditud vaevalt ks protsent. Lpptarbija, kes sooviks osta FSC-mrgiga tooteid, peab neid kauplustest tikutulega taga otsima. Suure vaevaga vib ehk leida niteks mne FSC-mrgistusega omamaise puitkilbi vi koerakuudi. Nnda on FSC-mrk Eesti tarbijale praeguseni vras, erinevalt Lne-Euroopa tarbijast, ja ta ei oska seda isegi nuda. See hinnang on kindlasti kivi asjaosaliste kapsaaeda ning peaks sertimisega tegelejad ja ka seminari korraldajad juurdlema panema.

MIDA ON FSC-MRK ANDUD RMK-LE? Vastuse andis RMK mgijuht Ulvar Kaubi. Eelkige on sertimine parandanud Eesti metsanduse ja riigimetsadest prit puidu mainet. Tavaeestlase meelest on kik maanteedel vuravad palgikoormad varastatud vi muul hmaral viisil hangitud. Tegelikult sisaldab iga neljas palgikoorem tnu RMK pdlustele kindlasti serditud puitu. RMK on sertimise tttu muutunud usaldusvrsemaks nii Eestis kui ka vlismaal. Aga ilmselget rahalist vitu ja paremaid turge pole FSC-mrk seni andnud. Kuid tulevikku vaadatakse optimistlikult, lootes saada hvitust pikema aja prast.
Seminari lpuks suundus kogu seltskond metsa. RMK Loobu metskonna raielangil tutvuti sellega, kuidas FSC-nuetest kinnipidamine on mjutanud metsatid. Teavet jagas Loobu metsalem Eerik Vrtnu. Tema kinnitusel on peamine uus tahk see, et nd on vaja rohkem suhelda eri instantsidega ja tita mitmesuguseid formulare. Niteks enne raiet tuleb keskkonnaksimused koosklastada maakonna keskkonnateenistusega ja kasutatavas tehnoloogias ning tehnikas leppida kokku puidu lesttajaga. Prast raiet on vaja le kontrollida, mis seisundisse on lank jetud. Kokkuvttes pole rahvusvaheliste FSC-nuete jrgimine toonud metskonnas kaasa mingeid imelisi muutusi. FSC-normid lhtuvad headest metsandustavadest. Kuid Eesti riigimetsades on need tavad kogu aeg au sees olnud.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet