Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Programm Eesti elab metsast tahab arendada dialoogi

Metsatstuse Liit on kivitanud programmi Eesti elab metsast. Programmi tunnuslause on Tee metsa. Eesmrk on diskuteerida kodumaa metsanduse le.

OLEME METSARAHVAS
Eesti Metsatstuse Liit on algatanud programmi Eesti elab metsast. Selle tunnuslause Tee metsa annab sna tpselt edasi meie taotlusi, pdlusi ja tegevusi. Programmi raames tahame avameelselt rkida metsas toimuvast, analsida tehtut ning aidata kaasa paremate lahenduste leidmisele. Oluliseks peame tegevust, mis on seotud metsanduse mainega, igemini eldes teenimatult halva mainega. hiskonnas on levinud arusaam, et raiesmik metsas thendab metsavargust, vgivalda looduse suhtes ning metsaga tegelejate kasuahnust. ldistavalt sdistatakse metsaomanikke selles, et nad on oma tagasi saadud metsades teinud raiet, puidu mnud ning mgist saadud raha kasutanud millegi soetamiseks vi remondiks. Sellises tegevuses ei ole ju midagi taunimisvrset, muidugi juhul, kui metsast vetakse heade tavade kohaselt ega unustata seda korvata: metsale tagasi anda. Uue metsaplve rajamine on tepoolest madalseisust le saanud. Seda testavad eelmise aasta arvnitajad ja tnavukevadine hoogne metsade uuendamine. Tnavused metsaistutustalgud meenutavad htlasi, et oleme rahvas, kes asus Lnemere kaldale keset metsi elama le viie tuhande aasta tagasi ja valis oma tee tee metsa.

VAJAME ARUTELU METSANDUSE TULUKUSE LE
Metsatstuse liit taotleb tasakaalustatud vaateviisi metsade majandamise piirangute kehtestamisel. Iga piirang thendab millestki loobumist. Kas keegi on pdnud teha kindlaks selle hinda? Kui Eestile nii vajaliku haava-tselluloositstuse rajamise eel hinnati vga phjalikult keskkonnamjusid, siis Natura 2000 alade puhul ei ole kuulnud, et oleks hinnatud majandusmjusid. Tahtmata seada kahtluse alla Naturaalade valiku tegijate kompetentsust, on siiski tarvis rhutada, et peale bioloogiliste vrtuste selgitamise tuleb hinnata ka majanduslikke mjusid: mitu inimest jb tta, mitu perekonda peab elupaika vahetama, millised on muudatused infrastruktuuris, mitu maakooli tuleb sulgeda jne. Natura puhul teeb kurvaks ka riigi suhtlemine omanikega jupositsioonilt: mistlike arutelude asemel nidati paljudele lihtsalt koht ktte ja seati inimesed fakti ette. Kik mjud ei tule ilmsiks tna ega homme: tagajrjed ilmnevad alles aastate prast. Metsa majandades tuleb melda jreltulijatele, samuti ka piiranguid kehtestades ja majandamisest loobudes. Kuidas neb vlja majandamata mets, seda on kik metsandust ppinud inimesed Jrvseljal ninud.
Metsatstuse liit tahab uuesti algatada metsandusarutelud, mis katkesid 2003. aasta kevadel. Vaja on sisukat mttevahetust eri vaatenurkade otstarbekuse le. Sellest ji vajaka siis, kui loobuti kpsusdiameetritest ja muudeti metsaseadust. Ent samalaadne tundub olukord olevat ka uut metsaseadust ette valmistades: seaduse teksti koostatakse ilma huvirhmadega phimttelisi ksimusi arutamata.
Metsasektoris on kik omavahel seotud. Kujukalt ilmnes see eelmise sgise palgikriisi ajal: he tstuse ndalane tpaus ti kaasa laialdasi trkeid, alates transpordiettevtetest ja lpetades saepurugraanulite valmistajatega. Iga tihumeeter puitu, mis metsast raiutakse, annab peale omanikutulu td paljudele teistele inimestele ning kindlustab riigi majanduslikku seisu. Ent phjendamatult raiumata jnud tihumeeter toob kahju nii omanikule kui ka riigile. Kui lageraiekorralduses lhtutakse ainult bioloogilisest kpsusest ning jetakse krvale kasumi- ja mahukpsus, jb kigil midagi saamata. Metsateadlase Allar Padari hinnangul kaotavad metsaomanikud sadu miljoneid kroone seelbi, et loobuti diameetri jrgi raiumisest, lplik kahju majandusele on mitu korda suurem. Selleteemaline kirjutis on ilmunud Baltic Forestrys (2003; 9, 2). Uue programmi eesmrk on vahetada avameelselt mtteid metsanduse tulukuse optimeerimise le ning algatada protsesse vildakate ja kahjulike regulatsioonide muutmiseks.

EESTI METSANDUSE MAINET TULEB PARANDADA
Murelikuks teeb Eesti metsanduse maine maailmas. Kindlasti on meil probleeme, nendest probleemidest peab ka avameelselt rkima, kuid ma ei ne mingisugust phjust nidata meid halvemas valguses kui tegelikult. Eestist rahvusvahelisele tasandile saadetud snum, nagu oleks meie raietest 50% illegaalsed, on solvav ja lekohtune. Snumi koostajad on kitunud vastutustundetult: nende hinnang tugineb arvamustele ja tuletatud andmetele. Sellise otsustuse paikapidamatust nitab metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse uuring kolme aasta vanuste raielankide uuenemise kohta. Kui illegaalsete raiete raporti koostajate hinnangul oli 7095% lankidel uuenduskohustus titmata, siis inventuurist selgus, et tegelikult oli uuenemata metsaosasid alla 10%. Kuna eri riikides mratakse ebaseaduslike raiete mahtu eri metoodika alusel, torkame meie oma 50% rahvusvahelisel tasandil eredalt silma. Kuid niteks Rootsis ei peeta arvestust hooldusraiete mahu le ning meie metoodikat kasutades oleks Rootsi kogu hooldusraie illegaalne, sama kehtib ka kodanike maksukuulekuse kohta: keegi ei tule selle peale, et siduda maksude maksmist ebaseaduslike raietega. Eesti Metsatstuse Liit seab eesmrgiks parandada Eesti metsanduse mainet rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb teha uuring, mis vtab aluseks eri riikide puhul vrreldavad kriteeriumid. Ainult vrdsetest parameetritest lhtuvalt saab koostada selliseid edetabeleid.
Tegelikult on Eesti metsandus ja puidutstus igati heal tasemel. Euroopa Liitu minnes vime julgelt vita, et oma arengutasemelt on Eesti puidutstuse tase endistest idabloki riikidest krgeim. See tase on saavutatud turumajanduse reeglitele vastava majanduskeskkonna tekke tttu 90-ndate aastate keskel. Tnu selle suutsid arukalt investeerinud ettevtjad luua konkurentsivimelise puidutstuse.
Kindlasti on vimalik Eesti metsade tulukust tsta ka tulevikus. Kuid mitte mahtusid suurendades, vaid ttades vlja toodangut, millel on suur lisavrtus. Oma programmi raames tahame aidata kaasa innovaatiliste lahenduste rakendamisele puidusektoris: eelkige tuleb parandada metsandusteadmiste taset.



Andres Talijrv, Eesti Metsatstuse Liidu tegevdirektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet