Eesti Looduse fotov�istlus
4/2003



artiklid
Harilik ebatsuuga on perspektiivikas puuliik

Harilik ebatsuuga on maailmas kasvava viie ebatsuugaliigi seas metsamajanduslikult kige thtsam. USA lneosas on ta ks olulisemaid puuliike. Eestis ligi sajandi vltel proovitud ebatsuugat kasvatada. Artikkel annab levaate sellest huvitavast puuliigist ja tema kasvatamise vimalustest Eestis.

VARASEM NIMETUS OLI DOUGLASE KUUSK Euroopa metsanduse jaoks algas Phja- Ameerika thtsaima metsapuu avastamise lugu 1791. aastal. Siis kis shoti arst Arhibald Menzies koos inglasest laevakapteni Vancouveriga Phja-Ameerika lnerannikul ekspeditsioonil ning kirjeldas esimest korda harilikku ebatsuugat. ebatsuugat. 1825. aastal kirjeldas seda puuliiki ksikasjalikult Willamettei orus shoti maadeuurija ja botaanik David Douglas. Tema ti ka 1827. aastal esimesed ebatsuugataimed Euroopasse.
Varasemas dendroloogiakirjanduses kandis harilik ebatsuuga eestikeelset nimetust d(o)uglaasia vi Douglase kuusk. Nimetuse osis Douglas leidub tnapevalgi paljudes euroopa keeltes, niteks inglise keeles Douglas-fir, saksa keeles Douglasfichte, ka Douglasie, soome keeles Douglaskuusi.
Botaanikakirjandusse judis harilik ebatsuuga esimest korda 1838. aastal, kui inglane John Loudon kirjeldas liiki nimetuse all Douglase nulg (Abies douglasii). Alles 1867. aastal eraldati ebatsuugad omaette puude perekonnaks. 1895. aastal kirjeldas jaapani botaanik Homi Shirasawa Jaapanis kasvavat liiki jaapani ebatsuugat. Hiljem kirjeldati Ida- Aasiast veel kahte ebatsuuga liiki. Kokku on neid maailmas viis liiki.

Metsamajanduslikult pakub ebatsuugade perekonnast enim huvi harilik ebatsuuga. Liik on levinud laialdasel maa-alal Phja-Ameerika lneosas, ulatudes Briti Columbiast phjas kuni Mehhikoni lunas. Arizonas, San Francisco mestikus leidub puid kuni 3400 meetri krgusel mgedes. Phja-Ameerika lneosa metsadest hlmavad hariliku ebatsuuga metsad kuni 60%.
Varasemates dendroloogilistes ksitlustes on harilikul ebatsuugal eristatud kolme teisendit.
1. Roheline ehk rannikuebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. viridis) [Coast Douglas Fir]. See on kige kiiremakasvulisem ja suuremtmelisem hariliku ebatsuuga teisend. Kasvab merelise kliimaga aladel Californias, Oregonis, Waschingtonis ja Briti Columbias. Okkad pikad (kuni 4 cm), sirged, valkjasrohelised, oksad rhtsad, kbid suured, 710 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant vlja ja pole tagasikndunud. On kige klmakartlikum teisend ja meie kliimas tema kasvatamine ilmselt ei nnestu.
2. Sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) [Rocky Mountain Douglas Fir]. See on kige aeglasekasvulisem ja klmakindlam teisend. Kasvab Phja-Ameerika lneosa sisemaal, tpilisena Kaljumestiku lunaosas. Okkad lhikesed, jigad, kaetud tugeva vahakirmega, kinnituvad vrsetele radiaalselt ja vrse tipuosa suunas juhitud, sinakashallid, oksad lespoole suunatud. Kbid vikesed, 47 cm pikad, kattesoomused pikalt seemnesoomuste tagant vljaulatuvad, kbist eemalehoi- duvad vi tagasikndunud.
3. Halli ebatsuugat (Pseudotsuga menziesii var. caesia) Ameerika dendroloogid ei tunnista, teisend on eraldatud vaid eurooplastel. Sellel teisendil hinevad kahe eelneva omadused. Kasvab Kaljumestiku phjaosas, kuid enamasti madalamal mgedes. Kbid on suuruselt eelmiste teisendite vahepealsed ning kattesoomused pikad ja kbist eemalehoiduvad. Selle teisendi puud ongi meie oludes sobivaimad hea kasvukiirusega ja klmakindlad.
Praeguses dendroloogilises kirjanduses on seda ssteemi lihtsustatud. Tavaliselt eristatakse vaid harilikku ebatsuugat ja selle sinihalli alamliiki.

KRGUSE MAAILMAREKORD 128 MEETRIT
Harilik ebatsuuga on ks maailma krgemakasvulisemaid puuliike. Ta jb kasvult kindlalt alla vaid samuti Phja- Ameerikas kasvavale ranniksekvoiale (Sequoia sempervirens). Tuntud dendroloog Allan Mitchelli sulest prineb teade, et ajaloo jooksul krgeim ebatsuuga oli 128 meetrit krge ja et see langetati 1895. aastal Vancouveri saarel. Minerali linna lheduses Washingtonis kasvas aga puu, mille tve lbimt oli 15 jalga (4,57 meetrit) ning krgus 385 jalga (117,3 meetrit). Praegu kasvavad krgeimad ebatsuugad jvad 100 meetri piirimaile. Ebatsuugapuistute tagavara vib ulatuda 2500 tihumeetrini hektaril. Vanuse poolest vivad ebatsuugad letada tuhande aasta piiri. Vanima aastarngaste jrgi mdetud hariliku ebatsuuga iga on olnud 1375 aastat.
Harilik ebatsuuga hakkab judsamalt kasvama 510 aasta vanuselt: olenevalt kasvukohast vib siis aastakasv ulatuda 11,5 meetrini. Niisugune kasv vltab 3040 aastat, seejrel krguskasv aeglustub. Puude tve koor on kuni 20 aastani sile ning sisaldab rohkesti vaiku. Seejrel hakkab tvedel judsasti arenema korp, mis vib vanadel puudel olla kuni 30 cm paksune. Selline korp on hea kaitse puudele nii mehhaaniliste vigastuste kui ka tulekahjude eest. Isegi suurtes metsaplengutes silivad paksukorbalised puud sna hsti. Tihtipeale hvitab tuli aga ebatsuuga konkurentliigid, soodustades nnda liigi levikut. Puuliik on vastupidav mitmesugustele putukkahjuritele ja seenhaigustele. Tema nrk klg on juurestik, mille vigastused paranevad visalt.
Kbikandvus algab puudel sna varakult, 1520-aastaselt, ja kordub kahekolme aasta tagant. Seemned on kolmnurksed, umbes poole sentimeetri pikkused; kilejas lennutiib on paar korda seemnest pikem. Iseloomulik on tisteraliste seemnete vike osakaal, idanemisvimelisi seemneid vib olla olenevalt aastast vaid 2080%. Kbisid ja seemneid kahjustavad paljud putukkahjurid.
Hariliku ebatsuuga puit on vrtuslik ja omadustelt sna mnnipuidu sarnane. Puidu ehituse omapra on see, et seal on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid vaigukike. Erikaal on keskmiselt 0,55, puit on kergesti tdeldav ja ilusa tekstuuriga. Tve sdameosa puit on kiiresti kasvanud puudel punakas ja aeglaselt sirgunud puudel kollakas. Ameerikas hinnatakse kollaka tooniga puitu kenamaks. Puidu aastarngad on selgelt vljajoonistuvad. USA-s on see puit saematerjalina vga krgelt hinnatud. Peale saematerjali kasutatakse puitu veel kaevandustes ja vesiehitustes ning talade, mbli, vineeri valmistamiseks jne. Ebatsuugat kasvatatakse rohkesti ka julupuudeks. Vaid paberipuuna pole teda laialdaselt kasutatud.

EESTIS ON TEDA PROOVITUD KASVATADA LIGI SAJANDI JOOKSUL
Millal judis harilik ebatsuuga Eestisse, on raske tpselt elda. Kuid 1880. aastast on teada, et Tallinna lhedal tehti hariliku ebatsuugaga kultiveerimiskatseid. Puukesed kahjuks hukkusid, sest istutusmaterjal oli varutud valest kasvukohast. Samuti on teada, et 1888. aastal hvitas pakane Hiiumaal kmne aasta vanused taimed. Jrelikult alustati nende andmete phjal hariliku ebatsuuga kasvatamise katseid Eestis 19. sajandi lpupoolel.
Sangaste krahv Friedrich Berg sai esimesed hariliku ebatsuuga seemnepartiid 1909. ja 1910. aastal. Mni aasta hiljem, 1916. aastal, istutati kolme- neljaaastaste seemikutega esimene katsekultuur Luuale. Umbes samal ajal hakati ebatsuugat kultiveerima ka mujal Eestis. Seega vime elda, et meie vanimad ebatsuugakultuurid on ligi keksakmneaastased. USA-s arvatakse teatud aladel olevat ebatsuuga raievanus vaid 50 aastat. Seega vib meie vanimaid ebatsuugakultuure pidada raiekpseteks. Esimesi ebatsuugapuistuid ongi raiutud, niteks praeguses Anija metskonnas (endine Kuusalu metskond). Alles jnud kndude diameetrid ulatusid seal kuni 75 sentimeetrini. Niisiis oli tegemist vimsate puudega.
Harilik ebatsuuga on sna nudlik kasvutingimuste suhtes. Helmut Taimre, he meie teenekaima ebatsuugade uurija arvates on sobivad kasvukohad parasniisked sgavaphjalised saviliiv- ja liivsavimullad. Parimaid tulemusi ebatsuugapuistute kasvatamisel vib siiski oodata healt kuuse kasvumaalt jnesekapsa kasvukohatbist. Seal kasvab ebatsuuga judsalt. Talle ei meeldi eriti krge phjavesi, sel juhul on moodustuv juurestik pindmine ja puud saavad tormidega kergesti kahjustada. Kuivadel kasvukohtadel kasvatab ebatsuuga aga tugeva peajuure.
Noorena on harilik ebatsuuga meie oludes sna klmakartlik. Esmajoones klmuvad lumest vlja ulatuvate okste okkad ja pungad. Taimede regeneratsioonivime on aga hea ja puukesed taastuvad sna hsti. Kui kahjustada saab ladvapung, vib esineda mitmeladvalisust. Tipuvrse kahjustuse korral vtab tavaliselt peavrse funktsiooni le mni klgvrsetest.
Valgusnudluselt on see puu meie kodumaise kuuse ja mnni vahepealne. Kuid neil on omapra: noored ebatsuugataimed vivad kasvada ka tisvalguses, mida meie kuusk tavaliselt hsti ei talu. Samas tuleb silmas pidada, et ebatsuugapuistu tuleb kasvuajal hoida hooldusraietega sna madala tiusega. Siis laasuvad puud normaalselt, tormikahjustusi on vhem ja puude juurdekasv on optimaalne. Kui jtame hooldusraied igel ajal tegemata, jb osa puid kasvus kngu ja allub sageli lumeja tormikahjustustele. Noorendike eas tuleb jlgida, et kiirekasvulised lehtpuud ei hakkaks ebatsuugataimi pealt varjama. Pealtvarju puud ei talu, ent on leplikud klgvarju suhtes. Seeprast pole mtet rajada liiga tihedaid ebatsuugakultuure, piisab 15002000 taimest hektaril. Paremaid tulemusi on meil andnud puhtkultuurid. sna hsti sobib ebatsuuga kokku kuuse ja Helmut Taimre andmetel ka lehisega. Ilmselt eelistab harilik ebatsuuga kasvada koos okaspuude, mitte lehtpuudega.
Senistest kogemustest lhtudes vib tdeda, et kodumaiste okaspuuliikidega suudab harilik ebatsuuga vistelda viljakamates kasvukohatpides. Viletsamates kasvukohtades, mis sobivad mnnile, jb ta kasvult kiduraks vi hvib sootuks. Eestis kasvab 7080. aastasi kenasid ebatsuugapuistuid mitmel pool: Uhtnas, Antslas, Aakres, Vtsal, Luual, Kuusalus jm. Ka on viimastel aastakmnetel Eesti eri paigus rajatud uusi ebatsuuga metsakultuure. Kasutatud istutusmaterjal on kasvatatud kohalikelt puudelt kogutud seemnest, mis annab alust loota, et need puistud on juba paremini kohanenud meie oludega. Iseloomustamaks hariliku ebatsuuga kasvatamise perspektiivikust Eestis, sobib tsiteerida EPM metsakasvatuse ppejudu Eino Laasi: harilik ebatsuuga on puuliik, mis annab mnnipuitu kuuse kasvumaal.
Omalt poolt lisaksin vaid, et seda puuliiki saab meil majandada raievanuses 6070 aastat. Erametsaomanikud viksid proovida rajada ebatsuugakultuure mahajetud pllumaadele. Kuigi sel alal pole meil kogemusi, peaks asi usutavasti nnestuma.

VIB SAADA TULEVIKUS EESTI KRGEIMAKS PUUKS
Mdunud lihavttephad tid minu kui ebatsuugade uurija jaoks meeldivaid llatusi. Nimelt sitsime abikaasaga ringi Lne-Virumaal. Ubjalt Aresi poole sites mrkasin juba eemalt maanteest phja pool ruudukujulise planeeringuga haljasala. le teiste puude krgusid seal hariliku ebatsuuga ladvad. Kokku leidsin 38 ebatsuugat. Nende tvede jmedus oli thelepanuvrne: kolmeteistkmne puu lbimt oli 60 cm ja rohkem. Jmedaimal puul ulatus see isegi 79 sentimeetrini. See puu nis silma jrgi hinnates olevat ks krgemaid. Krgusmtjaga mtes sain puu krguseks 32,4 meetrit. Ei saa vlistada, et samal haljastul vib leiduda veel krgemaid puid. Ebatsuugade ldine seisund on rahuldav, kui mitte arvestada asjaolu, et nende tvedesse on eri aegadel taotud polte, naelu, jmedat traati ja muid raudesemeid. Samuti on keegi kasutanud puuderidu okastraadi kinnitamiseks. Puud kandsid rikkalikult kbisid, kuid looduslikku jrelkasvu ma ei mrganud.
Vesteldes kohalike elanikega, sain teada, et maja koos pargiga oli 80 aasta eest kuulunud Ubja plevkivikaevanduse direktorile. Puud on istutatud sel ajal. Kindlasti vriks see puuderhm edaspidi hoolt ja kaitset. Samal peval tegin teisegi huvitava avastuse: Uhtna lhedal nnestus mta ebatsuuga, mille latv kiikus koguni 41,3 meetri krgusel. See ulatub ebatsuuga rekordkrguste lhedale Eestis.
Teadaolev krgeim ebatsuuga kasvab Sangaste parkmetsas. Selle, ilmselt krahv Bergi istutatud ja kasvatatud puu krgus oli mdunud sgisel elektroonilise teodoliidiga mdetult 42,1 meetrit (Hendrik Relve andmed 2003. aastast). Kuivrd ebatsuuga silitab pris hea kasvuhoo kuni kahesaja eluaastani, sirguvad krgeimad ebatsuugad tulevikus veelgi. Ehk letab mni neist kskord isegi ndse Eesti krgeima puuliigi, hariliku kuuse krguse. Praegu kasvab Eesti krgeim puu Jrvseljal. See on 43,8 meetri pikkune kuusk. Vahe krgeima ebatsuugaga on niisiis alla kahe meetri.



Urmas Roht, dendroloog

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet