Eesti Looduse fotov�istlus
1/2004



artiklid
Kas leitud pisiseen on haigustekitaja vi mitte?

Hiljaaegu leidis ks selle kirjutise autoreid, lipilane Tiia Drenkhan Eesti jaoks senitundmatu seeneliigi. Kas see tammelt leitud
seen on tammele kahjulik vi mitte?

TAMMEL AVASTATI UUS PISISEEN

Selle kirjutise ks autoreid Tiia Drenkhan leidis bakalauruset menetluspraktika ajal Pltsamaa metskonnas Eesti jaoks senitundmatu seeneliigi. Ta tegi avastuse, uurides looduslikult uuenenud, seejrel aga peagi surnud ja kuivanud tammepuukeste juurekaela. Selles piirkonnas algavaid ja tvel paarikmne sentimeetri krguseni ulatuvaid koorealasid vaadeldes selgus, et need on tihedalt tis klvatud vikesi, enamasti ligi hemillimeetrise lbimduga pruunikaskollaseid seene viljakehi.

Laboris nnestus meil mikroskoopiliste uuringute ja mtmiste tulemusena mrata seene liik. Tegemist on Eestis tamme jaoks uue, tiksikulaadsete seente (Helotiales) hulka kuuluva liigiga Pezicula sporulosa Verkley. See on sna noor seeneliik.
Esimest korda on seda kirjeldatud alles 1999. aastal (Verkley, 1999). Kuid haigustekitajana on seent tammel tuntud mitmel pool maailmas juba mrksa kauem. Varem nimetati teda ladina keeles Pezicula cinnamomea (DC: Fr.) Sacc. Mkoloogid on viimastel aastakmnetel tpsustanud paljude puidukahjustusi tekitavate seente sstemaatilist kuuluvust. Sellised on niteks kahjurseentena hsti tuntud juurepess ja klmaseen ning mnni-pudetve ja okaspuu-vrsevhi tekitajad. Kui seeneliik on tpsemalt selgitatud, on lihtsam kige ohtlikumaid ra tunda ja lppkokkuvttes saab valida igeid trjemeetmeid.
Pezicula cinnamomead on mkoloogid Eestis kord varemgi leidnud (Kalamees, Raitviir, 1979). Siis avastati see vahtralt. Kuid tollal ei tuntud seene eluviisi vastu huvi.

UUTE SEENELIIKIDE ERISTAMISE KOHTA ON TEADLASTEL ERI SEISUKOHAD
Miks varem Pezicula cinnamomea nime all tuntud seeneliigist eraldati mingi osa ja kirjeldati seda uue liigina Pezicula sporulosa? Mkoloogid teavad, et valdava enamiku kottseente, viimaste hulgas ka Pezicula cinnamomea eoskotis on kaheksa eost. Ent kui nimetatud seent leiti tammelt, mrgati, et paljude eoskotid on justkui defektsed: neis on ainult 56 eost. Kuigi teiste tunnuste poolest sarnanevad need viljakehad antud liigi n.-. normaalsete viljakehadega, kirjeldati seent nd uue liigina. Seega sai otsustavaks asjaolu, et seen kasvas tammel ja tema eoskottides leidus vhem eoseid kui varem kirjeldatud liigil.
Ent kirjandusallikate autorid, millele viitame, seda veel ei teadnud, sest siis polnud Pezicula sporulosa veel eristatud. Niteks on Kowalski, Halmschlager jt. (1998) kinnitanud, et Pezicula cinnamomea suguta arengujrk Cryptosporiopsis quercina on tuntud ja kige sagedasem seeneliik tammedel. Nd eristavad samad uurijad harilikul ja kivitammel juba kolme liiki perekonnast Cryptosporiopsis. Seega on seeneliike keeruline eristada. Miks ei viks oma jlje jtta ka Eesti metsapatoloogid?

KAS UUS SEENELIIK ON TAMMELE KAHJULIK VI KASULIK?
R. Kehr (1991) on uurinud Pezicula cinnamomea kahjustusi Saksamaal. Eriti ohtlikuks osutus see vhihaavandite tekitaja punasele tammele (Quercus rubra L.) 30-aastastes ja vanemates puistutes. Enim levinud oli see haigus Saksamaal Phja-Rein-Westfahli maakonnas Ruhri tstuspiirkonnas, kus tammepuistud olid mitmel tuhandel hektaril rngalt kannatada saanud.
Ka Poolast on teada kirjanduse andmeid tammedel leiduva Pezicula cinnamomea kohta (Kowalski, 1983). Tshehhimaalt on aga juba andmeid ka Pezicula sporulosa kohta (Intellinet, 2002). Mlemal maal kirjeldatakse neid koorenekroosi ja vhihaavandite tekitajana.
Teiste Saksamaal tehtud uuringute phjal on teada, et Pezicula-vhi kahjustused on sagedasemad aladel, kus phjaveetase on krge vi kikuv, kuid pinnas htlasi toitainevaene ning kuiv. Mitmeaastased vhihaavandid deformeerivad tammetve, tekitades selles ha sveneva haavandi. Sellest hoolimata pole puit enamasti mdanikust haaratud. Kuna koorekambium hakkab kahjustuma alles prast aastarnga moodustumist puutvel, jreldati, et nekroos areneb aktiivselt sgisel vi talvel (Kehr, 1991). Seene patogeensus testati kunstliku nakatamise katsetega. Selle tagajrjel tekkisid tpilised vhihaavandid, mida leidub tammikutes ka looduslikult.
Siiski ei rutata Saksamaal Peziculavhist kahjustatud puid puistust krvaldama kui vimalikke nakkusallikaid. Nimelt on tehtud kindlaks, et Pezicula cinnamomea on htlasi tammedel sageli leiduv endoft. Endoft on seen, mis ei kutsu tammekoore kudedes esile mingeid haigusnhte (Schulz jt., 1999). Paljud seni tuntud endofdid, mis on peremeestaimele ohutud, muudavad taimekoed mrgisteks putukatele ja hoopis kaitsevad sel viisil taime. Nd on testatud, et knealust seent leidub ka Eestis. Uuringud peavad vlja selgitama, kas ta on tamme sber, st. endoft, vi hoopis vaenlane vhitekitaja.



Mrt Hanso, Tiia Drenkhan,

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet