Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Metsaomaniku muremtteid

Harvestriga raiekpse tulundusmetsa likamine on niisama loomulik toiming kui kombainiga
Erametsaomaniku maine Eestis on tihti teenimatult halb. Artiklis valgustatakse, missuguseid probleeme tekib metsaomanikul igapevaelus ning milline on Eesti erametsanduse minevik ja tulevik nende pilgu lbi.

MIKS ON METSAOMANIKE MAINE HALB? Eesti ajakirjanikud peavad metsaomanike siunamist tihti vaata et phaks kohuseks. Metsaomanikud ja rvraie tegijad on nende jaoks ks ja sama. Tegelikult pole suurem osa metsaomanikke kindlasti mitte ainult kasu peal vljas. Sageli tehakse metsale kurja oskamatusest ja teadmatusest. Kmne aasta jooksul on olukord siiski mrgatavalt paremaks linud. Tasapisi, kuid jrjekindlalt on omanike seas levinud metsandusteadmised, paranenud oskused ning kujunenud igemad vrtushinnangud. Eelmise vabariigi ajal vttis metsaomanike vljakujunemine aega viisteist aastat. Miks peaks see nd kiiremini toimuma?

Ajakirjanikud peavad tihti oma vhiklikkuses rvraieteks mis tahes raieid metsas. See tekitab kiuslikke mtteid, et srasel juhul peaksime hakkama knelema ka iga-aastasest rukki rvlikusest ja heina rvniitmisest. Testi ei saa aru, miks mned rohelise mtteviisi pooldajad peavad harvestrijuhi koolitamist patuks, kuid kombaineri koolitamist mitte. Tasakaalukas metsa majandamine on enesestmistetav tegevus kikides Euroopa maades. Miks siis mitte Eestis?
Alailma ajab metsakauge ldsus segi metsaomaniku ja metsarimehe.
Allakirjutanu sattus kord kohalikust Klitse poest vljudes lleuimas tuigerdajale ning tegi talle korralekutsuva mrkuse. Mees lajatas vastu: Mida sa iendad, kuradi metsaomanik niisugune! Arvan, et tema hoiak on prit ajakirjandusest, kus sellist suhtumist propageeritakse.
Tegelikult tuleb eristada metsaomanikku rimehest. Viimane kippus Eesti vabariigi algusaastatel omanikul nahka le krvade tmbama. Nd on metsarimeeste kuldsed ajad mdas. Enam ei anna kski pensionr hambaproteeside vi lapselaste taskuraha eest metsa ra. Paljud metsaomanikud on ndseks ktte saanud oma kinnistu metsamajanduskava, kus metsa tegelik tagavara ja vrtus selgesti kirjas.
Selles, et omanikud pole metsade majanduskavu piisavalt kiiresti ktte saanud, on olnud sdi ka riik: riigieelarvest ei ole metsakorralduseks eraldatud kllaldaselt raha. Mitmel pool tehti majanduskavad kll valmis, kuid need jid vedelema vallamajadesse ning metsaomanikel polnud aimugi nende olemasolust. Neid vedeleb seal veel praegugi.
Algul sattus suurel hulgal ilma ettevalmistuseta ettevtjaid erametsi les ttama selleprast, et metsi oli kerge raieks hankida olgu siis seaduslikul vi ebaseaduslikul viisil. Nende esialgne tegevus oli liedukas ja andis suurt tulu. Sealt pudenes rikkust ka puidu ostjaile, edasimjaile, vahendajaile, transpordifirmadele ja eksportijaile. Nii sugenes mt metsarimehest kui ratsa rikkaks saavast inimesest. Paraku ei judnud sellest rikkusest metsa tagasi mitte midagi. iglane oleks, et erametsanduses vtaksid nii metsa raie, transpordi kui ka mgi enda haldusesse metsaomanikud ise metsahistute kaudu. Siis ei pudeneks tulu laiali, vaid histu liikmed otsustaksid ise, millisesse sektorisse on raha kige otstarbekam paigutada.
Kahjuks on Eesti riik metsanduslikku histegevust nrgalt toetanud. Miks ei viks see toimuda niteks nii nagu Saksamaal? Seal on mitmel liidumaal riigimetskonnad htaegu histute liikmed. Metsalemad ja metsnikud on aga histutes vga lugupeetud inimesed kui juhatuse liikmed ning nustajad. Saksamaa suurte puidukoguste puhul leitakse, et hismk ja -hanked on kige kasulikumad. Ise nad tlevad: Tugevad koopereerumise kaudu! See hdlause viks olla au sees Eestiski. Kahjuks kipub meil tihtipeale olema hoopis nii, et erametsaomanikud ja metsaametnikud istuvad omaette paadis. Liiga vhe tunnevad erametsaomanikud metsa-ametkonna tuge.

METSASSE EI TASU INVESTEERIDA
Kuna raieringi kestus on nd seadusega mratud, siis on selle valemiga lihtne arvutada, kui palju saavad pangad pikaajaliste lepingute puhul 80 vi 100 aastat intresse. Kui kultiveerimisse investeerida 12 00015 000 krooni hektari kohta, siis oma arvutuste jrgi maksaksin pankadele mmarguselt kaks korda rohkem, kui tulevasest lppraiest viks tulu prognoosida. Ent tegelikult ei koosne metsakasvatuskulud ju kaugeltki mitte ainult kultiveerimiskuludest. Raha kulub metsade hooldamisele, haldamisele ja maamaksule. Maamaksu tavatsetakse meil pidada vikeseks. Jah, vike kll, aga korrutage see sajaga, ja selgub, et see on vga suur. Riigi otsene ja hene signaal metsaomanikule on: ra investeeri metsandusse, see ei tasu end ra ei sinul ega sinu lastel. Igapevaelus kestab aga majanduslik kitsikus. Metsalt vetakse, mis vtta annab, ning investeeritakse saadud raha metsasektorist vljapoole, tihti lihtsalt eelarve aukude titeks.
Tnapeval vib metsaomaniku poeg isale tie igusega elda: Isa, ra istuta neid tammesid sinna psaste vahele, las jb edasi rohumaaks. Muidu meie peame mitu plve suurt maamaksu maksma ja lpuks tulevad rohelised ning lasevad tammiku looduskaitse alla vtta. Minul niteks on just seda laadi probleem. Tahaks istutada tammesid, aga kuhu ja kuidas? Kas alleena vi mitmerealiste metsaribadena, nagu soovitab ja toetab Euroopa Liit? Paraku on metsaribad Eesti oludes enamasti tielik mttetus. Aga kui nende eest saab maksusoodustusi, siis vib-olla hakkavadki metsaomanikud neid hoolega rajama.
Praegused metsaomanikud vib jaotada kahte suurde rhma. Kigepealt talunikud ja eesktt fsilisest isikust ettevtjad. Muidu ei ole soodustust pllumaa ostul ega saa vabu maid ja metsa erastada. Fsilisest isikust ettevtjatena tegutsevaid metsaomanikke on Eestis alles jnud ligikaudu viis tuhat. Teine umbes niisama suur rhm koosneb suurema tootmise lpetanud talunikest, kelle majapidamine on philiselt oma pere tarbeks ja tagastatud mets annab sissetulekut. Mlemal rhmal on enamasti raskusi toimetulekuga. Esimeste tegevust piirab korraliku tju puudus klas. Peale selle kiiresti ja pidevalt muutuvad majandusolud. Teiste tegevust takistab alaline majanduslik kitsikus ja vhene ettevtlikkus. Esimene rhm on potentsiaalsed metsahistute ja seltside liikmed. Ent teine rhm armastab omaette toimetada. Nad kivad kll ppepevadel ja nu ksimas, kuid kaovad siis aastaks vi paariks silmapiirilt.
Kui palju peaks Eestis olema omanikul metsa, et ta jtkusuutlikult ja sstvalt majandades suudaks metsandusest ra elada? Aastaid tagasi Eesti Erametsaliidu seminaril vajalikku metsa pindala vlja arvutades saime tulemuseks 200 hektarit. Mdunud aastal samasugusel seminaril saime aga minimaalseks erametsa pindalaks juba 400 hektarit. Miks peab nd metsatalu pindala olema endisest ligi kaks korda suurem? Peamine phjus on see, et metsaseaduse muudatusega on praegu kehtestatud kindlad raievanused. Parema boniteediga metsi ei ole enam vimalik niisama intensiivselt majandada kui varem. Paraku jb valdaval osal metsaomanikest metsa pindala tublisti alla 400 hektari. Nende metsanduslik tegevus on majanduslikult igal juhul ebaefektiivne.

RAIETE STRUKTUUR ERAMETSADES ON KEST RA
Kuusikute lemrastest raietest meie erametsades on palju kneldud. Kuid mis teha, kui raiekpseid kuusikuid on seal olnud tublisti le 100 000 hektari? Suur rumalus oleks selline ressurss metsa mdanema jtta. Siinjuures ei tohi unustada, mismoodi need kuusikud meie metsadesse on tekkinud. Enamjaolt panid neile alguse prast Vabadussda metsaomanikeks saanud talunikud. Talu phiktteks oli hagu ja kaikapuud; korralik kttepuu lks mki ja leivaahju. Haokubusid ja kaikapuid tehes raiuti looduslikult uuenenud vrtuslikud liigid vabaks ning loomade karjatamisega hoiti ra vsa pealetung. Kultuure suurt ei rajatudki. Kuid oma selektiivse tegevusega soodustati looduslikult tekkinud kuusenoorendike arengut. Nii saidki metsaomanikud uue Eesti Vabariigi ajal oma eelkijatelt kingituse, mille le vhesed neist on kuigivrd jrele melnud.
ks erametsanduse suurim probleem on praegu liiga vhesed hooldusraied. Sellel on lihtne phjus: hooldusraiete vike tasuvus. Eriti vhetasuvad on hooldusraied Luna-Eestis, kus kokkuostuhinnad on sadamate kauguse tttu madalamad kui Phja-Eestis. Kui melda kaugemale ette, siis kskord jb hooldusraiete rajtmise tttu lppraiel puidu kvaliteet kehvaks ja kogu metsakasvatuse tskli tasuvus vheneb tunduvalt.
Raied, sealhulgas hooldus- ja sanitaarraied jetakse sageli tegemata sna proosalistel phjustel. Niteks seavad maakonnavalitsused takistusi raiete tegemiseks talunikele, kes on metsi erastanud hpoteegiga: kuna osa metsaomanikke pole suutnud oma kohustusi riigi ees tita. Eriti drastiline on olukord Tartu maakonnavalitsuses, kus ei ole metsandusharidusega ametnikku ega tehta ka koostd kohaliku keskkonnateenistusega. Metsaomanike taotlused prkuvad tagasi kui herned kivimrilt. Isegi tuulemurdu ei lubata oma metsas koristada. Brokraadid ei suuda mista, et hooldus- ja sanitaarraied mitte ei vhenda, vaid suurendavad kinnistu vrtust.
Metsaseaduses ette nhtud maakonna metsanukogu pole Tartumaal loodud. Ilmselt ei soovi keskkonnaministeerium korraldada selle tehnilist teenindamist. Maakonnas pole ka iget maavanemat, kelle poole prduda. Tema kohusetitja vidab, et metsaspetsialisti jaoks ei jtku raha ja metsanukogu peaks asutama ikka pris maavanem. Nii tekib surnud ring.
Ei hakka pikemalt rkima sellest, et mitutsada tuhandet hektarit veel erastamata vi riigi omandisse jetavat vaba metsamaad ei majandata meil praegu ldse. Seetttu on hukkunud ja hukkub edasi tohutul hulgal vrtuslikku mnni, kuuse ja kase looduslikku uuendust. Kui suurt kahju see meie metsandusele toob, ei ole mitte keegi osanud ega julgenud kokku arvestada.

TNAVUNE METSAISTUTUSKAMPAANIA ON HIS - TEGEVUSE HEA NIDE
Ndis-Eesti erametsaomaniku toimetuleku ainus vimalus on tihtipeale olnud varimetsandus. Tulevikus peaks toimetuleku tagama histegevus. Kui hekaupa tegutsevad metsatalud on liiga vikesed ja juetud, peavad nad hinema, et tekiks tsiselt arvestatav jud. Hea nide, mismoodi see viks toimida, on 2002. aastal Saksamaal toimunu. Sealgi on metsahistu liikmete keskmise metsamaa suurus kigest 20 hektarit. Kuid metsaomanikud on hsti organiseerunud. Kui 2002. aastal langesid seal mnnipalgi hinnad liiga madalale, lpetasid metsahistud mnni raie. Nad ootasid, kuni hinnad tusid ning asusid siis heskoos taas mndi turule laskma. Eesti oludes on selline histe huvide eest seismine kahjuks praegu veel kauge unistus.
Et histegevust Eestis saab siiski korraldada, seda tendavad tnavukevadised metsaistutustalgud. Neid korraldati rohkesti ka erametsades. Kuid talunikele tekitas probleeme asjaolu, et metsaistutusperiood ja pllutde krghooaeg langevad ajaliselt kokku. Maaviljelust ppinud inimesed teavad, et kui hilineda kevadklviga 34 peva, on sgisene saak 10% viksem. Kuid hoolimata hooaja pingelisusest suutsid metsaomanikud hiselt metsakultuure rajada rohkem kui kunagi varem. Vhemalt Tartu metsaomanike seltsi korraldatud hisistutamine nnestus suurepraselt.
Tnavu loodi metsahistutes talgute korraldamiseks soodne hkkond. Seda tuleb hoida ka jrgmistel aastatel. Ainult nii, samm-sammult koopereerudes ja ksteist toetades kujuneb Eesti erametsandusest edaspidi jud, mida ta tegelikult vrib, arvestades meie erametsade suurt kogupindala.



Uno Kiisholts, Tartu Metsaomanike Seltsi esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet