Eesti Looduse fotov�istlus
1/2004



artiklid
Reformide ring on tosina aastaga tis saanud

Mdunud julude ajal nis, et ajalugu kordub. Taas, nagu tosina aasta eest, taheti metskondi liita ja vtta neilt ra igus teha
oma metsades paljusid tid. Kuidas on kulgenud metsandusreformid iseseisvas Eestis metsalema pilgu lbi?

VIIMANE REFORMIKIRVE HOOP JI NNEKS
ANDMATA


Eelmise aasta julukuu ei toonud riigimetsa majandamisega tegelevate inimeste hinge ootusprast rahu ja phadermu. Seda asendas pahaendeline revus tuleviku prast. Phjuseks Riigimetsa Majandamise Keskuse uus, avalikustatud arengukava.

Mis sellele eelnes? Aastal 2003 olid vga head tingimused, et metsi majandada. Talvel said metskonnad hooldada metsa ka sellistes kohtades, kus seda on ikka ja jlle edasi lkatud paremaid ilmastikuolusid oodates. Kiidusnu plviti nii RMK juhtidelt kui ka uuelt keskkonnaministrilt. Videti, et RMK on oma lesehituselt optimaalne ja suuremaid reforme pole lhiajal vaja teha. Kuuskmmend kuus metskonda leiti olevat sobiv hulk. Uus aasta totas tuua lisatd veel riigi omandis olevate maade arvel. Prognoositi ettevtte suurimat tulu ja kasumit.
Praegu vime elda, et mdunud aasta oli testi edukas. RMK tulu oli 961 miljonit krooni ja kasum 98 miljonit krooni, kuigi arvestuslank oli vhenenud 10%. Riigile laekus metsatulu 172 miljonit krooni. Tundus, et selline ssteem, kus metskond tegeleb kogu metsakasvatuskompleksiga, s.t. nii rajab uut metsaplve kui ka raiub kpset metsa, on end igati igustanud. Kogu riigile laekuv metsatulu on ju metskondade sstliku ja thusa majandamise tulemus.
Kuid aasta lpupoole, tpsemalt prast traditsioonilisi metsalemate pevi Vrumaal, hakkas RMK juhtkond vlja ttama uut arengukava. Sihiks seati lahutada traditsiooniline metsamajanduskompleks kaheks. Senine metskond pidi uute kavade jrgi tegema tid, mis eelnevad mittelikviidsele harvendusraiele. Kik edasine hooldus-, sanitaarning uuendusraied, samuti metsamaterjali ja kasvava metsa mk pidi jma uue struktuuriksuse lesandeks. Senise kuuekmne kuue metskonna asemele oli plaanitud jtta alles kakskmmend kaks ning htlasi vhendada ttajate arvu RMK-s kahe kolmandiku vrra.
Muudatused pidid saama teoks 2004. aasta lpuks. Selline funktsioonide lahutamine oleks riigimetsandusse toonud uusi teravaid pingeid metsakasvatajate ja varumisorganisatsiooni ttajate vahel. Praegu lahendatakse ju kik seda laadi probleemid metskonna tasandil ja otsused tegevuse kohta metsas vetakse vastu vimalikult n.-. knnu lhedal ehk kohapeal. Ebausutav oli metsnike tpiirkonda ligi kolm korda suurendades saavutada loodetud kokkuhoidu: jtta palgale vhem tjuhte. Arvatavasti oleks seetttu hoopis halvenenud metsamajandustde kvaliteet ja metsavalve nrgenenud. Ilmselgelt oleks suurkoondamine metskondades ja mujal toonud maapiirkondades kaasa halbu tagajrgi sotsiaalvallas.
Kuid reformikava hakati titma; isegi tle jvate inimeste arv ja koondamisteadete ktteandmise ajad olid teada. Metskondade ttajate hulgas vtsid kiiresti maad minnalaskmismeeleolud. Inimesed, kes olid sidunud oma elu metsaga, rajanud siia oma kodu, tajusid, et nad vivad peagi jda leliigseteks. Metsalemate seas oli uus arengumudel tekitanud kllaltki ksmeelse protesti. Otsustasime prduda keskkonnaministri poole, kelle haldusalasse RMK kuulub. Tegemist ei olnud metsalemate murega oma isikliku tkoha prast: loodavas struktuuris lubati kindlat tkohta kigile metsalematele. Probleem oli laiem: muretsesime oma vastutusalas oleva riigimetsa ja selle ttajate tuleviku prast tervikuna.

METSANDUSREFORMIDE IDEED OLID TEKKINUD KOOS LAULVA REVOLUTSIOONIGA
Mtted teha metsasektoris suuremaid muudatusi hakkasid liikuma juba 1989. aastal. Tol ajal olid need seotud IMEideedega. Tollal rgiti esimest korda avalikult ka metskondadest kui metsanduslikest riigiettevtetest. Tsisemaks lks asi 1990. aastal: 17. juulil andis Eesti Riiklik Metsaamet vlja kskkirja nr. 20, mille alusel tuli metsamajandid reorganiseerida piirkondlikeks metsakeskusteks ja pidada metskondi iseseisvateks majandusksusteks. Samuti otsustati alustada senise kaadri tienduspet uute majandusolude kohta.
Tegelik metsandusreform sai siiski alguse alles prast keskkonnaministri 3. detsembri mrust 1991. aastal. Seal oli konkreetselt fikseeritud nue sulgeda metsamajandid. Samas mruses nhti philiste haldusksustena ette juriidiliselt iseseisvaid riigimetskondi. Haldusreformi kivitamise kuupevaks mrati 1. jaanuar 1992 ja teostajaks metsaamet. Mrusele kirjutas alla keskkonnaminister Tnis Kaasik. Seejrel lks asi metsamajandite direktorite asutatud komisjonide ktte, kusjuures neisse polnud haaratud htegi metsalemat. Likvideerimiskomisjoni esimeheks sai metsamajandi direktor ja liikmeteks metsamajandi juhtivad ttajad, peale selle metsaameti esindaja. Lhtelesandeks oli jtta metskondadele 10 00015 000 hektarit metsamaad ja vhendada metsavalve personali kuni kolm korda. Seega pidi kohe algama metskondade lausliitmine. Igasse maakonda pidi jma ks metsabroo. Metskonnalt taheti vtta igus tegelda majandustegevusega. Selle all misteti eesktt likviidse puidu raiet. Raiet pidid tegema metsamajandite juures loodud tdejuhataja jaoskonnad. Kogu tehnika pidi minema metsamajandite ksutusse, sh. niteks metskonna garaaid-tkojad.
Tookord nn. must stsenaarium siiski teoks ei saanud. Metskonnad astusid sellele ksmeelselt vastu. Halvimat aitas ra hoida ka Eesti metsalemate hing, kes tegutses oskuslikult Tallinna vimukoridorides.

METSKONDADE ARV HAKKAS KIIRESTI KAHANEMA
1992.AASTAL

Asi lahenes nii, et 1992. aasta 1. mrtsi seisuga anti varad metsamajandite likvideerimiskomisjoni akti alusel le metskondadele. Metskonna phimrus kinnitati 1992. aasta 20. veebruaril. See algas snadega: Metskond on riigimetsamaid haldav riigiasutus EV Riikliku Metsaameti alluvuses. Metskond on juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss, pangaarved ja oma nimetusega pitsat.
Esimest korda Eesti riigimetsanduse ajaloos sai metskonnast iseseisev juriidiline isik. Siit sai alguse metskondade kiire areng. Seni polnud metskonnal tegelikult igus ise midagi otsustada, sest teda ksitati pigem metsamajandi he tsehhi vi tjaoskonnana. Ent ndsest tegeles metskond iseseisvalt kigi metsamajandusksimustega oma piirkonnas, samuti metsavalvega. Teiste ettevtetega oli vimalik suhelda kui vrdne vrdsega, unustamata seejuures oma rolli riigiasutusena. Otsest kontrolli teostas siis metsaamet maakondlike broode kaudu.
Metskondadest sai oluline tandja maapiirkondades, kus pllumajanduse allakigu tttu oli kiiresti suurenenud tpuudus. Aga metskondade arv hakkas sellest ajast peale paratamatult vhenema maareformi ja ldise majandusarengu tttu. Kui 1991. aastal oli Eestis 214 metskonda, siis 1. jaanuaril 1998 oli neid alles jnud vaid 102.
Uus murrang riigimetsanduses tuli 1. jaanuaril 1999. aastal, kui uue metsaseaduse alusel asutati riigitulundusasutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Sellega kaotasid metskonnad iseseisva asutuse staatuse ja neist said suure organisatsiooni struktuuriksused. Seda on nad praeguseni. Majandustulemused paranesid, sest turule tuldi htse metsandusfirmana.
Mdunud aasta lpul tundus, et ajalugu kordub taas. Kaheteistkmne aastaga oli metsandusreformide ring tis saanud ja jlle algamas metskondade lausliitmine nagu 1992. aastal. Thelepanuvrne oli, et mlemal korral olid metskondade jaoks kavandatud kllalt sarnased arengumudelid. Metskonna tks pidi nii tookord kui ka nd jma metsamajandustegevus kuni mittelikviidse harvendusraieni. Tulutoov tegevus metsaraie oleks aga le linud teisele struktuurile. 1992. aastal oli vimatu tpselt ennustada, kas igem on see arenguvariant, mida ei vetud tarvitusele, vi teine, mida hakati rakendama. Praegu sndmuste kigule tagasi vaadates vime aga kindlalt elda, et valik oli ige. le kmne aasta vldanud tegevus, kus metskond toimis riigimetsa majandamisel htse kompleksina, on andnud hid tulemusi. T tulemuslikkus on ha paranenud. Seda tendavad ilmekalt RMK iga-aastased majandustulemused.
Teatavasti on sellel aastal RMK-s tehtud uusi olulisi muutusi. Vahetus peadirektor: Aigar Kallase asemel sai uueks peadirektoriks lo Viilup. Tema lesanne on sama mis eelmisel juhil: aasta lpuks peab olema valmis RMK arengukava.
Mida kirjeldatud sndmustest ppida? Ilmselt seda, et pikem mlu on parem ning tehtut tuleb phjalikult analsida: et mitte korrata vanu vigu. Tegelikult ei tasu metsameestel mletada mitte ainult viimast tosinat reformiaastat, vaid ka varasemaid aastakmneid. Sealt on ammutada paljugi petlikku.
Veel rhutaksin, et metsamehed peaksid elavamalt vahetama mtteid metsandusprotsesside le. Seegi mte pole uus. Olgu testuseks toodud lik riigimetsateenijate keskkogu 16. jaanuari 1939. a. ringkirjast: Jb vaid soovida, et just kohtadelt senisest tunduvalt enam vetakse sna Eesti Metsa veergudel kigist ksimustest, mis laiemat metsameeste peret huvitab. Teeb artikli koostamine mttealgatajale omale raskusi, tehku ta oma soov teatavaks kas Eesti Metsa toimetajale, kohaliku kogu vi keskkogu juhatusele. Kll leitakse autor iga ksimuse ksitlemiseks. Vrikad mtted on tarvis panna liikuma ja need esitada avalikule hinnangule, mitte aga targutada piiratud ringis ja teha nurgatagust arvustust. Need ligi pool sajandit tagasi kirja pandud mtted on vrsked ja jrgimist vrt ka praegu.



Elor Ilmet, Kabala metskonna metsalem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet