Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Metsaraiete tehnoloogia on uuenenud

Artiklis jtkatakse ndisaegsete raietehnoloogiate tutvustamist, millega tehti algust Eesti Metsa mdunud aasta viimases numbris.

HARVESTRITE KASUTAMINE UUENDUSRAIEL Praegusajal vimaldavad harvestrid raietid tielikult mehhaniseerida. Kokkuveoteede vahekaugus uuendusraielangil oleneb puistu iseloomust ja masina noole ulatusest. Ajakohaste vimsate lageraieharvestrite noole ulatus on le 10 meetri. Harilikult ei soovitata puid langetada noole maksimaalses ulatuspiirkonnas, sest jmedamate puude langetamisel vib see osutuda ohtlikuks masina konstruktsioonile ja stabiilsusele. Kokkuveoteede vahekaugus lageraielangil on tavaliselt 1620 meetrit. Sellega on tagatud, et raiemasin saab kik toperatsioonid teha kokkuveoteelt lahkumata. Puud laasitakse kokkuveotee kohal. Oksad kukuvad harvestri ette kokkuveoteele ja moodustavad rataste alla jdes korraliku oksapadja masina ja metsapinnase vahel. Sama oksavalli mda sidab hiljem ka kokkuveotraktor.

Masin langetab esmalt need puud, mis kasvavad tema ees planeeritaval kokkuveoteel. Puud langetatakse kas vasakule vi paremale. Harvestriga ttades langetatakse puud kokkuveoteega risti: nii saab puid hlpsasti laasida tee kohal. Kokkuveoteest vasakul kasvavad puud langetatakse vasakule, laasitakse tee kohal ja sortimendid paigutatakse teest paremale hunnikutesse. Kokkuveoteest paremal kasvavad puud langetatakse paremale, laasitakse tee kohal ja sortimendid asetatakse teest vasakule. Virnad asetatakse enamasti risti kokkuveoteega.

HARVESTRID HARVENDUSRAIEL
Kasutatakse kas spetsiaalselt harvendusraiete tarbeks meldud harvestreid vi universaalharvestreid. Kokkuveoteede vahekaugus peab olema le 20 meetri. Tavaliselt on see 3035 meetrit. Mida suurem kokkuveoteede vahekaugus suudetakse esimese harvendusraie ajal puistusse jtta, seda parem puistu kasvu seisukohalt, sest seda vhem puid raiutakse kokkuveoteid rajades. Samas, mida harvemalt kokkuveoteed puistusse planeeritakse, seda raskem on teha masinraiet ja seda suuremad on kasvavate puude kahjustused, st. mitmesugused vigastused. Samuti ei ulatu harvester kokkuveoteelt kigi raiutavate puudeni.
Laias laastus vib esile tuua kolm moodust, kuidas kasutada harvestrit harvendusraiel.
Esimene variant eeldab harvestri operaatori ja saemehe koostd. Harvestriga raiutakse sisse kokkuveotee ja mlemalt poolt teed harvestri noole ulatusse jvad puud. Need raiumisele kuuluvad puud, mis jvad noole ulatusest vlja, langetab saemees. Seejuures tuleb puu langetada risti kokkuveoteega, latv tee poole. Nii saab harvester, olles ise veoteel, haarata puul vrast ja lohistada ta teele. Seal harvester laasib ja jrkab puud.
Teise variandi puhul sidab harvester aeg-ajalt kokkuveoteelt maha, et tdelda vahetsoonis raiumisele kuuluvaid puid. Kui nooleulatusse jnud puud vahetsoonis on tdeldud, tagurdab ta kokkuveoteele tagasi ja natuke eespool tskkel kordub. Materjal asetatakse tee lhedusse, kust forvarderi nool ulatub kimpe haarama ja koormasse tstma. Meetodit vib kasutada kuivema pinnase ja suurema raiekraadi korral.
Kolmanda variandi korral ttab harvester lbi kokkuveoteede vahetsooni, tulemata ise teele: liikudes kasvavate puude vahel rbiti veoteedega. Materjal asetatakse nii, et teelt on vimalik kimbud koormasse tsta. Sellist meetodit saab rakendada ka kuiva kva pinnase vi klmunud maa ning suure raiekraadi korral. Kolmandat kokkuveoteed kahe tee vahele ei teki, kuna harvester lbib ala kahe tee vahel ainult he korra.
Peale nende variantide tahan tutvustada vimalusi, mis sobiksid just meie vikemetsandusse harvendusraiete tarbeks. 2003. aasta veebruaris esitleti Plvamaal Mooste lhedal kaugjuhtimisega metsalangetustraktorit Harveri, mida toodab Soome firma Oy RCM Harvester Ltd. See masin ongi meldud peamiselt harvendusraie jaoks. Oma olemuselt on masin harvarder. Ta langetab ja laasib puu, jrkab sortimentideks otse koormakasti ning veab puidu suurema kokkuveotee rde.
Masin on 1,9 meetrit lai, kaalub 3,9 tonni ja tuleb toime kuni 30-sentimeetrise likelbimduga puude langetamisega. Masina ajam on 44 kW hkjahutusega diiselmootor. Kigi rataste ajamseade on hdromootor ning iga ratas stabiliseerib iseseisvalt pstsuunas masina liikumist kituskiirusel. Rataste kliirensit saab reguleerida ka ksitsi, maksimaalne kliirens on le 70 cm. Operaator liigub masina krval ja juhib masinat kaugjuhtimispuldi abil. Juhtsignaali ulatus on metsasel maastikul 100150 m. htlasi saab kaugjuhtimispuldiga salvestada mteseadise mllu eelnevalt valitud sortimentide mahu.
Harveri eelis on see, et esimesel harvendusel vib kokkuveoteed rajada 5060-meetrise vahekaugusega, seega jb rohkem puid kasvama hilisemateks raieteks. he hektari kohta sstetakse kaks-kolm lahtiraiutud kokkuveoteed.
Raiudes liigub Harveri loogeldes kasvavate puude vahel risti kokkuveoteedega. Judes kokkuveoteele, kallutab ta koorma selle rde hunnikusse ja vibki asuda uut koormat koguma. Masina viksuse ja vikese massi tttu on tallamiskahjustused minimaalsed vi pole neid sgava lume korral ldse. Kui tmees on oskuslik, saavad kasvavad puud vga vhe viga. Oksad jvad htlaselt metsa alla laiali.
Niisugust masinat on otstarbekas kasutada htlase struktuuriga puistus, kus pole liiga palju alusmetsa ja jrelkasvupuid.
Skandinaavia maades on erametsanduses kllaltki levinud ka protsessorite tarvitamine. Oma olemuselt on protsessorid vikesed laasimis-jrkamismasinad, mis agregaaditakse pllumajandustraktoriga ja kitatakse traktorilt. Enamasti pole nad meldud le 30 cm diameetriga puude laasimiseks.
Kui kasutatakse protsessoreid, siis toimub langetamine mootorsaega. Kui on vaja, laasitakse ja jrgatakse isegi ks vi kaks tvepalki mootorsaega. Seejrel vintsitakse tihedaoksaline vraosa protsessori juurde ja laasitakse-jrgatakse juba masinaga.

KOKKUVEO TEHNOLOOGIA
Praegusajal toimub kogu kokkuvedu langilt vahelattu kas spetsiaalsete metsaveohaagistega pllumajandustraktori haakes vi forvarderiga. Vimaluse korral ptakse kllalt suur osa raietde mahust teha sgistalvel, mil pinnase kandevime vimaldab klmumise ja lumikatte tttu metsamaterjale kokku vedada soistel ning pehmetel pinnastel. Tuntud on rahvatlus Metsa ei vea mitte masin, vaid tee. Pehme talve korral ning ka lumeta ajal on traktorkokkuvedu vimalik vaid siis, kui okstest ja latvadest on tehtud kva kokkuveotee. Ka siis oleneb palju puistu iseloomust, niteks sellest, kas tegu on kuusiku vi kaasikuga. Lehtpuude oksad on peened ja pehme pinnase korral ei ole tee piisava tugevusega, et vastu pidada koormatud kokkuveotraktori korduvale lesidule.
Metsamaterjalide kokkuvedu vib alustada kas vahelaole lhemast vi kaugemast otsast. Kaugemast otsast alustades langeb traktori maksimaalkoormus laole lhemal olevale kokkuveotee osale. Kui aga materjalide kogumist koormasse alustatakse kokkuveotee vahelaopoolses otsas ja liigutakse eemale, on masin kogu tagasisidu aja maksimaalselt koormatud ja seega koormus kokkuveoteele suur pikema sidumaa ulatuses.
Talveoludes on mningatel juhtudel vimalik teha kokkuvedu raielangi mlemasse serva, kui raielank ulatub le kvartali ja kvartalisihte saab kasutada vljaveoteena.
Tavaliselt veetakse kigepealt pikemad materjalid, kuid see ei pruugi alati nii olla. Kui pikkmaterjal on veetud, siis valib traktorist eri sortimentide arvukuse alusel sobiva jrjestuse, milliseid materjale nd vedada. Olukorda vaagides leiab traktorist ise sortimentide valikul kige ratsionaalsema jrjekorra.
Kokkuveol ei ole alati tingimata vajalik ega vi malik laadida hesse koormasse ega vedada ainult hte sorti menti. Olenevalt sortimentide arvukusest ja paiknemisest vib mnel juhul osutuda otstarbekamaks laadida koormasse kahte vi isegi kolme sortimenti. Harilikult on koormad puulii gilt ja pikkuselt erinevad, et neid saaks vahelaos eksi matult virnastada vltimaks sortimentide segiminekut.
Vajadus tsta mitu sortimenti korraga koormasse tekib enamasti viimaste koormate veol ee kokkuveo lpeta misel.

HOBUKOKKUVEOST
Alternatiiv kokkuveomasinatele, eriti erametsanduses, on kasutada hobuseid. Hobukokkuvedu on kllaltki levinud Rootsis, aga ka Soomes, Austrias ja mujalgi. Ndisajal on vga levinud kerged kummiratastega rakendid, mida veab tavaliselt kaks hobust. Rakendile on monteeritud vike bensiinimootoriga mnekilovatise vimsusega hdrotstuk, mis laadib puidu peale ja maha. Hobukokkuvedu on mttekas eesktt harvendusraiel: ei kahjustata pinnast ning kasvavad puud saavad vga vhe viga.
2002. aastal alustas Karula rahvuspargis td esimene hobuforvarder. Algataja oli AS-i Mets ja Puu ttaja Kalmer Kender. Hobuforvarder on ehitatud Eestis, ta kaalub 700 kg. Laaditakse 3,5-meetrise haardeulatusega hdraulilise tstukiga, mida kitab viiehobujuline firma Briggs&Stratton bensiinimootor. Tegemist on kahehoburakendiga. Kahjuks katkes selle hobuforvarderi t peatselt, kuna Karulas ei leitud inimest, kes olnuks nus sellega ttama, ehkki pakuti kllalt head palka.

VAHELAOD METSARAIEL Vaheladudena vib kasutada raielangi sihirset ala, kui metsaveoautod psevad sinna ilma pinnast kahjustamata. Kui raielangi res on kitsam kraav, saab pikkmaterjali ladustada kraavi kohale. Et vhendada survet ja vltida kraa vipervede vigastamist, on soovitatav virnade otste alla panna samast sortimendist aluspuud. Ratastraktoritega saab materjalid vajaduse korral vedada ka kaugemale sihirsetesse kohtadesse ning teersetesse kasvava metsa themikesse. Sel juhul ei tohi kahjustada kasvavaid puid.
Praegusajal on tavaline, et puiduvirnad on asetatud metsateede rde, nii et veoauto seisab laadides teel. Moodus on iseenesest lihtne, kuid tagatud peab olema liiklusohutus laadimistde ajal ja tee pinda ei tohi mingil moel kahjustada. Mitte kunagi ei tohi vaheladu teha elektriliinide rde vi mis veel hullem alla.
Vahelaod jvad ilmselt veel kauaks psima, sest enamasti ei ole vimalik td nii korraldada, et forvarder laadib koorma otse metsaveoautole.

RAIELANGI KORISTAMINE RAIE JREL
Nukogude metsanduses oli vga levinud moodus kasutada lppraie lankidel okste kokkuriisumiseks oksareha. Sageli riisuti sellega peale okste kokku ka mttad ja alustaimestik. Praegu ei soovitata oksareha kasutada.
Kui oksi ei riisutud kokku oksarehaga, kanti need vallidesse vi hunnikutesse ksitsi ning jeti kdunema vi pletati.
Praegu on meil enim levinud raietde tegemine Skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral pannakse oksad t kigus oksavalli, hoolimata sellest, kas raiet tehakse ksitsi vi harvestriga. Oksavalli peal sidab harvester ja hiljem kokkuveotraktor. Korduva lesitmise tttu surutakse oksavall kokku ja tihe oksapadi aitab vltida raskete masinate phjustatud tallamiskahjustusi ja pehmematel pinnastel rbaste teket.
Kui kokkuveoteede vahekaugus raielangil teeteljest teeteljeni on 20 meetrit, siis thendab see seda, et oksavallialune kokkuveotee hlmab ligikaudu 20% langi pindalast. Sellele osale langist ei saa kohe uut kultuuri rajada. Kinnitallatud ja pinnasega segunenud oksavall, mida masinarattad on osalt purustanud, kduneb 56 aastaga ja tekkinud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed.

OKSTE, LATVADE JA NOORTE PUUDE KASUTUS BIOKTUSENA
Ndsel ajal tarvitatakse puitu kogu maailmas ha enam nii soojuse kui ka elektrienergia tootmiseks. See on mistetav, sest fossiilsed ktused hakkavad ammenduma.
Kuna meil on ligikaudu pool metsamaadest liigniisked vi pole neid kunagi kuivendatud, ei saa nendelt aladelt tenoliselt puitu varuda ilma oksapadjata. Ent poriga mrdunud ja masinate tallatud oksi pole ige kasutada bioktusena. Jrelikult ei paku liigniisked alad bioktuse varumiseks kuigi palju vimalusi. Kvematel pinnastel, kus pole ilmtingimata vaja teha kokkuveoteele oksapatja, vib oksad koguda langi rde hunnikutesse. Seal vib toota hakkpuitu katlamajade tarbeks. Samuti sobib hakmete tootmiseks ideaalselt kraavide nlvadel ja elektriliinide all kasvav ning ka valgustusraietel vljaraiutav mittelikviidne puit.
Skandinaavias kasutatakse teersete kraavinlvade, sihtide jt. alade puhastamiseks harvendusraie kigus harvestri noole otsa paigutatavat spetsiaalset likepead. Sellega ligatakse noored puud maha ja kogutakse kimpudesse.
Maailmas kasutatakse okste kokkukorjamiseks ka oksapakkemeetodit. Oksad kogutakse langi rde hunnikusse ja spetsiaalse oksapakkemasina abil pakitakse nad tihedalt. Eeliseks on sel puhul oksapakmete hlbus vedu tavalise metsaveoautoga. Oksapakkemeetod kogub ha enam populaarsust Rootsis ja Soomes. Katlamajja judnud oksapakmed hakitakse hakkpuiduks ja katlasse juab ktus hakmetena. Eestisse pole oksapakkemasinad veel judnud.



Vahur Kurvits, EPM metsatstuse instituudi lektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet