Eesti Looduse fotov�istlus
1/2004



artiklid
Eesti kaitsealade haldus kaalukausil

Eesti looduskaitsealade pindala on suurenenud ja hlmab juba ligi 15% maismaa pindalast. Paraku pole pikka aega phjalikult
vaetud kaitsealade struktuuri, philisi lesandeid, haldust. Nd on see aeg kes: ksil oleva projekti phjal peaks selguma,
milline kaitsealade valitsemise arengumudel valida.

EESTIS ON HA ROHKEM VRTUSLIKKE KAITSEALASID
Eesti looduskaitsealade ja nende halduse kujunemist on sageli ksitatud ajaloolise protsessina, kus pole olnud suuri muudatusi. Enam-vhem on see testi nii. htejrge on lisandunud uusi kaitsealasid, nii et praegu hlmavad kaitsealad ligi 15% Eesti maismaast. Uusi kaitsealasid on asutatud peamiselt kohalike inimeste vi ministeeriumi algatusel ja viimastel aastakmnetel jrjest enam ka rahvusvaheliste soovituste vi nuete tttu.

Kaitsealade kogupindala on praegu 550 000 hektarit. Nende valitsemine on 15 maakonna keskkonnateenistuse lesanne ja 15 kaitsealal on ka oma administratsioon. Kindlasti on administratsioon kigil rahvusparkidel. Eestis on 364 kaitseala, neist neli on rahvuspargid. Peagi lisandub uus rahvuspark Matsalus. Peale rahvusparkide on 50 looduskaitseala, 92 maastikukaitseala ja 218 muud kaitseala. Seega on kaitstav territoorium kllaltki suur, kaitse-eesmrgid kaitsealadel vga mitmesugused. Seeprast on erisugune ka eri kaitsealade haldus. Palju oleneb sellest, millal on kaitseala rajatud ja kes seal valitseb.
Administratsiooniga kaitsealade pindala on kokku 302 000 hektarit: 55% kigi kaitsealade pindalast. Arvuliselt on administratsiooniga kaitsealasid 22 (sealjuures allub mnele administratsioonile mitu kaitseala). Keskkonnateenistused valitsevad 342 kaitseala, mille pindala on 248 000 hektarit ehk 45% kigi kaitsealade pindalast. Halduse aluseks on kaitse-eeskirjad ja suurematel kaitsealadel ka kaitsekorralduskavad. Kaitse-eeskiri, mis kinnitatakse valitsuse mrusega, stestab kaitseala piirid ja tsoneeringu ning rakendatavad piirangud. Kaitsekorralduskava alusel mratakse kindlaks lhiaastatel plaanitavad tegevused, mis on vajalikud kaitseeesmrkide saavutamiseks. Ettevtte puhul oleks selle nimi arengukava vi riplaan.
Paljud kaitsealad on saanud uued kaitse-eeskirjad ja koostatakse ka kaitsekorralduskavu. Paraku on see siiski toimunud aeglaselt ega taga kikjal piisavat kaitset. Samas on Eesti looduskaitsele proovikivi peatne hinemine Euroopa Liiduga, sellest tulenev Natura 2000 kaitsealade vrgustiku loomine ja selle sobitamine senisesse kaitsealade ssteemi.

KIK KAITSEALAD VAJAVAD THUSAT KAITSET
Senine kaitsealade valitsemise ssteem ei taga spetsialistide hinnangul kigi kaitsealade thusat kaitset ega loo vrdvrseid vimalusi eesmrkide saavutamiseks. Eri tpi kaitsealade valitsejad ei saa oma kaitseala haldust htemoodi korraldada. Kindlasti ei ole keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialistil kaitseala valitsemise jaoks nii palju aega ja vahendeid kui administratsiooniga kaitsealal.
Tpsustame, mida on meldud kaitseala valitsemise all. Kaitsealade ttajad ksitavad seda mistet, lhtudes kehtivast seadusest; see pole pris sama, mida mistetakse valitsemise all ldisemalt. Seaduse alusel hlmab kaitseala valitsemine jrelevalvet kaitstava loodusobjekti le ja kaitse-eeskirjaga stestatud ning kaitsekorralduskavas plaanitud tegevuse korraldamist.
Kik kaitsealad Eestis vajavad thusat kaitset ja peavad titma kiki neid funktsioone, mis tulenevad kaitseeesmrkidest. Seega on vajalik hinnata, kui efektiivselt suudab riik kaitsealade haldust korraldada, ja htlasi teha muudatusi, saavutamaks eesmrke. Et olukorda parandada, on tehtud mitmeid uurimustid, vlja toodud probleeme, kuid nende alusel pole suuri muudatusi seni tehtud. Viimastel aastatel on keskkonnaministeerium tellinud kolm thtsamat uurimust, mis ksitlevad kaitsealade valitsemist ja sellega seonduvat. Tutvustame neid.

EERIK LEIBAKU ETTEPANEKUD EESTI KAITSEALADE HALDUSSSTEEMI OPTIMEERIMISE KOHTA
Eerik Leibaku (ELF) uurimus valmis 1999.2000. aastal. Eelkige on selles vlja toodud kaitsealade valitsemise philised puudused. Niteks: mitmel kaitsealal (eesktt maakonna piiril asuvatel) on 23 valitsejat; krvuti paiknevatel kaitsealadel on eri valitsejad. Niisugune tkorralduse dubleerimine pole efektiivne. Kaitsealad pole vahenditega htemoodi varustatud; ka ttajaid pole kikjal hepalju. Administratsioonita kaitsealasid ei rahastata kllaldaselt. Kige olulisem puudus on praegusel ajal kaitsealade haldusssteemi maakondlik jaotus.
Eerik Leibak pani ette lhtuda jrgmistest parameetritest: 1) kaitseala paiknemine; 2) seniste kaitseala administratsioonide paiknemine; 3) kaitstavate loodusobjektide sarnasus jm. loodusgeograafilised tegurid.
Eesti viks jaotada 12 looduskaitsepiirkonnaks; kiki siinseid kaitstavaid loodusobjekte valitseksid looduskaitsekeskused. Keskustesse vetaks tle seniste administratsioonide ttajad ja keskkonnateenistuste looduskaitsespetsialistid. Piirkonnajuhid alluksid otse asekantslerile ja tegevust koordineeriks keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond. Kokku peaks eri piirkondades ttama 172 inimest praeguse 144 asemel. See arv ei ole lplik, sest siia hulka pole arvestatud vajalikku abitjudu ja lisattajaid maade vahetuse ja ostu ning Natura 2000 protsessi tttu.

RAHVUSVAHELINE UURIMUS EESTI KAITSEALADE JA NENDE VALITSEMISE KOHTA
Rahvusvahelisse trhma kuulusid Kaja Peterson, Teet Koitjrv, llas Ehrlich, Antti Haapanen ja Matti Helminen. T valmis 2001. aastal. Eesmrk oli analsida kaitsealade juhtimisssteemi ja selgitada vlja peamised probleemid. Anals tehti valimi alusel: kaheksa kaitseala andmetel. Probleemidena toodi vlja, et kaitsealade valitsejatele igusaktidega pandud lesanded on liiga ldsnalised, ametkondade tjaotus pole selge ja koordinatsioonimehhanismid on puudulikud. Analsitud kaitsealadel ei ole jrelevalve vajalikul tasemel; kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade kehtestamine ning kaitsekohustusteatiste koostamine on kulgenud liiga aeglaselt.
Analsiti ka kaitsealade riiklikku valitsemisssteemi. Juti jreldusele, et haldusssteemi mitmetasandilisuse ja htse riikliku juhtimise puudumise tttu ei tideta seadusi kikjal htemoodi thusalt ning kaitsealade areng on ebahtlane. Sageli on kaitseala valitsejal tegelikult palju rohkem kohustusi, kui igusaktid seda eeldavad. Ent kui eesmrke pole selgelt pstitatud, siis pole eri kaitsealade valitsejatel hesuguseid vimalusi kasutada raha ja tjudu. Taas tdeti, et seire- ja uurimist jaoks ei jtku raha ega muud vajalikku. Kui pole seiret looduvrtuste le, on vga raske hinnata, kas kaitseala tegevus on olnud tulemuslik. Ka finantseerimise phimtted pole selged ega rajane tegelikel vajadustel. Soovitatavalt peaks kaitseala rahastamise aluseks olema kaitsekorralduskava. Kahjuks pole kavasid enamasti kinnitatud ning sageli ei piisa plaanitud toiminguteks raha. Tdeti, et valitsemise tulemuslikkus oleneb suuresti juhtide isikuomadustest ja motivatsioonist. Paraku on keskmine palgatase madal.
Eksperdid panid ette korrastada kogu kaitsealade haldusssteem nii riigis kui ka maakondades. Selleks tuleb vlja ttada pdevad finantseerimiskriteeriumid. ks vljapse oleks rahastada looduskaitset senisest enam loodusvarade kasutusest laekuva tulu arvelt: silmas peeti eelkige RMK teenitud tulu. Kindlasti on vaja vlja ttada kord, kuidas edastada seire- ja uurimistde tulemusi kaitseala valitsejale, et valitseja saaks oma td selle alusel planeerida ja ministeerium valitseja td hinnata. htlasi peaks parandama harjumusprast suhtlust valitseja ja ministeeriumi vahel.


KESKKONNAMINISTEERIUMI KAITSEALADE MARLAUA T
2002.2003. AASTAL Keskkonnaministeerium asutas kaitsealade administratsioonide, keskkonnateenistuste ja ministeeriumi esindajatest marlaua, et leida lahendusi kitsaskohtadele. Eesmrk oli analsida senist tegevust, leida uusi arenguvimalusi, tugevdada kootd ministeeriumi ja kaitsealade valitsejate vahel ning korraldada infovahetust ja suhtlust.
marlaud leidis, et kaitsealade kaitseeesmrgid on mrksa laiemad, kui kaitsealade valitsejad suudavad praegu saavutada. Kaitsealade valitsejad esitasid oma hinnangu, kui ulatuslikke lesandeid on vimalik tita. Seda vrreldi IUCN-i rahvusvaheliste kriteeriumidega ja tpsustati vajalike tegevuste loetelu.
Kigi Eesti kaitsealade valitsejad andsid oma hinnangu, kui palju raha kulub kokku lepitud funktsioonide titmiseks, mis on esmathtis ja mida on vaja tsentraliseerida. Prioriteetseks peeti kaitse planeerimist (kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskava), piirangute rakendamist (seaduslikkuse kontroll, tingimuste loomine, jrelevalve nuete titmise le) ja kaitsetegevuse korraldamist (koosluste hooldamine, liigikaitsetd, maastikuhooldus, looduse ksikobjektid, kultuuriprand). Kige tmahukamaks hinnati piirangute rakendust ja kaitseala valitseja kui asutuse t korraldust. Kige rohkem raha kulub asjaosaliste hinnangul kaitsetegevuse korraldusele ja asutuse t tarbeks. Et tielikult tita funktsioone, kuluks eksperthinnangu alusel 198 inimtaastat.
Keskkonnaministeerium valis vlja kolm kaitsealade valitsemise arengumudelit. Nende kohta tehti SWOT- anals. Vimalikud mudelid on jrgmised: 1) silib praegune struktuur, kuid seda korrastatakse; 2) luuakse ks htne hallatav asutus; 3) luuakse eraldi struktuur RMK koosseisus. Kujundati vastavate arengumudelite phiseisukohad. Laiema ldsuse seas tekitas kige rohkem elevust just mudeli valik. Lplikud otsused, millist mudelit eelistada ja millised seadusemuudatused heaks kiita, et need Riigikogule esitada, teeb edaspidi keskkonnaministeerium ja vabariigi valitsus.

MARLAUA TD JTKATAKSE PROJEKTI KUJUL
Keskkonnaministeeriumi algatusel on praegu ts kaitsealade halduse korrastamise projekt, mis vltab he aasta: kuni 1. jaanuarini 2005. Siht on selgitada vlja optimaalne halduskorraldus, mis vimaldaks kaitsealasid thusalt kaitsta ja tita kogu riigis kiki kaitse-eesmrkide saavutamiseks vajalikke funktsioone. Praeguseks on koostatud ja kinnitatud projekti lhtelesanne. Jaanuari keskel peeti Lahemaa rahvuspargi keskuses Palmses selle projekti esimene foorum, kus tutvustati projekti lhtelesannet kaitsealade inimestele ja kigile huvilistele. Terve pev mdus elavas arutelus. Kasutati avatud ruumi meetodit, kuid mtteid vahetati ka trhmades. Otsiti vastust ksimusele, miks on tnapeval vaja kaitsealasid ja nende valitsejaid. Sedastati, et kaitsealade valitseja missioon on olla loodusja prandkultuurivrtuste hoidja ning hiskonna keskkonnasstlike hoiakute kujundaja. Selleks peab kaitseala valitseja tagama loodusliku mitmekesisuse silimise kaitstavatel loodusobjektidel ning tutvustama loodus- ja prandkultuurivrtusi. Samuti peab kaitseala valitseja looma vimalusi loodusppeks ja htlasi looduspet korraldama, tagama vimalused seire- ja teadustks ning olema hea koostpartner.
Veebruarikuus hakati tpsustama kaitsealade strateegilisi eesmrke ja selgitama, kuidas organisatsioon toimib. T jtkub mrtsis. Esmalt kogunesid veebruaris kahel peval kokku le kahekmne spetsialisti. Esimesel peval kirjeldasid osalejad ksikasjalikult neid tegevusi, mida kaitseala valitsejal on plaanis teha. Teisel peval selgitati, mida nad tegelikult peaksid tegema. Erilist thelepanu prati ksimusele, milline on t tulemus ja kas see on koosklas pstitatud eesmrkidega. Ilmnes, et teha on tunduvalt rohkem, kui me praegu suudame. Samas selgusid tegevussuunad, kus kaitsealade rolli tuleb tpsustada. Niteks arutleti pikalt selle le, kui ulatuslikult peaks tegelema prandkultuuriga: kus lpeb kaitseala ttajate tmaa ja algab kultuurittajate oma? Sama probleem kerkis loodusharidusega. Kes peaks siin olema koordinaator, kes korraldaja, kes looma vimalusi ja kes neid teostama? Sel alal viksid eestvedajaks olla mitme valdkonna inimesed. Loodushariduse puhul siis kas looduskaitse- vi haridusttajad. Peagi on kavas korraldada veel ks selline avalik foorum, nagu toimus jaanuaris.
Mrtsis keskendutakse haldusssteemi otstarbekaima mudeli otsimisele. Selles etapis mngib suurt rolli ministeerium kui otsustaja. Kui mudel selge, saab hakata kavandama tegelikku organisatsiooni: koostatakse mehitamis-, personali arendus- ja motivatsiooniplaan. Samuti pannakse kokku tehnilise halduse plaan, eelarve- ja aruandlusmudel. ldjoontes visandatakse valitsemisssteemi arengukava aastaiks 20052007.

EDU PANT ON HEA MEESKOND JA AVALIKKUSE KAASAMINE
Keskkonnaminister on asutanud korraldava kogu, mis toimib oluliste huvirhmade osalusel. Selle philesanded: 1) suunata ja kontrollida projekti, 2) analsida projekti tulemusi ja anda neile hinnang, 3) koosklastada projekti vahearuanne ja lpparuanne, et esitada see keskkonnaministrile. Vttes aluseks varem selgeks tehtud kaitsealade phifunktsioonid, loodi trhmad. Nende philesanne on analsida oma valdkonna teemasid, lhtudes projekti tegevuskavast, ja esitada ettepanekud toimkonnale.
Aasta on pigem lhike aeg, et analsida suure organisatsiooni tegevust ja valmistada ette muudatusi. Seda enam, et projekti vahe- ja phitulemuste esitlusega kaasneb avalik arutelu.
Otsuseprojektid juavad projektitoimkonna kaudu projekti kodulehele. Huvilised saavad nende kohta arvamust avaldada kodulehekljel, foorumitel, seminaridel, kaitsealadel peetavatel infopevadel, kohtumistel huvirhmadega, meedias. Kik heaks kiidetud dokumendid on avalikkusele kttesaadavad. Looduskaitse valitsemise kvaliteedist oleneb meie hine looduskeskkond. Seeprast ei tohiks see jtta kedagi kskikseks.
Kuivrd suur osa kaitsealadest on kaetud metsaga, puudutab see otseselt ka metsameeste tegemisi. Ootame metsameeste aktiivset osalust.



Andres Onemar, kaitsealade haldusprojekti juht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet