Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Park metsameeste auks Valgamaal

Eestis leidub huvitava ja vrika ajalooga parke, mille praegune olukord ja saatus on segane. ks sraseid on nimeliste tammede park Valgamaal.

KUIDAS PARK RAJATI?
Teise Maailmasja jrel, 1947. aastal, asutati kogu Eestis metsamajandeid. Kolhoosidele anti tookord sraseid vrapraseid nimesid nagu Punane Tht, Tee Kommunismile jne. Kuid metsameestel nnestus imekombel silitada metsamajandite nimetused, mis meenutasid sjaeelseid. Loodi niteks Jrvamaa, Lnemaa ja Valgamaa metsamajand. Ehkki kommunistliku partei Valga rajoonikomiteestki imestati, mis asutus see Valgamaa metsamajand igupoolest on. Ometi ji nimi psima kogu Eesti NSV ajaks.

1973. aastal hakkas tollane Valgamaa metsamajandi juhtkond mtlema, kuidas jdvustada staazhikate metsameeste tnuvrset td: tihti on nad kogu elu phendunud metsale. Tekkis mte, et aastate jooksul tuhandeid puid kasvama pannud metsamehed viksid istutada veel he nimelise puu , et tehtut talletada. Puuliikidest tundus kige sobivam olevat tamm: vrikuse smbol ja kestab aastasadu.
1973. aasta metsattajate pevaks andis Valgamaa metsamajandi direktor vlja sellesisulise kskkirja. igus tamme istutada anti ttajatele, kes olid metsamajanduses ttanud vhemalt 25 aastat. Kohaks valiti riiklikku metsafondi kuuluv maa-ala praeguse Kungla ja Kuperjanovi tnava vahelises piirkonnas. Tulevase 4,26 ha suuruse pargi asukoht oli otse metsamajandi keskuse vastas. Esimesed puud istutati sinna 15. septembril. Nimelisi tammesid istutati 25. Iga istutaja ti oma kodumetsast kige kaunima tamme. Istutuskohad olid thistatud ja need loositi vlja. Esimesed puud pandi kasvama otse praeguse Kuperjanovi tnava rde, metsa veerde. Nd on need sirgunud juba pris suurteks puudeks.
Seda traditsiooni jtkati sgiseti metsattajate pevadel kuni Eesti NSV aja lpuni. Eesti Vabariigi taassnni jrel kestis tava edasi, kuid kevadistel metsandalatel. Nimeliste tammede istutamine oli asjaosaliste jaoks thtis pidupev. Ka pealtvaatajaid oli alati arvukalt. Isegi pandi pahaks, kui mni 25 aastat ttanu oli arvestusvigade tttu istutajate nimekirjast vlja jnud. Leidus neidki, kes jid metsamajandisse kahekmne viieks aastaks tle vaid seeprast, et saaks istutada nimelise tamme.
1989. aastal oli pargis kokku 105 nimepuud. Istutatud puude vahele oli hakanud sirguma ka looduslikke tammesid ja vahtraid. Praegu on see park Valga linna valduses. 1989. aastal polnud pargis enam istutamiseks ruumi ning uueks kohaks valiti ValgaTrva maantee rne ala, mis praegu kuulub Varriko talule. Sellesse paika istutati kuni 2000. aastani. Kokku pandi sinna kasvama 37 puud. Seega on metsamehed Valgamaal istutanud nimelisi puid kokku 142. Kik need tammed on kantud nummerdatuna kaardile ja iga istutaja kohta on koostatud lhike elulookirjeldus.

KES OLID ISTUTAJAD?
70% nimeliste tammede istutajatest olid inimesed, kes on otseselt seotud metsakasvatusega, ja 30% metsakasvatajate abilised (traktoristid, autojuhid, raamatupidajad jne.). Nende hulgas oli hulganisti isikuid, kes olid metsamehe teed alustanud enne nukogude vimu tulekut. Teatavasti kis nukogude vim Eesti Vabariigi aegse metsanduskaadriga ldjuhul mber vga jhkralt. Mitmed neist tapeti, paljude elu lppes Venemaa vangilaagrites. Ometi oli kaugetesse metsanurkadesse, eemal vimumeeste silmade alt, neid ka alles jnud. Valgamaa sjaeelsetest metsameestest on nimelisi tammesid istutanud pris mitu. Nende seas on isegi Esimeses maailmasjas osalenud mehi, niteks August Tammevli Taagepera metskonnast ja Jaan Viikna kunagisest Valga metskonnast.
Nimeliste tammede istutanute seas on hulk niisuguseid tmehi, kes sattusid Teise maailmasja mllus Saksa armeesse ja seetttu hiljem Magadani, Vorkuta jt. vangilaagritesse. Eestisse naastes lubati neil kui nukogude vimu usalduse kaotanud kodanikel ttada ainult metsas. Sellised vga aatelised mehed olid Voltveti metsakoolis ppinud Aleksander Kokk, Edgar Madissoo, Johannes Mgi, Nikolai Noorkiv, Feliks Parts, Robert Pder, vennad Feliks ja Elmar Ratt, Julius Urm, Edgar Viin. Kik nad tegid oma elut Valgamaa metsades ja nende tstaazh oli siin kuni 40 aastat. Hid metsakasvatajaid tuli Valgamaale ka Kuremaa, Jgeva ja Tihemetsa koolide lpetanute seast, niteks 36 aastat Oore metsavahina ttanud Juhan Raide, 41 aastat Nihujrve metsavahina ametis olnud Uno Juhanson, 40 aastat Sangaste metskonna raamatupidajana ttanud Nadeda Kikkas, 35 aastat Trvas metsatlisena ttanud Helju Loko jne.
Staazhikaimad metsalemad, kes on samuti oma nimepuu istutanud, on Juhan Tamberg Taagepera metskonnast ja Tnis Ainso Aakre metskonnast ning peametsalemad lo Kull ja Valdeko Kokk. Kige pikem metsamehe tstaa ldse, kokku 50 aastat, on Evald Pettail. Istutajate seas on olnud ka metsameeste dnastiate esindajaid. Sellised on olnud Juhan Raide ja ta pojad plised metsamehed Enn ja Olev. Sajanda tamme istutaja iguse sai meie legendaarne metsandusm inister Heino Teder. Oma nimepuu on parki kasvama pannud ka kunagi Valgamaa metsamajandis ttanud metsamajanduse juhtinsenerid Agnia Sinkel, Vello Soosaar, Valve Pldes ja Kaupo Ilmet. Viimane neist tegutseb praegu teatavasti Eesti metsaseltsi esimehena.
Mitu tammeistutajat jtkavad praegugi metsamehe td, niteks Val ga maa keskkonnateenistuse piirkondade metsaspetsialistid Arved Kukk, Enno Paulus, Jaan Matt ja Vino Jaska ning metsanduse peaspetsialistid Helju ja Mart Leosk.
Kiki tublisid ttajaid ei jua siin kahjuks les lugeda. Nad kik on olnud Eesti ja Valgamaa metsade hoolsad rajajad ning kaitsjad. Paraku on 72 istutajat linud manalateele. Nimeliste tammede park on ilus looduslik monument mitme plvkonna Valgamaa metsameeste heale tle. Pargi tulevik on aga praegu vrdlemisi tume. Kas ei tasuks vtta see edaspidi kultuuriprandina kaitse alla?



Koidula Kuusik, metsakasvataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet