Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Sada aastat metsandusdoktor Bernhard Halleri snnist

Bernhard Haller oli ks alla poolest tosinast eesti metsateadlasest, kes omandas enne 1940. aastat doktorikraadi Tartu likoolis. Tema teadlasekarjr ji lhikeseks. Prast sda langes kodumaale jnud metsandusuurija repressioonide ohvriks.

ISA JLGEDES METSAMEHEKS
Tnavu mdub sada aastat metsandusdoktor Bernhard Halleri snnist. Ta oli ks neist viiest eesti metsateadlasest, kes omandas enne 1940. aastat doktorikraadi Tartu likoolis.
Bernhard Haller sndis 1. juulil 1904. aastal Viitina vallas Vrumaal. Tema isa Jaan oli siis Kose misas metsalem. Jaan Haller oli 18911893 ppinud metsandust Krgula misas ja teeninud seejrel metsalemana mitmes Eestimaa misas. Aastail 19201922 ttas ta Putkaste metsalemana. Bernhard Haller ppis Treffneri erakoolis ja Tartu Reaalkoolis, mille lpetas 1923. aasta kevadel. Kuna ta oli juba lapseplves koos isaga palju metsi mda kinud, tekkis tal varakult suur huvi metsa vastu. Seetttu ei olnud B. Halleril raskusi eriala valikuga ja 1923. a. sgisel astus ta Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsandusosakonda.
lipilasena ttas Bernhard Haller 1924. aasta suvel Vigala metskonnas abimetsalema ajutise kohusetitjana ning aastail 19251927 ajutise abijuna likooli ppemetskonnas. 29. novembril 1928. aastal kaitses ta oma diplomitd teemal Kultuurid Tartu likooli ppemetskonnas Kastre-Peravallas. Ta lpetas likooli cum laude. Bernhard Halleri diplomit on avaldatud Tartu likooli metsandusosakonna toimetistes nr. 13. Prast likooli lpetamist ttas ta lhemat aega metsakorralduskabineti nooremassistendina, seejrel tuli lbi teha ajateenistus kaitseves. 1. oktoobril 1929 mrati Haller metsakorralduskabineti vanemassistendiks. Sellel ametikohal olles tegeles ta agaralt teadusliku uurimistga. 1. juulil 1931 kaitses Bernhard Haller magistritd teemal Uurimusi mustlepa (Alnus glutinosa Gaertn.) kasvukigust sai metsandusmagistri (magister rerum forestalium) kraadi metsakorralduse alal. Uurimist jtkus ja juba 31. mail 1934 kaitses ta doktorivitekirja teemal Okaspuu-tvede ekstsentrilist jmedusekasvu phjustavad vlistegurid. Mlemad vitekirjad on avaldatud T metsandusosakonna toimetistes (vastavalt nr. 21 ja 24).
Lhikese aja jooksul kaitstud vitekirjad annavad tunnistust helt poolt tema loomuprasest andekusest, teiselt poolt aga tkusest. htlasi oli Bernhard Haller juba lipilasena ppemetskonnas ttades omandanud rohkesti teadust kogemusi. Ta vttis aktiivselt osa Akadeemilise Metsaseltsi tst ning kuulus korduvalt seltsi juhatusse. 10. augustil 1934 mrati Bernhard Haller ppe- ja katsemetskonna metsalemaks. Sellel ametikohal ttas ta kuni 1944. a. sgiseni. Metsalema t krval juhendas ta mitmel aastal lipilaste praktikumi.
Bernhard Haller ei olnud eriti produktiivne kirjamees: tema sulest on ilmunud sna vhe kirjutisi. Arvatavasti seetttu, et metsalemana oli ta vrdlemisi koormatud administratiivse tga. 1930. aastal ilmus tal ajakirjas Uus Talu seeria artikleid metsakultiveerimisest; need olid meldud nuandena talunikele. Jrgmisel aastal ilmusid samas ajakirjas tema kirjutised talumbruse kaunistamisest ja metsakasvukigust. VIII Eesti metsateadlaste peval 1930. aasta mrtsikuus pidas Bernhard Haller pikema ettekande Andmeid vramaa puuliikide kasvatamisvimaluste kohta vlismail ja Eestis. See ettekanne ilmus jrgmisel aastal Eesti metsanduse V aastaraamatus. Ajakirjas Eesti Mets on ta avaldanud raamatuarvustusi.

AJALOO KEERISTORMIDES KANNATADA SAANUD 1944. a. sgisel kutsuti Bernhard Haller ppejuna tle Tartu likooli metsandusosakonda, kus ta petas lipilastele dendroloogiat. 1. jaanuarist 1945 mrati ta metsakorralduse ja metsakasvatuse kateedri juhataja ajutiseks kohusetitjaks. Sel ajal hakkas ta koostama Puude ja psaste mrajat, mis pidi plaani kohaselt valmima 1. detsembril 1945. Kahjuks ei ole selle alles 1963. aastal ilmunud mraja eessnas tema nime mainitud. ppejuna ttas Haller lhikest aega: 1945. aasta aprillis ta arreteeriti ning saadeti absurdsete sdistuste alusel Siberisse. T pllumajandusteaduskonna dekaani O. Halliku aruandes ppeprorektorile 1944. 45. ppeaasta kohta on mrgitud: Prof. B. Halleri arreteerimine ja prof. A. Miljani kadumine kesoleval aastal jttis uued lngad ppepersonali seas. Kaotus on seda suurem, et nendega kadusid ka viimased doktori kraadiga ppejud Pllumajandust eaduskonnast. (Eesti Ajalooarhiiv, f. 5311 n. 16 s. 1 lk.1).
Siberist vabanes Bernhard Haller alles 1957. aastal. Seejrel ttas ta kuni pensionini Tartu metsakombinaadis raamatupidajana. Prast Siberist naasmist oli Bernhard Haller ilmselt kibestunud talle tehtud lekohtu prast ega soovinud enam osaleda metsanduslikus uurimists. Ta oli ks paljudest Eesti metsateadlastest, kes langes vrvimu repressioonide ohvriks. Bernhard Haller suri 20. oktoobril 1987, tema prm puhkab Tartus Maarja kalmistul.
Kuigi Bernhard Halleri tegevus metsateadlasena ji ajaliselt lhikeseks, kuulub talle siiski kindel koht Eesti metsa teaduse ajaloos.



Heino Kasesalu, metsateadlane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet