Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mjutama Eesti metsandust

Prast 1. maid on Euroopa Liidul hulk uusi liikmesriike. Neist paljudel on sna rohkesti metsa. Uued liikmesriigid hakkavad
mjutama Euroopa Liidu metsandust ja liit omakorda tingib muutusi nende metsanduses. Millised on tendentsid?

EUROOPA MAADES SUURENEB METSADE PINDALA Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik kokku 370 miljonit hektarit (koos Venemaa Euroopa-osaga; European Forest Information Scenario Model, 2004). Lne- ja Kesk-Euroopa riikide metsade kogupindala on 170 miljonit hektarit, sealhulgas Euroopa Liidu senise 15 liikmesriigi metsade kogupindala oli 2001. aastal 114 miljonit hektarit (State of the World Forests. FAO, 2001). Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt, ligikaudu he miljoni hektari vrra aastas; aastatel 19801995 on see suurenenud kokku 4,1%. Sama perioodi jooksul on metsade pindala vhenenud niteks Aafrikas 10,5%, Ladina- Ameerikas 9,7% ja Aasias 6,4%. Kokku hvitatakse aastas maakeral 12 miljonit hektarit metsa (State of the World Forests. FAO, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka vikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil mral globaalset metsade hvitamist. Kige kiiremini, umbes 60 00080 000 hektari vrra aastas, suureneb metsade pindala Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Looduslik uuenemine hlmab pindalalt ligikaudu 40%, metsakultiveerimine aga 60% kogu metsauuendusest Euroopas (Sustainable Forest Management in Europe, 1998). Eestis on olukord seni vastupidine: domineeriv on looduslik uuenemine, eriti erametsades.

Metsasus kigub riigiti suuresti, kndides eri Euroopa riikides 1%-st 75%-ni. Metsaga kaetud pindala hlmab Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%. Suur osa, s.o. 70% kogu Euroopa Liidu metsadest paikneb vaid neljas riigis: Rootsis, Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal. (http://eno.joensuu.fi/ Forests%20in%20Europe.htm). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa. Elaniku kohta tulev metsa pindala on suurim meie phjanaabritel Soomes 4,3 hektarit, ent Taanis ja Hollandis on see vaid 0,1 hektarit (Schmithuesen, 2003). Eestis on see nitaja Euroopa keskmisest umbes kolm korda suurem 1,4 hektarit. Eri kaitserezhiimidega metsade osakaal on riigiti 1035% kogu metsa pindalast, kuid rangereiimilise kaitse all on alla 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vhem kui Eestis: le kolme korra vhem. Euroopa metsade seisundit kahjustavad tormid, tulekahjud ja keskkonnasaastus. 1999. aasta detsembris Euroopas mllanud orkaani tagajrjel murti vi heideti mber Prantsusmaal 115, Saksamaal 27, Shveitsis 10 ja Rootsis 5 miljonit tihumeetrit metsa. (UN/ECE News, 2000). Metsaplengute all kannatavad tugevasti Vahemere maad. Seal pleb igal aastal keskmiselt 1% metsade pindalast (European Forest Information Scenario Model, 2004). Keskkonnasaastuse probleemid on kige teravamad piirkonnas, mis piirneb Poola, Tshehhi ja Slovakkiaga. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest. Sealjuures hlmab metsaraie kok ku 70% puidu aastasest juurdekasvust (Eu ro pean Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Lti on ainsad riigid Euroopas, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme. Enamik Euroopa metsi on eraomanduses, ehkki peaaegu kikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel mrkimisvrne osa metsadest, mida nad htlasi majandavad.
Mittetstuslike erametsaomandite osathtsus on sna suur Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41% metsa kogupindalast, vga vike aga niteks Kreekas 8% metsa kogupindalast (Forests in Europe. http://eno.joensuu. fi/Forests%20in%20Europe.htm). Phja-Euroopa riikides, kus metsade tulundusfunktsioon on vga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused vi rihingud. Lne- ja Luna-Euroopas, kus enamasti on esmathtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on riik htlasi nii vimu- ja jrelevalveorgan kui ka metsaomanik ja riigimetsa majandaja; raha selleks tuleb sageli riigieelarvest ja loodud on htne metsandusadministratsioon.

EUROOPA LIIT ON PRAST UUTE RIIKIDE LIITUMIST METSARIKKAM Uue Euroopa Liidu statistilised nitajad on alates maikuust 2004 aukartustratavad: liikmesriike on 25, elanike koguarv 450 miljonit ja maismaa pindala 3,8 miljonit km2 (Schmithuesen, 2003). 2004. aasta mais liituvate liikmesriikide metsa kogupindala on 23,6 miljonit hektarit. Liituvate riikide hulgas on suurim metsapindala Poolas 8,9 miljonit ha, Ltis on 2,9 miljonit ha, Tshehhis 2,6 miljonit hektarit, Eestis 2,2 miljonit ha, Leedus ja Slovakkias 2 miljonit ha, Ungaris 1,8 miljonit ha, Sloveenias 1,1 miljonit ha ja Kprosel 117 000 ha (Forest Resources of Europe, CIS, North America, Australia, Japan and New Zealand. 2000). Koos 1995. a. jaanuaris Euroopa Liiduga hinenud Rootsi, Soome ja Austriaga suureneb EL-i metsade kogupindala kmne aasta jooksul kokku 76,6 miljoni hektari vrra. Senisest suhteliselt metsavaesest piirkonnast, kus veeti puitu sisse, saab nende muutuste tttu oluline metsavaru valdaja, kelle puidutstuskompleks on ks maailma vimsaim ja ndisaegseim; htlasi on sna palju seni veel hsti silinud looduslhedases seisundis metsalaamu. Balti- ja Phjamaade koost on lhitulevikus Euroopa metsapoliitikas ilmselt ha mjuvimsam. Millised on Eestiga koos Euroopa Liitu astunud riikide metsanduse his- ning erijooned? Sloveenias ja Bulgaarias oli samamoodi kui Eestis metsamaade erastamise aluseks restitutsioon: nende tagastamine endistele omanikele. Ltis ja Leedus tekkis erastamise jrel palju uusi erametsaomanikke ning omand killustus veelgi enam kui meil. Tshehhis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias on erinevalt Eestist suurenenud hoopis riigimetsade pindala. Neid metsi, kus omandireform on ikka pooleli, on Leedus 28%, Ungaris 16%, Rumeenias ja Slovakkias 13% ning Sloveenias 5%. Keskmine erametsakinnistu on liituvatest rii ki dest suurim Eestis 12 hektarit. Ltis on see 8,2, Leedus 3,4, Ungaris 3, Sloveenias 2,7, Bulgaarias 1,1, Tshehhis 1,0 ja Rumeenias 0,9 hektarit. Erametsade raiemaht on liituvate riikide hulgas suurim Eestis: 10 tm/ha aastas (2002. a. andmed). Ltis ja Ungaris on see 5,7 tm/ha, Leedus 3,1 tm/ha, Poolas 2,6 tm/ha, Slovakkias 4,1 tm/ha (2001. aasta andmed; Regional Trends in Forest Use and Conservation, 2004).

EUROOPA METSAPOLIITIKAT KUJUNDAB PALJUDE RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS Euroopa kui terviku metsapoliitika kujundamise olulisimad sndmused on Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid ning konverentside vahepeal toimuvad konttaktrhma t- ja ekspertnupidamised. Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentse on seni peetud 1990. aastal Strasbourgis, 1993 Helsingis, 1998 Lissabonis ja 2003 maikuus Viinis. Igaks konverentsiks valmistavad riigid ette sstva metsanduse levaate, mille koostamise aluseks on le-euroopaline kriteeriumide ning nitajate ssteem. Olulist, kuigi viimasel aastakmnel peamiselt konstateerivat rolli on mnginud RO toitlus- ja pllumajandusorganisatsioon (FAO) ja selle Euroopa metsanduskomisjon. RO toitlus- ja pllumajandusorganisatsiooni tegevuse raskuspunkt on arengumaade metsasektori probleemid. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad mitmesugustes RO arendusprojektides sageli kas doonorriikidena, tehnilise abi vi oskusteabe edastajatena. Metsaressursi arvestuse, metsatstuse, puidukaubanduse ja metsastatistika valdkonnas on oluline RO Euroopa majanduskomisjon (UN ECE) ning selle puidukomitee (Timber Committee). RO toitlus- ja pllumajandusorganisatsioon ning RO Euroopa majanduskomisjon peavad htset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; htlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligips nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on vimalik Global Forest Resources Assessmenti (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eesktt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on thtsad EL-i metsapoliitikat ksitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei stesta htset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja sstev areng EL-i htse pllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tstuse, arengukoost ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kige phjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998). Nimetatud strateegia on praeguseks osaliselt aegunud, mitut seal viidatud mrust on muudetud. EL-i metsasektori arengut puudutavad direktiivid ja mrused pole niivrd metsapoliitikat kujundavad, kuivrd selle elluviimist reguleerivad dokumendid. Euroopa Liidu juures tegutseb alaline metsanduskomitee, mis koguneb tavaliselt kaks-kolm korda aastas. EL-i struktuuris on kokku 36 direktoraati. Metsanduse arengut mjutavad enim jrgmised. Pllumajanduse Peadirektoraat (Agriculture Directorate- General), kes valmistab ette suure osa EL-i pllu- ja metsamajanduse ning maaelu arengu igusaktide eelnudest ning jlgib, kuidas liikmesriigid neid tidavad. See allksus avaldab eri liikmesriikide metsamajandusele ja -tstusele kige suuremat mju. Keskkonna Peadirektoraadi (Environment Directorate- General) philesanne on uue keskkonnakaitsega seotud seadusloome, igusaktide eelnude ettevalmistus ning kontroll meetmete rakendamise le. Metsanduse vallas on see allksus keskendunud eesktt metsa ja keskkonna vahelistele suhetele, metsade kaitsele keskkonnasaaste ning tulekahjude eest ning metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitsele (http://europa.eu.int/comm/ dgs/environment/index_en.htm). EL-i seadusandluse seisukohalt on oluline Euroopa Parlament. Sellest varem peamiselt nuandvast kogust on saanud aktiivne osaleja seadusloomes. Euroopa Parlament annab omapoolse hinnangu enamikule Euroopa igusaktidest, vastutab igusaktide vljattamise, arendamise ja lbirkimiste eest ning vajaduse korral lahendab EL-i eri institutsioonide vahelisi erimeelsusi.

EESTI METSANDUST HAKKAVAD MJUTAMA EUROOPA LIIDU IGUSAKTID Metsapoliitika arengujooni on kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, Council Resolution of 15 December 1998). Selles on vetud arvesse Euroopa metsade mitmekesisust, nende mitmeklgset rolli ning vajadust koloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist lhtuva sstva ksitlusviisi jrele. EL-i metsandusstrateegia phipunktid on jrgmised. Eelkige toetab strateegia EL-i eri valdkondade poliitikat ja nende sihte; tagab liikmesriikide ja EL-i rahvusvaheliste kohustuste titmise; jlgib paindlikult subsidiaarsuse phimtet; toimib koosklas kaupade vaba liikumise ja vaba konkurentsi phimtetega ning vldib konkurentsi kitsendavat tegevust; toetab metsandussektori, sealhulgas metsandusel phineva tstuse konkurentsivime parandamist; aitab kaasa hiskonna jukuse kasvule ning tkohtade loomisele maapiirkondades ja tstuses; soodustab sstva arengu ja keskkonnakaitse phimtete integratsiooni metsanduses. EL-i htse pllumajanduspoliitika (Common Agriculture Policy CAP) ja maapiirkondade arengu aluseks on mrus 1257/1999 maaelu arengu toetamise kohta Euroopa Pllumajanduse Nuande- ja Tagatisfondist (EPATF; Council Regulation on support for Rural Development from the European Agricultural Guidance and Guarantee Fund EAGGF). See fond toetab htse pllumajanduspoliitikaga seotud reforme. Nimetatud mruse alusel rakendatavad metsandusmeetmed peavad olema koosklas henduse ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste ning liikmesriikide metsandusprogrammidega. Pllumajanduse ja maaelu arengu toetuse metsandusmeetmed hlmavad eelkige pllumajanduslike maade metsastamist; investeeringutoetusi metsakasvatusse, metsatehnikasse, puidutstusseadmetesse ja puittoodete turustusse. EL-i metsade ja keskkonna vaheliste seoste uurimine ning tulekaitse tugineb mrusele 2152/2003 (Forest Focus; Regulation of the European Parliament and of the Council of 17 November 2003 concerning monitoring of forests and environmental interactions in the Community). Looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitse phineb Euroopa Nukogu loodusdirektiivil: 92/43/EEC (Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora). Lindude ja nende elupaikade kaitse rajaneb Euroopa Nukogu linnudirektiivil: 79/409/EEC (Council Resolution of 2 April 1979 concerning Directive 79/409/ EEC on the conservation of wild birds).

EESTI METSANDUS SAAB LISARAHA EUROOPA LIIDU FINANTSSKEEMIDE ALUSEL EL jaotab igal aastal vaesemate piirkondade regionaalpoliitika tarbeks ligikaudu 30 miljardit eurot. Toetus tuleb philiselt jrgmistest fondidest: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) pakub tuge ettevtluse arendamiseks, ehituseks, infrastruktuuri tiustamiseks; htekuuluvusfond (Cohesion Fund) pakub vimalust saada rahalist tuge teede, sadamate, lennujaamade ehituseks ning keskkonna parandamiseks, jtmete ja saastuse vhendamiseks. Liitumislepingu phjal eraldab EL aastail 20042006 Eestile kuni 5,6 miljardit krooni toetust tukefondide kaudu ja 4,5 miljardit krooni htekuuluvusfondist. (Senine EL-i abi on olnud ligi miljard krooni aastas.) Selle toetuse eraldamise aluseks on Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu tukefondide kasutuselevtuks, htne programmdokument 20032006 (RAK). Selle dokumendi ks osa meede 3,7 ksitleb otseselt metsamajandust.

MITU EESTI PRAEGUST METSANDUSLIKKU ANDMEHIVE- JA -TTLUSSSTEEMI SOBIB EUROOPA LIIDU JAOKS TEABE KOGUMISEKS Eesti metsandusadministratsiooni ksutuses on hulk andmehive-, -ttlus-, -edastus- ning silitusssteeme, mis sobivad rahvusvahelise infovajaduse tarbeks sstva metsanduse alal vi saab neid edasi arendada. Niteks vib tuua statistilise metsainventeerimise alalise proovitkkide vrgustiku alusel. See ssteem toimib Eestis juba praegu. htlasi on meil olemas inventeerimisandmed, mis sisaldavad puistute takseerandmeid metsaregistri ning metsamajanduskavade jaoks. Seda ssteemi saab meil praegu osaliselt kasutada. Metsaressursi arvestuse riiklik register on praegu olemas heteistkmne maakonna kohta ja toimib osaliselt. Peale selle sobivad EL-i jaoks teabe kogumiseks metsaomanike saadetud metsateatiste andmed metsakahjustuste kohta ning metsakaitse- ekspertiisi materjalid. Ka see ssteem on Eestis juba tle hakanud. Lisaks on sstva metsanduse seire infossteem, mis on Eestis osaliselt toimiv, kuid suures osas seda alles kavandatakse. Metsaseire I ja II aste on juba praegu Eestis rakendatav. Eriinventuuride hulka kuuluvad niteks metsakaitsealade vrgustik, vriselupaikade inventeerimine, Natura-alade inventuur. Osa neist on Eestis juba sna kaugele arendatud, osa mitte.



Kalle Karoles, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktor

Loe kommentaare (42)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet