Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
RMK loodusmajad toovad looduse lhemale

Sriksoo pperada, algab otse RMK Aegviidu loodusmaja uelt.
RMK on rajanud mitmeid pperadu ning loodusmaju, mille juures paiknevad teabepunktid. ks loodusmaja asub Tallinnast vaid tunnise autosidu kaugusel. Seal, Aegviidu loodusmajas, avati hiljaaegu uus, Sriksoo pperada.

RMK LOODUSMAJAD JA TEABEPUNKTID
Tnapeval on Eestis aina vhem neid inimesi, kelle igapevaelu ja t kulgevad koosklas loodusega. Isegi metsamehed veedavad ha rohkem aega arvuti taga, rkimata siis lastest. Loodusainete petajad kurdavad lepaisutatud programmide ja liiga teoreetiliste pikute le. Ent pelgalt piku abil polegi vist vimalik loodust tundma ja armastama ppida, selleks on vaja ise kogeda ehedaid looduselamusi. Veel kmmekond aastat tagasi oli peaaegu igal lapsel maavanaema, mni sugulane vi peretuttav, kelle juures sai suvevaheajal paljajalu lipata, metsas onni ehitada vi heinateol abiks olla. Nii said looduse phited nagu iseenesest selgeks. Nd nevad paljud metsa vaid auto- vi bussiaknast.

Elu on nidanud, et vajadus selliste looduskeskuste jrele, kus saaksid kokku inimene ja loodus, eriti aga laps ja loodus, on vga suur. Seeprast on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud le Eesti seitse loodusmaja: Aegviidu Harjumaal, Kauksi Peipsi res, Kabli ja Nva Lnemaal, Kiidjrve Taevaskoja lhistel, Mustjala Saaremaal ning Phni Eesti lunasopis Valgamaal. Peale nende tegutseb juba neli aastat Sagadi looduskool Sagadi misas.
2003. aasta sgisel tehtud ksitluse jrgi teab le 80% Eesti inimestest, et riigimetsas on matka- ja pperajad, telkimis- ning lkkekohad, mida kik vivad igaheiguse alusel tasuta kasutada. Samas on uuringute ja ksitluste phjal selgunud, et soovijal polegi nii lihtne neid paiku les leida. Seeprast on alates 2003. aastast kigi RMK loodusmajade juures olemas teabepunktid. Sinna helistades vi kohale minnes saab infot looduses matkamise vimaluste kohta, voldikuid ja kaarte, retkejuhtide kontaktandmeid jne. Tutvustatakse piirkonna loodust ja muidugi ka matkajale seatud piiranguid, eriti kui tegemist on kaitsealaga. Teabepunktid aitavad vastust leida ka RMK-d ja riigimetsa majandamist puudutavatele ksimustele. Nende telefoninumbrid ja e-posti aadressid leiab huviline kodulehelt: www. rmk.ee.

AEGVIIDU LOODUSMAJA JUHATAB METSARETKELE JA TUTVUSTAB METSA VRTUSI
Aegviidu on loodusmaja jaoks mnes mttes ideaalne paik: ta asub kahe looduskaitseala Phja-Krvemaa ja Krvemaa maastikukaitseala vahel; seal leidub hulk ppe- ja matkaradu, telkimisplatse ja vaatetorne, jrvi ja soid, asustamata metsalaamu, oose, mhnasid ja muid jaja mlestusmrke. Kik see pakub vimalusi vtta looduses palju pnevat ette. Mda Piibe maanteed pseb siia Tallinnast vhem kui tunniga ning htlasi kivad Aegviitu veel rongid.
RMK loodusmaja tegutseb kunagises Aegviidu metskonna hoones kolmandat aastat. Selle aja jooksul on loodusppeprogrammidest osa vtnud le kolme tuhande pilase, tnavuse aasta kolme esimese kuuga on meil kinud le seitsmesaja lapse. Peale RMK on meie ritusi ja programme toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ja Harjumaa keskkonnateenistus.
Koolide tung loodusesse letab igal kevadel ja suvel loodusmaja vastuvtuvime. Kes tahab maikuus metsa minna, peaks hakkama juba paar kuud varem plaani pidama ning aja kinni panema.
Loodusmaja ei tegele loodusharidusega koolihariduse mttes. See on koht, kus ppida praktiliselt loodust tundma, saada rmsaid elamusi metsaskikudelt, avastada, kui huvitav ja mitmekesine on loodus.
Loodusppeprogrammi thtsaim osa on alati metsaretk. Et seal nhtu-kuuldu krvust mda ei lheks, on koostatud rajaleht ksimuste, ristsnade ja nuputamislesannetega. Paari-kolme retkelise peale on meldud ks rajaleht. Programme on mitmesuguseid: mnes meisterdatakse looduslikest materjalidest, teises mngitakse vi joonistatakse metsas nhtust pilt ikka selleks, et ppida metsa paremini tundma, mistma ja hoidma. Niteks meisterdamise juures rgime alati ka sellest, missugust materjali ja kuidas tohib loodusest koguda. Siis ehk ei juhtu nii, nagu paar aastat tagasi Lahemaal, kus lilleseadjate kursus tassis oma tde jaoks kartulikottidega pperaja rest samblikku.
Lapsed kuulevad meedia kaudu ikka ja jlle lagastatud raielankidest ning Eestimaalt minema veerevatest puidukoormatest. Peale Eesti Metsa pole kusagil juhtunud vastukaaluks lugema artikleid sellest, kuidas Eesti metsamehed on aastakmneid metsi hoidnud-kasvatanud, nii et praegu vime kanda Euroopa he metsarikkaima riigi nime. Kui ksida lastelt, olgu siis pris vikestelt vi juba suurematelt, kas metsa vib raiuda, saab tavaliselt vastuseks: Ei, ei vi! Linnalaste ja suuremate koolide pilaste arvamus on, et metsa raiumine on igal juhul vga paha asi ja saega metsa minek niisama hsti kui kuritegu. Alati polegi vimalik aru saada, kas need on testi laste endi mtted vi tundub neile, et tiskasvanud ootavad neilt just sellist arvamust, liiatigi loodusmajas. Vahel harva mni maalaps julgeb vargsi poetada, et natuke vist ikka vib metsa langetada, kui muidu kuidagi lbi ei saa.
Koos lastega tasub arutleda, mis kik meie mber on tehtud puust; millega me oma toad soojaks ktame ja mis on taastuv loodusvara: kas plevkivi, turvas vi puit. Enamasti selgub, et selline vaatenurk on neile uudne. Seega pame loodusmajas metsa ja inimese suhetest rkida tasakaalustatult ja mistlikult.
Mis vahe on loodusmetsal ja majandusmetsal; mis on vriselupaik ja mis vrtused on seal peidus; kas metsas on midagi learust, midagi vi kedagi loodusele kasutut need ksimused sisalduvad peaaegu kigis programmides. Oma retkedel otsime mitmesuguseid elusolendeid, alates pdrast ja lpetades seente ja sitikatega ning uudistame nende tegevuse jlgi; uurime, mida nad svad ja kes neid sb, milline on nende koht metsa elus. Vanemate klasside pilastega oleme kinud vaatamas metsatid ja raielanke, istutanud puid ja koristanud metsast prahti. Need koolid, kes on meil sagedased klalised, on metsa ninud pris mitme kandi pealt.

JLLE KS PPERADA: KELLELE JA MILLEKS?
Igasse Eestimaa nurka on viimastel aastatel ilmunud uusi ppe- ja matkaradu nagu seeni vihmasel sgisel. Vahel kuuldub lausa nurinat, et jlle ks loodusrada! Mned looduskaitsjadki pahandavad: mis asja te meelitate oma radade, telkimis- ja lkkeplatsidega inimesi metsa! Tallavad teised kik ra, kpsetavad lkke peal vorsti, kik kohad on tis kra ja laste kilkamist. Metsikut loodust ei leia enam kusagilt!
Linnastunud inimene vajab loodust, vajab metsa. Ent vahel ta ise ei tea seda. Vi kui teab, siis ei oska metsas olla. Mets on tema jaoks vras ja vaenulik, sinna vib ra eksida; seal elavad ohtlikud metsloomad, valitseb hirmutav vaikus vi kostavad kummalised hled. Seeprast pab linlane metsa kodusemaks, linlikumaks muuta: keerab autoraadiol hle phja, higub kva hlega, teeb lkke les, pruunistab vorste ja vtab pudelistki julgust. Mni jlle tellib ndalalpupaketi ekstreemspordifirmalt, uhab ATV vi dzhiibiga mda metsaalust ja knkanlvu, sb ellujmisppusel sipelgamune ning peab end teliseks loodusesbraks: talle ju meeldib metsades ja rabades mtata!
pperada pakub paljudele inimestele vimaluse saada metsade ja rabade pnevast maailmast osa, kahjustamata loodust. Seal on tavaliselt vlja otsitud hulga huvitavaid ja kauneid kohti, plispuid, loomade tegevusjlgi jms. ning tutvustatud neid infotahvlite ja voldikute abil. Hsti mrgistatud rajal ei eksi ra isegi algaja metsaskija, pealegi on loodusraja viit mrgiks, et matkaja on siin teretulnud. Pole vaja karta, et kohtad keelusilte, kurje koeri vi veel kurjemat maaomanikku. Rajast veidi kaugemal silib loodus puutumatuna. Kui sada inimest knnib le soo mda laudteed, ei j sellest vhimatki jlge. Sada nn. metsikut matkajat aga jtavad soises kohas maha mudase songermaa.
Aegviidu loodusmaja juhatas oma retkelised esimesel kahel tegevusaastal philiselt Phja-Krvemaa radadele. Kes on seal kinud, see mletab Vargame oosi krget harja Uuejrve rajal, Phja- Eesti sgavamaid ja selgemaid jrvesilmi ning laukarohke Knnu Suursoo avarat vaadet Paukjrve rajal, Jussi nmme kaugusse hajuvaid kanarbikulillasid knkaid Jussi pperajal. Nii vaheldusrikkad, erinevad ja samas mingi tabamatu knnumaatunde poolest sarnased Phja- Krvemaa rajad jvad meie pikemate metsaskikude sihiks ka edaspidi. Ometi tundsime juba ammu puudust oma pperajast, mis viiks loodusmaja juurest otse metsa. Paljud inimesed tulevad Aegviitu rongiga, nemad vajavad just sellist rada, mis vimaldaks tunni- vi poolteisepikkuse jalutuskigu. Seni lhim Uuejrve rada ji aga alevist kuue kilomeetri kaugusele.
Oma raja jrele tundsid vajadust ka teised RMK loodusmajad. Eelkige seetttu, et kigile soovijaile on vimatu anda kaasa juhendajat-retkejuhti. Siin aitab hdast vlja nn. seljakotiprogramm. petaja koos pilastega, isa-ema lastega vi matkasellide spruskond saavad loodusmajast kaasa vikese seljakoti, milles on rada tutvustavad kaardid ja voldikud, kompass, esmaabivahendid, soovi korral mne loodusppeprogrammi materjalid ja muudki vajalikku. Nii saavad nad oma retkega tiesti iseseisvalt hakkama. 2003. aasta jooksul oligi plaanis rajada kigi loodusmajade lhikonda oma looduse pperada.

SRIKSOO PPERADA VALMIS ALLES HILJUTI
Otse Aegviidu loodusmaja tagant algab mets. Mets kuulub riigile. Seega on see suureprane pperaja alustuspaik! Kui kevadel saabus loodusmajja praktikant Soomest, Savonlinna ametikoolist, sai ta esimeseks lesandeks uurida lbi lhikonna mets ja raba ning mrkida maha kavandatava pperaja trass. Praktikant saabus luureretkelt tagasi telises okis: selgus, et kena Eesti alevi servas neb mets vlja nagu Pskla prgimgi vhendatud kujul! Lks vaja pris mitut talgupeva ja hulka tublisid Aegviidu ja Albu kooli pilasi, kes ei lasknud end kohutada vanade riiete, saabaste, mbli, rauarisu, pudelite, kasutatud pabermhkmete jms. lasust metsa all.
Kui ra oli veetud mitu autokoormatit prahti ja metsaserv vsast puhastatud, paistis asi lootusrikkam. Ka tulevane Soome loodusgiid leidis lohutust Krvemaa kaunist loodusest. Prast teda tulid praktikale Tuuli ja Tanel Eesti Pllumajanduslikoolist; nad lisasid omalt poolt lisasid raja marsruudile mitu pnevat huvipunkti.
Tiina Paltser loodusmajast leidis Aegviidu aja- ja koduloolisi materjale uurides, et 20. sajandi alguses asus Sriksool Lehtse parunile kuulunud turbatstus, mis tol ajal oli Eesti suurim. Nd taipasime, miks raba ngi aerofotol nii kummaliselt triibuline vlja.
Saja aasta eest ei toodetud turvast masinatega laiadelt freesturbavljadelt nagu tnapeval. Tkk- ehk ptsturba likamine kis otsast lpuni ksitsi. Madalamates kohtades, kust turvas on vlja kaevatud (aerofotol paistavad need heleroheliste vi sinakasroheliste triipudena), on rabataimestik tielikult taastunud. Siin kasvab turbasambla- ja karusamblavaip, punetavad jhvikad, tupp-villpea mttad vahelduvad kvitsa ja rabamurakaga.
Aerofotol tumerohelistena paistvad triibud on alad, kust turvast ei vetud: endised kokkuveoteed ja rabapeenrad, millele turbaptsid prast likamist kuivama laoti. Turbaaukudest tunduvalt krgematena on need ribad kaetud kanarbiku, sookailu ja kukemarjapuhmastega, ent kohati nii kuivad, et siin kasvavad pdra- ja porosamblikud nagu nmmemnnikus. Krgemad ribad on htlasi metsasemad, paiguti leidub neil ksikuid vanemaid rabamnde. Peale taimestiku vaheldusrikkuse pakkus vana turbaraba pperaja tegijaile veel suureprase vimaluse viia rada mda kokkuveoteede krgendikke otse raba keskele, ilma et selleks oleks vaja ehitada kilomeetri jagu laudteed. Piisas mnest paarikmnemeetrisest laudrajajupist mrjemates kohtades. Sgiseks saigi rada maastikul lbitavaks.
Vtsime uue retkemarsruudi kohe kasutusse. Talvistel programmidel Kes elab metsa sees kisid rajal Tapa, Kuusalu ja Kehra koolide lapsed. Hoo limata alevi lhedusest elavad mets ja raba oma elu: leidsime jnese, metskitse, pdra, metsnugise, metssea, metsise, hiirte, rhnide... ja muidugi ka koerte jlgi. Koerad-kassid on asularsetes metsades veel ks nuhtlus peale prgiuputuse. Palju kordi rada lbi kies leidsime ikka ja jlle midagi uut, saime uusi mtteid infotahvlite jaoks.
Teabetahvlite tegemine polnud kerge. Kunstnik Tiiu Ahman joonistas kll toredad looma- ja rabapildid, aga neid tuli palju kordi muuta ja tiendada, et sitikalsipelgal oleksid tundlad parajalt pikad ning ige arv jalgu all ja puuseen pildil sama vrvi kui looduses. Nagu alati ji aega puudu, kuid avamispeva eelhtul said infotahvlid siiski alustele. Kokku sai neid 1,5 km pikkusele rajale tervelt 15. Sriksoo rada ongi tihedalt teabega varustatud ja mrgistatud kollaste lintidega puudel ning thistuspostidel: selleks, et igaks viks seal ilma retkejuhita metsa ja raba avastada.
Huvilised, kes tahavad kia Aegviidu loodusmajas ja teabepunktis ning Krvemaa radadel, saavad lisateavet telefonil 604 7212 ja e-posti teel: aegviidu. teabepunkt@rmk.ee. Tere tulemast!



Tiina Neljandik, RMK loodusppe spetsialist

Loe kommentaare (5)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet