Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Eesti metsanduslikule krgkihile pani aluse Peterburi Metsainstituut

Eesti Vabariigi alguspevil tuli Tsaari-Venemaa aegne metsaametnike kaader asendada omamaisega. Pdevatest metsaametnikest
tunti suurt puudust. Ent jrk-jrgult hakkas olukord paranema. Selles oli suuri teeneid metsandusjuhtidel, kelle tuumik oli
lpetanud Peterburi Metsainstituudi.

EESTI VABARIIGI ALGUSAASTAIL OLI KRGHARIDUSEGA METSANDUSKAADRIST SUUR PUUDUS
Misametsade riigistamise tttu arvati Eesti Vabariigi loomise jrel riigiteenistusse kik endised misametsades ttanud ametnikud, kes polnud omal soovil lahkunud. Sellega suurenes metsaametnike ja teenijate (kontoriametnikud ja abiteenistujad) arv le kahe tuhande, kusjuures eestlastest metsateadlaste puudusel said metsakorralduse ametnikkudeks peaaegu eranditult venelased. 1919. aastal oli Metsade Peavalitsuse haldusalas 2684 ametnikku ja teenijat, kellest vhemalt 241 ametikoht eeldas metsanduse krgharidust. 1923. aastal oli ametnikke ja teenijaid kokku 2483, krgemat eriharidust nudis nd aga 352 ametikohta. Suurem osa ametnikke oli erihariduseta, vaatlusalusel ajal enamasti vallakooli haridusega metsavahid, kes ei kuulunud haritlaskonna hulka (1919. aastal oli neid 2000 ja 1923. aastal 1800). Haritlaste hulka ei saanud ksitletaval ajal arvestada ka metsnikke (vastavalt 200 ja 235), sest nende ldine haridustase polnud sellal metsavahtide omast kuigi palju krgem. Erinevalt metsavahtidest olid nad siiski lbi teinud teatava erikoolituse ja praktika. 1919. aasta lpuks oli Pllutministeeriumi Metsade Peavalitsuse ssteemis 14 krgharidusega ametnikku, kellest viis (35,7%) olid lpetanud Peterburi Metsainstituudi. Seoses ettevalmistustega hakata Tartu likoolis andma metsanduse krgharidust kirjutas Metsade Peavalitsuse juhataja Julius Kitsing 11. juunil 1920 haridusministrile, et meil praegu Eestis ainult 8 Eesti soost ja umbes 20 Saksa ehk Vene soost krgema metsa haridusega isikut on, lisades, et ainuksi metsalemaiks oleks vaja vhemalt 150200 krgharidusega meest.

Krgharidusega spetsialistide koolitamine Tartus nudis aega, seeprast sai esialgu metsanduse haritlaskonda tiendada philiselt kolmel moel: vttes tle vlismaalt naasnud spetsialiste (sageli kutsusid neid kodumaale siia varem tulnud), leides sobivaid isikuid ajalehekuulutuste kaudu ning taotledes Eesti kaitseves teenivate spetsialistide vabastamist teenistusest.

ESIMESED METSANDUSJUHID OLID PETERBURI METSAINSTITUUDI KASVANDIKUD
Aastail 19191920 oli Metsade Peavalitsuse ks thtsamaid lesandeid selgitada vlja Eestist prit metsandusasjatundjad. Tie raskusega langes see aastail 19191923 peavalitsust juhtinud Julius Kitsingule, kes oli ppinud Peterburi Metsainstituudis 18941896. Julius Kitsingu kutsel saabus Eestisse ja kujunes metsakorralduse alal tema paremaks keks Eduard Schabak, kes nimetati 16. detsembrist 1919 metsakorralduse inspektoriks, pisut hiljem sai temast Metsade Peavalitsuse metsakorralduse osakonna juhataja. Schabak, rahvuselt ltlane, Eesti Vabariigi kodanik, oli samuti ppinud Peterburi Metsainstituudis. Ta lpetas selle kooli 1890. aastal I jrgu petatud metsateadlase diplomiga. Eduard Schabaki esmalesanne oli luua takseersalgad ning otsida selleks vajalike teadmiste ja oskustega inimesed.
Vhehaaval hakkas metsanduskaadri olukord Eesti Vabariigis paranema. Kui aastail 19191920 maakonna metsalemaks mratud heksast isikust oli krgharidus vaid neljal, siis 1923. aastal olid krgharidusega inimesed ametnike hulgas lekaalus. Metskondade metsalemate ja abimetsalemate hulgas aga domineerisid endiselt praktikud. Aastail 19201923 astus riigimetsateenistusse ligemale poolsada krgharidusega inimest. 1923. aasta detsembriks koosnes Eestis metsanduse krgharitlaskond vhemalt 62 isikust: 19 (30,6%) olid lpetanud krgkooli Peterburis, neist omakorda 18 (29,0%) olid sealse metsainstituudi kasvandikud. Peale selle kuulus 1923. aastal metsandusharitlaste hulka 25 lpetamata krgharidusega ametnikku, kellest vhemalt 5 (20,0%) olid ppinud Peterburis. Neid kahte rhma liites saame Eesti metsandusharitlaskonna suuruseks 1923. aastal vhemalt 87 inimest, kellest 24 ehk le veerandi (27,6%) olid ppinud Peterburis, neist omakorda 22 metsainstituudis. Krgharidus oli kuuel kmnest tollasest maakonna metsalemast (nendest kaks olid selle saanud Peterburis) ja hel heksast maakonnametsalema abist. 110-st metskonna metsalemast oli krgharidus 25-l (6 neist olid ppinud Peterburis), abimetsalemate hulgas oli krgkooli lpetanuid 6 (1 Peterburis). Meenutagem siinkohal, et Peterburi Metsainstituudist olid saanud diplomi ka kaks Tartu likooli metsaosakonna kolmest esimesest ppejust: Andrei Mathiesen, metsaosakonna tegelik rajaja, kes 19181920 ttas riigimetsaametnikuna, ja Karl Verberg, kes samuti judis 1921. aasta augustis olla riigimetsateenistuses.
Kokku oli Metsade Peavalitsuse 352-st krgharidust nudvast ametikohast krg- ja lpetamata krgharidusega isikutega tidetud 83 ehk ligemale veerand (23,6%), sellest Peterburis ppinutega 23 (6,5%). Seega: Eesti Vabariigi algusperioodil oli krgharidusega metsandusspetsialistide tuumik saanud koolituse Peterburi Metsainstituudis.



Raimo Pullat, ajaloodoktor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet