Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Eurojaapani lehis kige kiirekasvulisem okaspuu Eestis

24 aastane eurojaapani lehis Se arboreetumis.
Euroopas ja Phja-Ameerikas on eurojaapani lehist kasvatatud juba sadakond aastat. Eestis on selle liigi vanimad puud le poole sajandi vanused. Nad on olnud hmmastavalt kiirekasvulised. Artikkel valgustab selle pneva puuliigi uurimist ja kasvatamist.

HBRIIDLEHIST KIRJELDATI TEADUSLIKULT ESIMEST KORDA 1917. AASTAL
Eurojaapani lehist on eestikeelses dendroloogiakirjanduses nimetatud ka vrdlehiseks vi hbriidlehiseks. Maailmas on ta tuntud jrgmiste nimetuste all: Larix x marschlinsii Coaz (1917). syn. Larix x henryana Rehder (1919); Larix x eurolepis A. Henry (1919) nom. illeg., L. x hybrida Farqhar ex Rehder (1917).Ingliskeelses erialakirjanduses on ta kas Dunkeld larch vi hybrid larch. Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise ietolmuga tolmeldatud jaapani lehise kbialges (emasisikus) arenenud seemnest.

Seda hbriidset puuliiki kirjeldas esimest korda 1917. aastal Shveitsi metsateadlane Johann Wilhelm Fortunat Coaz Zrichis ilmunud ajakirjas Forstwesen. Shveitsi toodi jaapani lehise seemned 1879. aastal. 1882. aastal istutati neist vrsunud taimedest kolm istikut Tsarnerholzi arboreetumisse Marschlinsi lossi lhedal. 1901. aastal korjati neilt puudelt omakorda esimesed seemned, millest arenenud seemikud istutati jllegi Marschlinsi lossi lhedale. sna pea selgus, et puud olid sirgunud erakordse kiirusega. Rekordpuu krgus oli 15 aasta vanusena 21 meetrit ja rinnasdiameeter 28 sentimeetrit. Coaz tuli jreldusele, et need puud ei olnud jaapani lehised, vaid euroopa ja jaapani lehise vahelised hbriidid (mitte siberi ja jaapani lehise vahelised hbriidid, nagu mnes kirjandusallikas videtud). Teadlane andis hbriidlehisele ladinakeelseks nimeks Larix x Marschlinsi.
Shotimaale ti euroopa lehise taimed 1738. a. Tirooli mgedest William Menzies. Jaapani lehise seemned ti Jaapanist Henry Veitch 1885. aastal. Paari aasta prast kasvas Dunkeldi metsas 14 jaapani lehist. Esimene jaapani lehis, mis andis hbriidseid seemneid Suurbritannias, oli noor puu, mis kasvas kahe euroopa lehise vahel Pertshirei lhistel. 1900. aastal korjatud seemnetest kasvanud istikud istutati 1904. aastal Dunkeldi lhedale Inverisse. Henry Veitch ristis ebatavaliselt kiiresti kasvava hbriidse puuliigi Larix x eurolepiseks.
Uudne, erakordselt kiiresti kasvav okaspuu ratas dendroloogide seas kohe suurt huvi.

KASVU ISERASUSTE SELETUSED LHTUVAD MENDELI SEADUSTEST
Milles seisneb eurojaapani lehise kiire kasvu phjus? Mendeli seaduste jrgi on tegemist heteroosiga. Heteroos thendab hbriidi leolekut oma vanematest he vi mitme tunnuse poolest. Antud juhul on euroopa lehise kiire kasv ja sirge tvi ning jaapani lehise kiire kasv ja immuunsus lehisevhi vastu andnud kombinatsiooni, millele ei ole vrdset helgi meie oludes kasvaval okaspuul.
Eestis kasvavatel lehiseliikidel algab juurdekasv mai lpus vi juuni alguses. Siberi ja vene lehisel kestab kasvuperiood augustikuu lpuni, seega 7580 peva. Euroopa ja kuriili lehisel vltab see kauem, 105110 peva, ja jtkub septembri esimese pooleni. Kuid jaapani ja eurojaapani lehisel kestab kasvuperiood tervelt 110120 peva: septembri lpuni. Pika kasvuperioodi tttu leidub eurojaapani lehisel esimestel aastatel varaklmakahjustusi, ent jrgmisel kevadel moodustab puuke uue ladva. Varaklma mjutust vib mrgata vanemate puude alumises osas, kuid enamasti jb see kverus knnu sisse. Hilisemas eas varaklma oht kaob. Oluline on eurojaapani lehise haiguskindlus lehisevhi suhtes. See omadus on lithtis, sest lehised, mida meil on lubatud ametlikult kasvatada siberi ja euroopa lehis nakatuvad sellesse tppe tihti juba nooruses. Eestis on lehisevhk tavaline ja seetttu on hukkunud vga palju esialgu hsti kasvanud kultuure. Haiguse levikut soodustab meie oludele ebasobivast piirkonnast saadud seemnetest kasvatatud istutusmaterjal, samuti valesti valitud kasvukoht.
Hbriidsete taimede ttarplvkonna ehk filiaalgeneratsiooni taimi thistatakse kokkuleppeliselt: esimene plvkond F1, teine plvkond F2 jne. Kui korjata seemet esimese plvkonna hbriidilt (seeme on seega F2), siis Mendeli teise seaduse jrgi toimub lahknemine. Jrglased peaksid olema 25% he vanema ja 25% teise vanema sarnased. Heteroos peaks silima 50% jrglastes. Praktiliselt on aga selgunud, et eurojaapani lehiste jrglastel silib heteroos isegi kuni 75%. Esimese plvkonna hbriididest kasvanud puude seemned on seega klblikud uute metsakultuuride rajamiseks. Sellel on suur praktiline thtsus: kiiresti kasvavaid seemikuid saab eristada juba esimestel kasvuaastatel. Kolmandas plvkonnas on kiire kasv silinud vaid vhestel isenditel. Teise plvkonna jrglastelt korjatud seemnetest (F3) ei ole enam loota kiirekasvulisi isendeid. Puude kasv on mrgatavalt halvem. Eurojaapani lehise haabitus meenutab jaapani lehise oma. Noored vrsed on kollakad, punaka varjundiga, paljad vi nrgalt karvased. Okkad on kuni 4 cm pikad ja kuni 1,5 mm laiad, kahe sinaka hulheribaga mlemal kljel. Emasisikud on rohekas- vi roosakaspunakad. Kbid on valminult helepruunid. Seemnesoomused hoiduvad ksteise ligi, lemine serv tagasi prdunud.
Eurojaapani lehis itseb hiljem kui euroopa oma, kuid varem kui jaapani lehis. Kbikandvus algab varakult, juba 78-aastaselt. Kbid on kujult munajad, pikkus kuni 3,5 cm, lbimt 2,5 cm. Seemned kbides valmivad oktoobris. Eestis Se arboreetumis hakkavad seemned varisema oktoobris, viimased aga alles jrgmisel kevadel. Tuhande seemne mass kigub sna suurtes piirides ja vib olla kirjanduse andmetel 3,57,7 grammi. Tisteralisus on aastati samadel puudel vga erinev, olenedes eesktt itsemisaegsest ilmastikust. Negatiivselt mjuvad tugevad sademed, klmad ja ka sobimatu tuulesuund tolmlemise ajal. Kanada National Tree Seed Centrei kataloogis on viie eurojaapani lehise seemnepartii tisteralisus 5,536,5 protsenti. Se arboreetumis oli 2000. aasta sgisel F2-kbidest kogutud seemnete tisteralisus 70% (kbid korjati alumistelt okstelt). Paljudes riikides, kus on rajatud eurojaapani lehise seemlad, korjatakse, puhastatakse ja tdeldakse seemned niimoodi, et kallihinnalise seemnepartii elujuliste seemnete hulk on ligikaudu 70%.

EESTIS ON KASVATAMISE KOGEMUSI SE ARBOREETUMIST JA JRVSELJALT
Et vrdlehisele sobivad hsti ka Eesti olud, on ammu teada. Laialdasemat kasvatamist on takistanud peamiselt seemnete nappus. Eestis ei ole veel eurojaapani lehise seemlaid, kuid eeldused neid rajada on suureprase geneetilise materjali tttu olemas. Pean siin silmas Loodi Pstmel kasvavaid vgevaid euroopa lehiseid ja Sangaste lossi pargi jaapani lehiseid. Sealt varutud materjaliga saaks rajada seemla, mis annaks garanteeritud kvaliteediga eurojaapani lehiseid. Eurojaapani lehist kasvatades tuleks kindlasti arvestada, et see puu vajab head mulda ega talu liigniiskust. Vheviljakatel liivmuldadel pole seda hbriidset okaspuud mtet kultiveerida. Kuid endistel pllumaadel, Luna-Eesti kruusastel kuplitel ja Phja-Eesti kllaldase tsedusega rhkmuldadel kasvab eurojaapani lehis hsti.
Eestis on phjalikumaid eurojaapani lehise kasvatamise kogemusi saadud Se arboreetumist Jgevamaal ja Jrvselja ppemetskonnast Tartumaal. Se arboreetumis, mis asub Jgevamaal Pikknurme metskonnas, kasvab kolm rhma eurojaapani lehiseid. Esimene rhm kasvab eraldusel nr. 24. F1-seemned on prit Taanist. 2002. aasta sgisel olid puud 26 aasta vanused. Nende keskmine krgus on 19,2 m, keskmine rinnasdiameeter 34 cm, keskmine tvemaht 0,92 tm. Suurima puu krgus on 19,6 m, jmedaim rinnasdiameeter 37 cm ja suurim puu mass 1,22 tm. Teine lehiste rhm kasvab arboreetumi eraldusel nr. 87. Seemned on prit Saksamaalt. Puud olid 2001. aastal 23-aasta vanused. Keskmised mteandmed: krgus 19,5 m, rinnasdiameeter 27,2 cm, tve maht 0,57 tm. Suurima puu krgus oli 20,6 m, jmedaim rinnasdiameeter 34 cm, suurim puu mass 0,88 tm. mas eurojaapani lehiste rhm sirgub arboreetumi eraldusel nr. 94. Seemned saadi Saksamaalt. Puud olid 2001. aastal 23 aasta vanused. Keskmine krgus oli 17,2 m, keskmine rinnasdiameeter 28,3 cm, keskmine tvemaht 0,57 tm. Suurima puu krgus oli 18,2 m, jmedaim rinnasdiameeter 36 cm, suurim puu mass 0,88 tm. Nagu eeltoodud andmetest nhtub, vib eurojaapani lehistelt juba 26 aastaga saada sellise toogi, mida kuusk vi mnd suudavad heal juhul Ia boniteedis 7080 aastaga! Metsateadlase Harri Pavese varem koostatud euroopa lehise kasvukigutabeli jrgi peaks niteks 25-aastase puistu keskmine krgus olema vaid 11,7 m ja rinnasdiameeter 14,1 cm. Seega on tegelikkus tunduvalt letanud lootused. Ei saa mainimata jtta, et kmne aasta vltel tehti Se arboreetumis ilmavaatlusi. Niteks 1978. aasta 31. detsembril mdeti seal 41,8 klmakraadi! 1980. aasta veebruaris fikseeriti 31,2 C. 1987. aasta jaanuaris oli temperatuur seitsmel l alla 32 C. Hilisklmi on mais ja juunis olnud igal aastal. Kuumarekord oli 1992. aasta augustis: +35 C. Ent eurojaapani lehised on kik need ilmastikukatsumused kenasti le elanud.
Jrvselja eurojaapani lehiste kasvatamise kogemustest annab hea levaate Heino Kasesalu artikkel kogumikus Metsanduslikud uurimused XXXI. Jrvseljal kasvavad Eesti vanimad eurojaapani lehised. Mtmiste phjal on eurojaapani lehise puistud osutunud tootlikumaks kui teised lehisepuistud Jrvseljal. Istutusmaterjal kasvatati kohapealt varutud teise plvkonna hbriidsetest seemnetest (F2). Nii on 52-aastase eurojaapani lehise puistu krgeimad puud le 36-meetrised. Jmedaimate tvede rinnasdiameeter on le 54 cm. 39-aastase puistu keskmine krgus on 23,7 m, keskmine rinnasdiameeter 36,4 cm. Jrvselja eurojaapani lehised ei ole pika perioo di jooksul haigestunud lehisevhki ning on sihvaka sirge tvega.
Kiirekasvulised puistud ja kallist seemet pakkuvad seemlad totavad suurt kasu. Eurojaapani lehise puit ei erine millegi poolest jaapani lehise puidust, mida peetakse heks paremaks lehiste hulgas. Vrvuselt on maltspuit kollakas, llipuit punaka varjundiga pruun. Puit on ilmastikuoludele eriti vastupidav ja kva, ei vaja keemilist ttlemist ning on hveldatuna ilus likiv. Ndisaegsetes vaakumkuivatistes kuivatatud puit ei pragune ega kaardu ja seda saab kasutada mitmesugusel otstarbel. Puidust saadakse ka tselluloosi ning tehakse spooni ja parketti, mis on eriti hinnatud. Puidu turuhind on krge. Saematerjali hind on vrreldes kuusest vi mnnist tehtud toodetega vhemalt 22,5 korda kallim. Niisiis vib eurojaapani lehisest kiiresti tulu saada. Kui neid istutada hektarile niteks tuhat ja arvata maha looduslik kadu, siis vime 2530 aastaga saada puistu, mille tagavara on vhemalt 500 tihumeetrit! Kuid suurt tulu vib saada ka eurojaapani lehise seemnete varumisest ja mgist. Teise plvkonna F2-seemnete hind on nende defitsiitsuse tttu olnud kogu aeg vga krge. Probleeme tekitab see, et lehised ei kanna kbisid igal aastal. Niteks aastatel 2001, 2002 ja 2003 polnud Eestis ja enamikus Euroopa maades helgi lehiseliigil kbisid. Kui euroopa lehise ietolmu on vimalik koguda ja silitada, siis jaapani lehise emasisikud peavad mistagi valmima puudel. Rikkalikud seemneaastad korduvad enamasti 35 aasta jrel, kuid mnel sellisel aastal ei pruugi euroopa ja jaapani lehis itseda hel ajal. ks vljapse viks olla kunstlik tolmeldamine. Kuid seda on keeruline teha.
Veel ks vimalus oleks paljundada eurojaapani lehist vegetatiivselt. Nnda saab paljundada vaid parematelt puudelt prit materjali. 1970. aastate lpus hakati eurojaapani lehise pistikute kasvatamist thusalt uurima Suurbritannias. Nii talviseid kui ka suviseid pistikuid soovitatakse vtta kolmeaastastelt istikutelt, mis on kasvatatud F1- vi F2-seemnetest. Pistikuid kasvatades ei tarvitse kasutada kasvuregulaatoreid ega ole mtet ka substraati soojendada. Kige paremini juurduvad pistikud kunstudu oludes. Inglismaa taimlas Forest Enterprise Delamire Nursey (metsandusettevte Delamire taimla) kas va tatakse aastas le 0,5 miljoni eurojaapani lehise pistiku. Sealsete spetsialistide kinnitusel tehakse seda vrdlemisi lihtsa tehnikaga. Eestis pole eurojaapani lehise pistikuid senini kasvatatud. Kuid see on tiesti vimalik ja arvatavasti ka majanduslikult tasuv. htlasi on teisi vegetatiivse paljundamise meetodeid. Aga need on kallimad.

MUU MAAILMA KOGEMUSED ON PALJULUBAVAD
Eurojaapani lehis edeneb hsti samades kliimaoludes, kus kasvab euroopa lehis. Briti saartel on eurojaapani lehist kasvatatud nii riigi- kui ka erametsades: 1955. aastal kokku 2450 hektaril. Praegu peetakse Suurbritannias eurojaapani lehist kikjal tavaliseks ja vga kiirekasvuliseks puuliigiks, mis annab suureprast puitu. Taanis ja Luna-Rootsis on eurojaapani lehis kuulutatud kige tootlikumaks okaspuuks. Vga hsti kasvavad eurojaapani lehised ka Luna-Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujalgi.
Nd, kus eurojaapani lehist on kasvatatud juba le saja aasta, on asutud kogemusi laialdaselt ldistama. Nii osalesid Austria, Belgia, Tshehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Iiri ja Rootsi metsanduse uurimise instituudid ning kolm Euroopa metsattlusettevtet aastatel 19982002 hises FAIR-i projektis. See ksitles euroopa ja jaapani lehise ning nende hbriidi kasvatamist. Uuriti nende liikide puidutehnoloogiat, metsakultuuride rajamist, geneetikat, aretust ja hulgipaljundust. Tulemusi tutvustati Austraalias Brisbaneis 2000. aastal peetud smpoosionil. Vrrelnud Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria katsekultuure, saadi ldistatud tulemus, et eurojaapani lehise puistute toodang on kuni 140% suurem euroopa vi jaapani lehise omadest.
USA-s ja Kanadas on eurojaapani lehise kasvatamine vetud riiklikku programmi, kuna teatud piirkondades on selle hbriidse puuliigi eelised vrreldes kohalike puuliikide toodanguga tunduvalt suuremad. Ettenhtud raiering planeeritakse 2025 aastale. Eriti suuremahulisi tid on tehtud Suure Jrvistu piirkonnas.
Nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas on thelepanu pratud olulisele ksimusele: kuidas kaitsta metsakultuuri ulukikahjustuste eest? Vga thus meetod on pritsida taimi Plantskyddi pulberkontsentraadist valmistatud vesilahusega: see hoiab ulukeid eemal kuni kuus kuud. Aastas tuleks istikuid tdelda kaks korda. Lihtsaim kaitsevte on jrgmine. Iga taime juurde pannakse kepp, millele kinnitatakse thi plastpudel, nii et tuul saaks seda liigutada. Metskitsed ja teised ulukid hoiduvad sellest paigast eemale.
Kahjuks pole Eestis praegu kehtivate eeskirjade jrgi lubatud eurojaapani lehist kasvatada. Enam-vhem samasuguste kliimaoludega Soomes, Rootsis ja Norras vib neid puid metsakultuuridena kasvatada. Kas poleks meilgi aeg ajaga sammu pidada ja sellele tnuvrsele puuliigile senisest suuremat thelepanu prata ning seda laiemalt kasvatada?



lo Erik, metsateadlane

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet