Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Metsaistutustalgud kui eestluse mrk

Tnavuste metsaistutustalgutega rajati sadu hektareid metsa. hine t liitis rahvast. Kuidas metsapevad kogu Eestis kulgesid ja mis eesmrke teenisid?

HINE T METSA HEAKS Laulusalmis eldakse, et Eestimaa on tuulte ja tormide tallermaa. Vintske maalapp on palju ninud ja tunda saanud. Niisugune mtisklus on veidi nukra alatooniga: kangastub vaevatud ja rsitud loodus. Tegelikult oleme oma maa le uhked, kuid tihtipeale ei julge seda vlja nidata. Selleks pole palju vaja: tuleb hoolida, hte hoida ja td teha.
Sndmusi, mis inimesi liidavad ja loovad hea tunde, ei ole kunagi learu palju. Pigem on raske midagi uut vlja melda. Ent sel aastal on taas korraldatud ritus, mis tekitab leva tunde le-eestilised metsaistutustalgud. Poleks osanud arvata, et paar aastat tagasi tantsupeo ldjuhil Kalev Jrvelal peast lbi kinud mte siduda laulu- ja tantsupidu metsaistutustalgutega saab sellise klaju. Miljonirahva tegemised ei paista kuigi tihti silma, kuid miljoni puu istutamine kis paraja kraga ja seda heas mttes.
Kuidas me saame rgitada oma inimesi metsast hoolima ja mtlema, kui neid metsa ei lasta! Istutamine on just selline t, mis on enamikule konti mda ja htlasi hingekosutav.
Talgud on ndlppenud, samuti tnavuaastane metsaistutusperiood. Maha pandi peaasjalikult kuusetaimi. Niteks riigimetsa istutati kuusekultuure 304 ha, mnnikultuure 29 ha, kasekultuure 14 ha ja muid liike 6 ha. Erametsades istutati nimetatud liike kokku 240 ha. Vrreldes kogu aasta jooksul Eestis rajatavate metsakultuuridega on uhkelt klav miljon puud tegelikult sna vike osa: vaid ligi 7%. Aga see pole kige thtsam. Hoopis suurem vrtus on teadvustada laiemalt metsauuenduse vajadust: vljapoole metsaomanike ringi. Teatavasti on meedias suur menu olnud fotodel ja kirjutistel, mis knelevad sellest, kuidas Eesti metsadele on liiga tehtud. Lugedes artikleid hoolimatult tehtud ja lemrastest raietest, valdavad inimesi vastakad tunded. Mida siis ette vtta? Kas kaevelda edasi meie metsade allakigu le vi teha oma ktega midagi, et olukorda parandada? Viimane on kindlasti igem tee. Just seda on tnavu kevadel kmned tuhanded vabatahtlikud teinud.

OLLA EUROOPAS TUNTUD METSA ISTUTAVA RAHVANA Metsaistutustalgud polnud kavandatud ainuksi metsa hvanguks. Need oli meldud thistamaks astumist 350-miljonilisse rahvaste perre. Vib-olla mnele Euroopa maale vis see tunduda veider. Et polegi tulevrki. Minnakse hoopis metsa ja istutatakse puid. htlasi thistati metsaistutustalgutega suvel algava leeestilise tantsupeo avalki. Sellest kigest vib jreldada, et olemegi Euroopas ks isevrki rahvas, kes oma metsade heast kekigust vga hoolib.
ks tilluke puu ja hd inimesed so mber, ons enamat tahta? selliste snadega vttis talgud kokku Aet Maatee Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest. See oli testi tore mttevljendus, mis rhutab, et istutatud puudel on eriline vrtus eesktt seetttu, et nad on mulda pandud hiselt. Talgute korraldusega olid seotud sajad RMK ttajad, kmned erametsaomanikud, peale selle hulk eestvedajaid metsaseltsidest ja histutest metsatsturiteni vlja. Kik nad tegid mitu kuud tsiseid ettevalmistusi selle nimel, et kaks ndalat metsaistutustid edeneksid trgeteta. Ning kik laabuski kenasti. Jb le vaid loota, et ldrahvalikke istutustalguid korraldatakse edaspidigi. Poleks paha, kui arusaam, et uute metsade rajamine on eestlusele iseloomulik mrk, kinnistuks nii meie endi kui ka teiste rahvaste silmis.

Miljoni puu istutamisel on eel- ja jrellugu
Tnavune metsandal ja sellele jrgnenud miljoni puu istutamise suurritus on nd minevik. See kaunis tava korraldada metsapevi, kus hiselt istutatakse ja hooldatakse metsa, elustati igupoolest eelmisel aastal, kui thistasime 75 aasta mdumist esimesest metsapevast Eestis. Kuid tnavu avaldus see traditsioon eriti ilmekalt eesktt Eesti astumise tttu Euroopa Liitu ning seoses ldlaulu- ja tantsupeoga.
Ent peod, kus puu on smbolina kesksel kohal, ei ole veel lppenud. 2004. aasta ESTO-pevade traditsioonilise Valguspeo smboliks on valitud puu. Meie juured on tugevad kui plispuul. Puu lbi aastaaegade, lbi elulugude, puu eestlase jaoks kui hinge-hiie sugu kodupuu pdlemaks valguse poole nii kutsub meid Riiga, tnavustele ESTO-pevadele rituse president Prja Svarpstina.
Nii metsandal kui ka sellele jrgnevad metsaistutustalgud liitsid meie rahvast. Sellel oli llas eesmrk: kasvatada, hooldada, hoida ja sstlikult kasutada Eesti metsa.
Suur tnu metsarahvale, kes korraldas edukalt istutustalgud. Sgav kummardus laulu- ja tantsupeolistele ning nende juhtidele: te tulite kenasti toime seatud eesmrgiga istutada heskoos miljon puud.
Kaupo Ilmet,metsandala korraldava toimkonna vanem



Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet