Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Prandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile

Mda metsi liikudes satume tihti varasema inimkultuuri jlgedele. Lembitu Tarang ja Rein Kaljuvee Lnemaalt on vlja ttanud prandkultuuriobjektide inventeerimise metoodika Eesti metsade jaoks. Mdunud suvel katsetati seda metoodikat Lne- ja Raplamaal. Samasugune t seisab ees kigis Eestimaa metsades.

MIS ON PRANDKULTUUR JA SELLE OBJEKT?
Eesti iseseisvuse taastamise jrel on ha selgemalt pevakorda tusnud uudne temaatika meie prandkultuuri jrjepidevuse silitamine. Selle ks osa on ka metsandusliku prandkultuuri silitamine.
Sna "prandkultuur" thendus iseenesest on vga lai ja hest seletust pole seni veel antud. Siinkirjutajate arvates tuleks lhtuda eesktt kahest kriteeriumist:
1) ta prineb minevikust on prandunud minevikust;
2) ta on inimtekkeline kultuuri tunnusjoontega.

Prandkultuuriobjekt vib olla nii materiaalne kui ka primuslik. Seega vib kike meid mbritsevat pidada prandkultuuriks. Kigele me thelepanu prata siiski ei suuda. Seega tuleb teha valik. Ent valijate tekspidamised ja eelistused muutuvad aegade jooksul; ks ilusamaid tlusi nendib selle kohta: prand on poliitiline valik minevikust. Siinkohal on poliitika all meldud tema algset thendust.
Tugeva lhtepositsiooni tegelda Ees tis prandkultuuriobjektidega annab Phjamaade kolmekmneaastane ko ge mus. Tutvunud Norra, Rootsi ja Soome sellealaste tdega, ilmnes, et 80% seal vrtustatavatest objektidest leidub ka meil. Senine eesti rahvakultuuri jdvustav tegevus on olnud laiahaardeline: alates muinasarheoloogiast ja lpetades rahvaluulekogude, kohaprimuste ning perede elulugude kogumisega. Ent selle eesmrk on alati olnud silitada oma kultuuritraditsioone. Prandkultuuriobjektide teadvustamine, arvelevtmine, silitamine, kaitse ja tutvustamine on ks osa rahvakultuuri silitamise ja edasiloome protsessist.

EESTIS ON PRANDKULTUURI INVENTEERITUD ORIGINAALSE METOODIKA JRGI
Eestis on praeguseks vlja ttatud oma prandkultuuriobjektide arvelevtmise metoodika. Seda on kasutatud kahel aastal Lnemaal Kullamaa ja Risti vallas ning Raplamaal Mrjamaa vallas inventuuri tehes. Metoodika phjal jaotatakse inventeeritavad objektid kuude rhma:
Kultuurmaastiku kujunemisega seotud muistised: muinasaegsed asula- ja kalmekohad, muinaspllud.
Looduslikud vi poollooduslikud mlestised ehk inimmjutustega loodusobjektid. Sellised on niteks plispuud, hiied, teed, vanad kohanimed jms.
Mitmesuguste tde ja tegevustega seotud mlestised, nagu veskid, lubjaahjud, kiviaiad, turbavtukohad, meremrgid, maaparandusobjektid jms.
Ehitised ja rajatised. Siia kuuluvad hooned eri aegadest: tsaariajast, Eesti Vabariigi ajast ja ka nukogude ajast.
Militaarsed mlestised: nii linnused kui ka Kaitseliidu ja okupatsioonideaegsed objektid.
Mets kui kultuurinhtus. See rhm hlmab metsade kasvatamise ja kasutamisega seonduvat, niteks primusega seotud vi mingil moel eriprased puistud, samuti metsastunud pargid ja varem kasutusel olnud metsade majandamise vtted (vaigutus, mahlalangid).
Kuues rhmas on kokku 98 objektitpi. Neid inventeeritakse kolmes jrgus: alade eelvalik, vlitd ja andmestiku digiteerimine.

VRSKEIM INVENTUUR TEHTI LNEMAAL ENDISES VELISE VALLAS
Katseliselt inventeeriti endise Lnemaa Velise valla prandkultuuriobjekte 1938. aasta piirides (praegune Rapla maakonna Mrjamaa valla lunaosa) 2003. aasta varasgisel. Uuritavat ala piiritledes veti aluseks ajalooline halduspiir, sest see lihtsustas lhtematerjali kogumist. Piirkonda, mille ldpindala on 185 km2, jb 5 endist misa ja 33 kla. Alade eelvaliku kigus kasutasime paberkandjal katastri aluskaarti, kuhu kanti vlitdel uuritavad alad. Samuti panime kirja informatsiooni, mida ei saa maastikul mrata: primused-legendid, kasutatud kaardid, mrkused ning allikad. Objektide eelvalikul kasutasime eri algallikaid: 1) metsanduslikud andmebaasid, 2) Eesti Vabariigi Riigiarhiivi ajalooarhiiv, 3) kohaliku muuseumi fondid, 4) topograafilised kaardid, 5) suulised primused.
Juba vlitde kigus leidsime juurde seitse objekti.
Vrtuslik algallikas oli 1902. aasta Vene sjave verstane kaart (M 1:42 000). Et selgitada vlja mdunud sajandi alguse talukohad ja teed, tegime digiteeritud verstakaardi phjal uued kaardikihid talukohtade ja metsateede kohta. hildades saadud digikaardi katastri aluskaardiga, oli lihtne leida nende asukohad ndsel ajal. Teise topograafilise kaardina kasutasime 1946. aasta Vene sjave kaarti (M 1:25 000). Tegu on vga teaberohke kaardiga, mis eeldab head tingmrkide tundmist. Kolmanda kaardina oli tarvitusel kolmekmnendate lpul vlja antud skemaatiline katastrikaart (M 1:10 000). See annab infot taluhoonete asukoha, riigimetsa kvartalivrgu ja administratiivpiiride (kla, mis, vald, maakond) kohta.
Arhiivides tutvusime 19. sajandi teise poole misate plaanide ja Velise metskonna 1940. aasta majanduskava puistuplaani ning seletuskirjaga. Tutvumine Mrjamaa valla Sillaotsa talumuuseumi kogudega lisas eelvalikusse mitu objekti. Suureks abiks olid vestlused klaelanike ja kohalike kodu-uurijatega. Prast vlitid tehtud kokkuvtted nitasid, et ligi poole objektide puhul oli lhteandmete allikaks kohalik elanik ja ligi kolmandiku puhul muuseumifond; teiste infoallikate osakaal oli viksem.

VLITDE KIGUS UURITI LBI 83 PRANDKULTUURIOBJEKTI
Vlitid on sobivaim teha varakevadel vi hilissgisel, kui metsaalune on paremini nhtav: see lihtsustab objektide leidmist. Velisel tehti vlitd sgisel. Varustusse kuulusid vlitde kaart, metoodika, inventeerimislehed, objektitpide registreerimisnimekirjad, fotoaparaat ja GPS-seade. Alade eelvaliku kaardi phjal kisime lbi kik eelvalikul thistatud alad. Kohapeal titsime iga objekti kohta inventeerimislehe, pildistasime objekti ja leidsime ta koordinaadid. Inventeerimislehe tagakljele tegime visandi objekti asukoha selgitamiseks vi thistasime selle lisatud kaardifragmendil. Juhul kui inventeerija ja andmestiku digiteerija ei ole ks ja sama inimene, aitab selline mrkimine digiteerijal objekti asukohast paremini aru saada, seda eriti joon- ja pindobjektide korral.
Vlitde tulemusena leidsime 83 prandkultuuriobjekti, neist klvikute jrgi 48 metsamaal, 19 rohumaal, 9 elamumaal, 4 pllumaal, 2 rabas ja 1 veekogus.
Objektialuse maa omandivormi selgitamiseks kasutasime maa-ameti kodulehe (http://www.maaamet.ee) teenust. Omandivormist lhtudes paiknes 41objekti eramaal, 24 riigi metsamaal, 18 endiselt riigi omandis oleval maal. Riigi metsamaal asuvatel objektidel mrasime ka kvartali ja eraldise numbri. Objektitpide poolest inventeerisime arvuliselt enim vanu talukohti. les thendatud said kik metsavahikohad, samuti mingil moel eriprased talud (valla esimene vitstus, primuse jrgi Oleviste kiriku ehitaja talu, vallas lugupeetud koolipetaja talu, Prnumaalt sisserndajate talud). Panime kirja kaks praeguseks inimthja ja metsastuvat kla. htlasi vtsime arvele le kmne mlestuskivi ja he ohvrikivi. Nende puhul kirjutasime les ka kiviga seonduva primusloo. Huvitavaim tbirhm on vanad kohanimed. Nende inventeerimisega ei kaasne edaspidi lisakohustusi: me silitame vaid legendi.
Prast vlitde lppu digiteerisime andmed. Kigepealt tegime inventeerimiskaartide phjal andmetabeli. Andmetabeli viisime GIS-programm MapInfo keskkonda ja kujundasime kaardikihi prandkultuuriobjektidest inventeerimiskaardil toodud asukoha ja kuju jrgi. Digiteerimisprotsessi vljattamisel oli suureks abiks Lnemaa keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist Koit Latik. Andmetabel sisaldab kiki inventeerimislehel sisalduvaid vlju. Selle phjal koostasime eraldi tabelid punkt-, joon- ja pindobjektide kohta. Joon- ja pindobjektid digiteerisime objekti inventeerimiskaardil nidatud kuju ja asukoha jrgi. Alusmaterjalina kasutasime digitaalset katastri aluskaarti. Siia juurde sai loodud vimalus objekti smbolil hiire nuppu klpsides vaadata ka objekti fotot. Ttasime vlja joon-, pind- ja punktobjektide leppemrgid. Kuna objektitpe on palju, ei ole mistlik anda igahele eraldi leppemrki, seeprast rhmitasime nad eespool tutvustatud kuude rhma.

EES OOTAVAD SAMALAADSED INVENTEERIMISED KOGU EESTIS
Kindlasti on vajalik vtta prandkultuuriobjektid arvele kogu maal. Miks on vaja seda teha ja kuidas andmebaasi edaspidi kasutada? Kui Eesti andmestik on koos, saab seda kasutada metsaomanike teavitamiseks objektidest nende maal. Niiviisi tehakse htlasi ka selgitustd prandkultuuri kohta ja luuakse eeldusi omanikukaitse tekkeks. Edaspidi saab andmestiku alusel juba teha metsamajanduslikke otsuseid. Andmebaasi kasutajateks on siis ennekike maakondlikud keskkonnateenistused ning kohalikud omavalitsused.
Kultuurivrtuste kaitse on lisavrtus ka metsa sertimise puhul. Leitud objekte on vimalik kasutada piirkonna maine kujundamisel, seelbi paraneb ka kohaliku rahva enesehinnang. Prandkultuuriobjektide andmekogu phjal on vimalik koostada kodulooturismi ja looduslooturismi pperadasid ning marsruute. Arvele vetud kultuuriprandiobjektid on muinsuskaitse ja kultuurivrtuste kaitse reserv. Inventeerimise kigus koondatakse seni arhiivides ja fondides ning rahvasuus laiali olevad ksikteated ja primused. Selle alusel saab edaspidi uurida paikkondade elu ja tkultuuri. Pikemas perspektiivis on vimalik uurida kultuuri ja maastike muutumist ning sellega kaasnevaid protsesse.
Metsamehed peaksid olema eestvedajad prandkultuuriobjektide otsimisel ja vrtustamisel: nad on kige paremini kursis metsas olevate vrtuslike objektide ja protsessidega. igupoolest viks prandkultuuriga tegelemine olla ks osa metsapoliitikast. Edendada tuleb prandkultuuri kaitse seadusandlikku poolt. Kuid Phjamaade kogemuste phjal vib vita, et vhemalt niisama oluline on teine pool omanikukaitse. Kui maaomanikule on selgeks tehtud, et tema maal asuvad prandkultuuriobjektid rikastavad ta kinnistut, on need paremini kaitstud kui mis tahes riikliku seadusega.



Lembitu Tarang, kultuurikoloogia magister; Jrgen Kusmin, EPM metsamajanduse IV kursuse lipilane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet