Eesti Looduse fotov�istlus
1/2004



artiklid
Teel sstlikuma metsanduse poole

SISSEJUHATUSEKS MEENUTAKS, MILLISED ON EESTI KUI PHJALA METSARIIGI METSAVARUD. MISSUGUSED MUUTUSED ON TOIMUNUD VIIMASE KMNENDI JOOKSUL, KUI EESTI ON OLNUD TAAS ISESEISEV?
Kui jlgida vaid tabeleid ja diagramme, viks arvata, et meie metsad hakkasid prast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, jrsku tohutu hooga kasvama. Osutus, et 277 miljoni tihumeetri asemel ENSV ajal on meil nd metsi hoopis 460 miljonit tihumeetrit. Muidugi ei ole see bioloogiliselt vimalik. Jrelikult oleme nukogude ajal oma metsaressurssi alahinnanud vi nd lehinnanud. Vimalik, et oleme teinud mlemat.
Kige kahetsusvrsem tendents kmne iseseisvusaasta jooksul on olnud okaspuude osakaalu pidev vhenemine. Kahanemine on olnud keskmiselt ks protsent aastas. Okaspuu osakaal on vhenenud kuuekmne kolmelt protsendilt ligi viiekmneni. Kui kneleme jtkusuutlikust metsandusest, peaks see thendama, et prandame jreltulevale plvele vhemalt sama suuruse ja kvaliteediga metsaressursi, kui oli meil endil. Sama palju metsi me isegi vibolla suudame prandada, kuid kas ka samasuguse kvaliteediga? Sellele meldes peaksime meie, metsamehed, vaatama peeglisse ja jlgima, kas meie palgele ei ilmu mitte kerget hbipuna. Minul iksiklikult kll ilmub.
Siinjuures olen nus sellega, et mets on pidanud livu maksma Eesti leminekuaja vga kiiretele ja suurtele muutustele. See aeg, mdunud kmme aastat, on linud metsale kalliks maksma. Tsi on ka see, et tihti on talunikud pidanud metsa raiuma selleks, et oma majapidamisele jalgu alla saada. Samuti on tetera sees vitel, et varasemal ajal raiusime metsa lihtsalt vhem, kui oleks vinud raiuda ja raiete mahu mitmekordne kasv on olnud paratamatu. Ent kindlasti ei saa samamoodi jtkata.

TEPOOLEST, OKASPUUDE OSAKAALU PIDEV VHENEMINE ON OLNUD ILMNE MRK METSADE KVALITEEDI HALVENEMISEST. KUI NII JTKUB, ON JRGMISEL KMNENDIL MEIE METSADE ENIM LEVINUD PUU LEHTPUU. KUIDAS SAAKS NEGATIIVSEID TENDENTSE POSITIIVSEMAS SUUNAS PRATA?
Vga suur roll on siiski seadustel. Nd, tagantjrele, vib elda, et 1998. aastal vastu vetud metsaseadus oli liiga liberaalne. Muidugi on see kivi minu enda kapsaaeda. Olin ju siis, kui seadus vastu veti, keskkonnaminister. Kuid tolle aja poliitiline situatsioon oli selline, et karmimat metsaseadust ei olnud vimalik lbi suruda. Sel ajal vitsid mitmed poliitikud, et eraomanik teab ise vga hsti, mida metsaga ette vtta, ja oskab ise kige paremini oma metsa hoida. Kuigi teadsime, et asjad ei hakka nii minema, ei olnud judu metsaseadust teistsugusena kehtestada.
Praegu on poliitiline situatsioon teine. Ndne riigikogu on seisukohal, et metsaseadus vajab tpsustamist ja karmistamist. Hiljuti riigikogus vastu vetud metsaseaduse tiendus sisaldab peamiselt kolme olulist punkti. Esiteks: metsamajandamise kava, mis on lithtis metsanduslik dokument, ei saa teha litsentseerimata isikud. Kui maamtjadki peavad Eestis olema litsentseeritud, siis kuidas saab metsamajanduse kava tegija olla litsentseerimata? Tema tl on ju vhemalt niisama suur vastutus. Teiseks: on oluline, et metsamajanduse kaval on senisest suurem jud. Seda tuleb tpsemini jrgida. Nnda saavutatakse see, et metsaomanik mtestab rohkem oma tegevust, vaatab kaugemale ette. Kolmas thtis punkt: muutunud on metsateatise statuut. Ei ole enam nii, et omanik lihtsalt annab teada, kui hakkab metsas midagi toimetama. Nd saab ta oma maakonna keskkonnateenistusest alati enne tegutsema hakkamist selge otsuse, kas ta vib nii teha vi ei.

SUUREMAD METSANDUSLIKUD HUVIRHMAD ON TEATAVASTI RIIGIMETSANDUSE, ERAMETSANDUSE, METSATSTUSE JA LOODUSKAITSE SEKTOR. VTAKS NEED ND JRJEST VAATLUSE ALLA. ALUSTAKS RIIGIMETSA SEKTORIST. ON LDTEADA TDE, ET MEIE RIIGIMETSA SEKTOR ON VRRELDES TEISTE EUROOPA METSARIIKIDEGA VGA VIMAS. TEISELT POOLT RAPUTAVAD SEDA VAHETPIDAMATA ULATUSLIKUD REFORMID. KUIDAS HINDAD MEIE RIIGIMETSANDUSE SEISU?
Kui ma 1995. aastal keskkonnaministrina alustasin, olid kujutlused metsanduse olevikust ja tulevikust praegustest ige erinevad. Paljus paistavad nad nd, tagantjrele, ka naiivsed ja liiga optimistlikud. Tol ajal valitses poliitikute seas veendumus, et riik on saamatu peremees. Taheti Eesti riigimetsi erastada. On tsi, et riigimetsandus tegutses tol ajal sna ebakonoomselt. Kulud olid suured, personal oli vga suur. Meie valik oli lihtne. Oli vaja alustada kiirete, phjalike reformidega, et vltida riigimetsade erastamist. tlesin siis ja tlen ka praegu, et kui koalitsioonipartnerid valitsuses otsustavad siiski riigimetsad erastada, astun mina ministri kohalt tagasi. Minu veendumus on ikka olnud, et riik on metsale hoolas peremees, kes suudab vaadata kaugemale ja investeerida metsasse rahumeeli pika aja jooksul.
Riiklikus metsanduses on endastmistetav arusaam, et metsade heaks tehtud t vilju ei saa ise maitsta: seda tehakse jrgnevate plvkondade jaoks.
Seda on nidanud kogu meie riikliku metsanduse kaheksakmne viie aastane ajalugu. Ka Eesti jaoks kige viletsamatel aegadel pole metskondades istutuskiile ja labidaid unarusse jetud, et hoolitseda metsade uuendamise eest.
Praeguseks on riigimetsanduses tepoolest toimunud ulatuslikud reformid. Kunagisest saja kaheksakmne kuuest metskonnast on alles kuuskmmend kuus. Riigimetsa majandamise keskus on testanud, et suudab riigimetsi majandada efektiivselt ja samas tasakaalukalt. Metskondade reformimine on judnud etappi, kus enam pole otstarbekas nende arvu vhendada. Minu veendumus on, et kui radikaalne reformimine jtkuks, hakkaks see ssteemi nrgendama. Niteks vahepeal klanud jutud, et metskondade arvu Eestis viks kahandada kuni kahekmne kaheni, on kindlasti liiast. Nii hakkaks riigimetsa sektor nrgenema. See annaks mnedele poliitikutele taas vimaluse knelda riigimetsade erastamise vajadusest. Nd on see oht likvideeritud. Kuigi selleks tuli teha jrske liigutusi, mis ti kaasa ka RMK juhi vahetuse. Riigimetsa ssteem on prast pidevaid reforme ra teeninud rahu. Ja seda pikemaks ajaks.

ERAMETSANDUSEST ON EESTIS SAGELI KOMBEKS KNELDA KRIITILISES TOONIS. KUIGI SUUREM OSA ERAMETSAOMANIKEST ON JU TUBLID JA AUSAD KODANIKUD. METSANDUSLIKUD HISTUD JA HISTEGEVUS EI SAA KUIDAGI HOOGU SISSE JA ERAMETSAOMANIKE HL JB HISKONNAS JUETUKS. VIST ON SELLEL OMAD SGAVAMAD AJALOOLISED JUURED?
Vib-olla on ks oluline phjus, miks histegevus erametsaomanike seas vedu ei vta, selles, et nukogude ajast on jnud kollektiivsele tle klge kehv maine. Kuigi histegevus euroopalikus thenduses oli ju enne sda eesti maarahva hulgas vga laialt levinud. Ja kui melda veel varasemale ajale, siis talurahvas, kes oli sna vaene, oli sageli harjunud suuri tid tegema hiselt, talgutga.
Teine oluline phjus on see, et praegused omanikud on ju endiste omanike jrglased vi teise vi kolmanda ringi prijad. Nad on omandi prijad. Kuid nad ise on omandi juurest eemal olnud. Praegu jagunevad metsaomanikud kahte gruppi. Esimesed elavad omandi juures. Nendega suuri probleeme pole. Nad valvavad metsa nagu oma rahakotti, kuigi aeg-ajalt ikka midagi sealt ka vtavad.
Teise rhma kuuluvad need, kes asuvad oma metsast eemal, sageli linnas. Neil on mure oma metsa prast pidevalt sdamel. Riik on ju olnud, ausalt eldes, rvraiete ohjamisel nrk. Metsavaras valib ikka parema meelega vlja metsi, mille omanik on kaugel. Nii juabki metsaomanik mttele, et mets tuleb maha ma. Saab murest lahti ja natuke raha kah. Sel teel satub mets kergesti jrgmise omanikeringi ktte, kes on juba telised vereimejad. Nende ainus mte on, kuidas mets vimalikult odavalt les osta ja siis kiiresti rahaks teha. Metsauuenduse peale pole neil ldse tahtmist melda. Nii juhtubki, et aastas tekib erametsadesse raielanke le kahekmne tuhande hektari, aga uusi metsi rajatakse seal vaid umbes tuhat hektarit.
Erametsade majandamise suurim probleem pole ieti mitte see, et palju raiutakse, vaid et seda ei uuendata piisavalt. Metsa vetakse tihti nagu vanajumala kingitust. Et vtan aga vastu ja pistan raha taskusse. Ja siis usutakse, et kllap vanajumal ka langile uue metsa klvab. Noh, klvabki, kuigi mitte jumal, vaid loodus. Kuid need puuliigid, mis siis kasvama hakkavad, pole alati kige igemad. Samuti on raiete struktuur erametsades puuliigiti paigast ra. Kuuske ja mndi raiutakse liiga palju ja haaba ning leppa liiga vhe. Seda muidugi dikteerib omakorda metsatstus, kes on teinud oma investeeringud peamiselt okaspuu vrindamisse.

ERAMETSAOMANIKU TEGEVUST SAAB SIISKI TUGEVALT MJUTADA KA RIIK. PHIMTTELISELT ON VIMALIKUD NII-ELDA PIITS VI PRNIK. VIIMANE OLEKS METSAOMANIKULE KINDLASTI MEELDIVAM. NIDE SELLE KOHTA ON RIIGIKOGUS VASTU VETUD OTSUS, ET KULUTUSED METSAUUENDUSELE SAAB METSAOMANIK RAIE TULUDEST MAHA ARVATA.
Jah, peab olema nii prnikut kui ka piitsa. Niteks annab riik erametsandusele pidevalt otseselt rahalist tuge. Tnavu niteks umbes seitse miljonit krooni. Kuid siin prkutakse jlle probleemile, et metsaomanike organiseeritus on nrk. Raha saab ikkagi jagada ainult histutele vi muudele metsaomanike organisatsioonidele. Ja need organisatsioonid peavad olema piisavalt elujulised ja usaldusvrsed.
Uues suures metsaseaduse redaktsioonis, mis on parajasti arutusel, kaalutakse tagatisraha teemat. Niteks Soome metsamehed on alati imestust avaldanud, kuidas me saime metsa omanikele lihtsalt ktte anda, kehtestamata tagatisraha. Nende meelest oli see vga lapsemeelne. Soomes kehtis tagatisraha ssteem le kolmekmne aasta. Alles siis see thistati, sest polnud enam vajalik.
Tagatisraha phimte on, et kui omanik saab raielt tulu, peab ta osa sellest paigutama teatavasse fondi. Raha saab ta tagasi siis, kui kultuur on rajatud ja seda hooldatakse. Niisugusele teele minekut on pris kvasti kritiseeritud. Kuid midagi paremat pole osatud asemele pakkuda. Muidugi on see omanikule sna keeruline ja ebameeldiv. Ent tagatisraha ssteemi eelis on see, et ta toimib thusalt.
Kui sellise ssteemi puhul hakkab tegutsema niteks tankist, nagu meie pevil eldakse, vi peenemalt eldes volitatud isik, mis siis juhtub? Tankist teatab, et temal raha ei ole, paneb hlmad v vahele ja knnib minema. Aga riigil on siis ikkagi mingi raha saadud. Nd on lihtne anda raha le RMK-le, lasta lank selle raha eest kultiveerida ja jtta ka hooldada.

VTAKS ND VAATLUSE ALLA MEIE METSATSTUSE. KMNE ISESEISVUSAASTA JOOKSUL ON METSATSTUS EESTIS TEINUD LBI PHJALIKU UUESTISNNI. TEHNOLOOGILISELT ON TA JUDNUD TIESTI EUROOPA TASEMELE. SAMAS KAEBAVAD METSATSTURID HA VALJEMALT, ET NENDE RESSURSS ON KOKKU KUIVAMAS. ILMSELT ON TESTI PARATAMATU, ET SAMAS MAHUS NAD ENAM RAIUDA EI SAA. MILLISED ON NENDE TULEVIKUVIMALUSED?
On tsi, et just selle metsanduse valdkonna areng on iseseisvuse ajal olnud tohutu kiire ja positiivne. Teistest enam on tal teeneid Eesti riigi vliskaubanduse bilansi tasakaalustamisel. Nad on uuendanud ulatuslikult tehnoloogiat, julgelt investeerinud, saanud enda ktte korraliku ekspordituru. Teiselt poolt on vga kahju, et ndseks on seal vga vhe alles jnud eesti omanikke. Kuid samas on mistetav, miks Eesti vimsaim metsafirma Sylvester mdi Stora Enso Timberile. Omanikud lihtsalt taipasid, et kige tulusam aeg on mdas.
Nd on metsatsturid mures, et vhenevate raiemahtude tttu jb inimesi ilma tta, kannatab kogu riigi majandus ja nnda edasi. Hiljuti toimus keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi vahel sel teemal tsine diskussioon. Kuid see lppes ksteisemistmisega. Tdeti koos, et kui senini on metsa palju raiutud, siis niisama palju seda edaspidi kindlasti vtta pole. Metsa on Eestis raietega vrreldes liiga vhe kultiveeritud. Juti hisele otsusele, et jtkusuutlik metsandus on siiski ainus vimalik tulevikutee.
Aga selles, kust puitu juurde hankida, on metsatstus juba ige teeotsa leidnud. Eestil on metsa poolest rikas idanaaber. Tsi, seal tegutsemine ei ole just meelakkumine, kuid puitu seal jtkub. Usun, et Eesti hinemine Euroopa Liiduga peaks sellele tegevusele soodustavalt mjuma. Meie risuhted peaksid muutuma kultuursemaks. Praegu, mis seal salata, kohtleb Venemaa Eestit tihti nagu vikest venda, keda tuleb pidevalt petada. Kuid siis thendab suhtlemine Eestiga Venemaa jaoks ka suhtlemist Euroopa Liiduga. Hakatakse rohkem mtlema tsisele majandustegevusele vrdsetel alustel, mis toob kasu mlemale poolele.

LPUKS ARUTLEKS LOODUSKAITSE LE METSANDUSES. KAS VIB ELDA, ET KAITSEALUSTE METSADE PINDALA EESTIS ON VIIMASEL AJAL SUURENENUD NING ON SNA SUUR?
Jah, meil on juba praegu riigimetsast kakskmmend kaheksa protsenti mingil kombel kaitse all. Need on meie kaitse- ja hoiumetsad. See on suur protsent. Ja me tohi seejuures unustada, mis on nende hind riigi jaoks: mitte sajad tuhanded ega miljonid, vaid sajad miljonid kroonid. Ndne kaitsealuste metsade osakaal on vrdlemisi optimaalne: me ei jaksa neid palju rohkem pidada.
Metsa suhtes peab silitama reaalsustaju. hiskonnal on mitmeklgsed vajadused. Me peame judumda rahuldama neid kiki. On siiski kahju, kui mned, kes ajavad ainult rohelist juttu, arvavad niteks, et harvestri juhtide koolituseks ei tohi KIK-ist raha anda, sest nii anname raha metsa vaenlastele. Tegelikult on ju hoopis vastupidi. Harvestri juht saab enda ktte vga vimsa ja ohtliku riista. Jrelikult peab ta olema palju hoolsam, sstlikum, targem kui mootorsaega tegutseja. Ta peab saama korraliku koolituse, sest vastutus on suurem.
Rohelised arvavad sageli, et metsamehed on looduskaitsjate vaenlased. Kuid see pole tsi. Haritud metsamees on ju koolitatud metsa kasvatama ja hoidma. On fakt, et suur osa metsadest, mis praegu kaitse all, on vetud kaitse alla metsameeste algatusel.

MEIE METSI ON VIIMASTEL AASTATEL INVENTEERITUD MITME ULATUSLIKU PROJEKTI ALUSEL. EESMRK OLI SELGITADA LOODUSKAITSELISELT VRTUSLIKKE ALASID. NITEKS VRISELUPAIKADE, METSAKAITSEALADE VRGUSTIKU, NATURA-ALADE PROJEKT. ANDMESTIK KAITSET VRIVATE ALADE KOHTA ON SNA PHJALIK. KUI OPTIMISTLIKUD VIKSID LOODUSKAITSJAD OLLA, ET NEED ALAD VETAKSE AMETLIKULT KAITSE ALLA?
Testi, eelvalikud on tehtud. Mai alguseks peaks andmed judma siia minu lauale. Siis peame aasta jooksul panema kokku kondikava, kuidas Euroopa Liidus metsakaitsealade ssteemi edasi arendada. Selles arutluses osaleb kindlasti ka RMK. See on etapp, kus kigil pooltel on oma sna telda. Keskkonnaministeeriumil jb siin arbiteri roll. Meie histes huvides on, et lplikud otsused oleksid tasakaalustatud, et oleks arvestatud eri pooli.
On palju vaieldud selle le, kas ja millal saavutab Eesti olukorra, kus rangelt kaitstavate metsade osakaal oleks kokku kmme protsenti. Euroopa phjamaadega vrreldes oleme selles osas soodsamal ajaloolisel lhtepositsioonil. Totaalses riigis, kus elasime, ei arvestanud ju keegi vga tsiselt, kui palju metsade hoidmine riigile ja hiskonnale maksma lheb. Noores Eesti Vabariigis oli piiranguid kerge kehtestada, sest oldi harjutud karmi riigiga ega osatud palju vastu vaielda. Soomes ja Rootsis on erametsade osathtsus olnud pikka aega vrratult suurem kui riigimetsade oma. Seal on ka alati tsiselt rehkendatud, kui palju metsade kaitse maksma lheb. Niteks Soomes asub suurem osa kaitsealustest metsadest siiski phjas, kus metsade majanduslik vrtus on viksem kui lunas. Paljudes Euroopa maades on seatud sihiks vtta range kaitse alla kmme protsenti metsadest. Vime elda, et meie oleme sellele eesmrgile lhemal kui teised Euroopa metsariigid.



Keskkonnaminister Villu Reiljanit ksitlenud Hendrik Relve

Loe kommentaare (6)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet