Eesti Looduse fotov�istlus
2/2004



artiklid
Metsandala raskuskese kandus pealinnast mujale

METSANDAL LAS JDA KSKI METS AVATI 12. APRILLIL RPINAS
Avatseremoonia koos konverentsiga peeti 12. aprillil Rpinas aianduskoolis.
Hoolimata vingest ilmast oli kohale tulnud hulgaliselt metsateenijaid, -omanikke, -tstureid, Luua metsanduskooli pilasi ja petajaid, EPM metsanduslipilasi ja ppejude ning loodusespru. Avapeval osales rekordarv inimesi: le 250. Metsandala avas Eesti Vabariigi president Arnold Rtel, kes toonitas seda suurt rolli, mida on mets etendanud meie rahva jaoks. htlasi andis ta kiitva hinnangu meie metsaistutuskampaaniale. Koos keskkonnaminister Villu Reiljaniga avas president plaanitava metsaistutuskaardi ja istutas koos Rpina vallavanema Inge Hirmo ning volikogu esimehe Oskar Tuvikiga metsatalgute esimese puu. Tnavu anti esimest korda vlja metsapealinna diplom koos lipuga. Metsapealinnaks kuulutati Rpina, mis on lbi aegade silma paistnud oma kaunite metsade, eesrindliku metsamajanduse, sstliku metsakasutuse ja petliku suhtumisega.

Rpina aianduskooli aulas toimunud konverentsil pidas avaettekande keskkonnaminister Villu Reiljan, kes rkis Eesti metsapoliitikast. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhataja Kalle Karoles andis levaate Euroopa Liidu metsapoliitika phijoontest ja vimalikest mjudest uute riikide liitumise jrel. Eesti metsade seisundile andis mulluse statistilise metsakorralduse alusel hinnangu metsakaitse- ja -uuenduskeskuse juhataja asetitja Enn Prt, kes htlasi prognoosis meie metsade tulevikku. Metsa uuendamisest riigimetsas rkis RMK vastne direktor lo Viilup. Kohal olid ka Erametsaliidu juht Jaanus Aun, Eesti Metsatstuse Liidu tegevjuht Andres Talijrv ning RMK Kagu regiooni peametsalem Tiit Timberg.

ELISTVERES PEETI 14. APRILLIL UES PPIMISE PEVA
Eesti Metsaselts koosts Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni ja Elistvere loomapargiga korraldasid koolipilastele ues ppimise nidispeva. Kohale oli tulnud 150 last Palamuse gmnaasiumist, Jgeva hisgmnaasiumist ja Maarja phikoolist. Noored said nriliste toas tutvuda merisigade, hiirte ja hamstritega. Samuti nidati neile Elistvere pargi puid ning pargikujunduse elemente. Ekskursioone juhtisid nriliste uurija Andrei Miljutin ning Jgeva keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves.
Elistvere loomapargi perenaise Asta Sarvega kisid pilased vaatamas seal elavaid loomi. Asta Sarv pajatas ka huvitavatest juhtumitest loomapargi elanikega. Kohal oli loodusmees Hendrik Relve, kes tutvustas oma rnnupiltidest kokku pandud nitust Helmeid maailma loodusest.
Samal peval peeti Prnumaal Audru valla kultuurikeskuses erametsapeva. Ettekannetega esinesid Prnumaa Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Eerik Philips, Eesti Erametsaliidu esimees Jaanus Aun, SA Erametsakeskuse juhataja Kalle Pld ja teised. Prastlunal kidi metsa pperajal ja kuulutati vlja erametsasbra tiitli saaja. Tnavu esimest korda antava tiitli vriliseks tunnistati Heino Vljaots. Tema peamiseks teeneks peeti seda, et ta aitas Eesti taasiseseisvumise algul pllumajandusministeeriumis agaralt kaasa erametsanduse tekkele.

TARTUS AVATI 15. APRILLIL KOOS MAAMESSIGA METSAMESS
Kui mdunud aastal osales messil 191 firmat, siis tnavu oli neid 198. Metsasektorist olid esindatud kik suuremad organisatsioonid, alates metsaomanikest ja lpetades metsatsturitega. Eriti suurejoonelisena hakkas silma RMK boks. Maamessil kis tnavu rohkem huvilisi kui varasematel aastatel: 25 420 inimest. Neid jagus ka Eesti Metsatstusliidu programmi Eesti elab metsast tutvustamisele Eesti Pllumajanduslikooli peahoones. Programmi eesmrk on nidata metsandussektori olulisust Eesti majandusele ja thivele. Lhemalt on sellest juttu siinses ajakirjanumbris Andres Talijrve artiklis.

16. APRILLIL PEETI TARTUS METSATEEMALISI SEMINARE JA KONVERENTSE
Eesti Pllumajanduslikooli metsamajas peeti Eesti 16. koloogiapeva. Keskkonnaminister Villu Reiljan kneles teemal Eesti metsapoliitika eesmrgid ja tulemused. Metsakorraldusest rkisid Rainer Kuuba ja Lembit Maamets. Metsanduspraktikute Agu Palo, Aadu Kolli, Priit Kase jt. hisettekande teemaks oli looduslhedane metsauuendus Eestis. Kohe koloogiapeva ettekannete jrel algas samas paigas seminar Pllumaade metsastamine. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ttajad Endla Asi ja Eda Tetlov andsid levaate pllumaade metsastamisest ja istutusmaterjali olemist Eesti metsataimlates ning kultuuride hooldamisest. Npuniteid kultuuride rajamiseks ja hooldamiseks jagas metsateadlane Heino Laas. Tutvustati ka erametsaomanikele jagatavat juhendit kultuuride rajamise kohta endistele pllumaadele.
Samal peval korraldas kaks seminari RMK. hel neist tutvustas RMK oma tegevust, teisel oli philiselt vaatluse all ksimus, kuidas metsakasutuse eri viisid aitavad metsa hoida.

METSANDAL OLI OSAVTUROHKEM KUI VARASEMATEL AASTATEL
Hiljem tehtud kokkuvtete phjal osales seekordsel metsandalal le 30 000 inimese. Metsapealinnaks nimetatud Rpinas toimunud avaritus plvis varasemast palju suuremat thelepanu. Kui kahel eelmisel aastal Tallinnas aset leidnud metsandala avapeval oli klalisi kummalgi korral saja ringis, siis nd kogunes vastsesse metsapealinna le 250 metsahuvilise. Ligi 600 inimest kis vaatamas metsatehnika demonstratsiooni Tiksojal. Ka Metsamess kogus rekordarvu huvilisi. Pnevad ja uudsed olid Elistvere loomapargis toimunud koolilastele meldud ues ppimise pev, Viljandis lasteaedadele korraldatud metsateemaline maastikumng ning erametsapev Hiiumaal ja Audrus. Metsandala korraldajate otsus kanda seekord metsandala raskuskese pealinnast Eesti teistesse paikadesse, igustas ennast ilmselt igati.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet