Eesti Looduse fotov�istlus
4/2003



artiklid
Maksumuudatuste ettepanekuid erametsaomanike toetuseks

Poliitilise kokkuleppe korral on vimalik maksussteemi abil kallutada erametsaomanikke ngema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline. Artiklis tutvustatakse maksumuudatuste ettepanekuid, mis ajendaksid erametsaomanikku seda arusaama mistma ja metsaga mber kima.

KIK ME OLEME MAKSUMAKSJAD
teema, mis puudutab nii vi teisiti meid kiki. Seeprast jlgitakse maksundusmuudatusi ja tavaliselt osaletakse ka aktiivselt diskussioonides selle le. Keskkonnaministeerium tellis 2000. aastal AS-ilt IMG Konsultant uurimist Metsandust puudutava maksussteemi anals ja korrastamine. RMK konsultatsiooniosakonnal oli huvitav vimalus analsida tehtud muudatusettepanekuid. Eelkige vtsime vaatluse alla nende rahalise mju, aga ka rakendamisega seotud probleemid. Metsanduse maksussteem vib ju olla hea ja iglane, ent kui seda ei suudeta hsti ja kiiresti rakendada, siis ei ole sellest ikkagi kasu ei metsade jtkusuutlikule arengule ega ka metsandusettevtlusele.

Loodetavasti mjutavad kavandatud maksumuudatused tsiselt ka majandusotsuseid. Ehk on nende abil vimalik panna metsaomanikku hetkekasu asemel ngema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline.
Analsisime uurimists esitatud viit ettepanekut, millest kolm puudutasid tulumaksu ja kaks maamaksu muudatust. Et analsida nende rakendamise mju, koostasime matkemudeli metsamajanduslikke tid ja muudatusettepanekuid sisaldavate omavahel seotud komponentide kohta. Ajas muutuvaid komponentide vrtusi kirjeldasime funktsioonidena, andes nnda mudelile dnaamilisuse. Modelleerimisperioodi pikkus oli 25 aastat ja intervall ks aasta.

ESIMENE ETTEPANEK: TOETADA FSILISEST ISIKUST METSAOMANIKE TEGEVUST
Kigepealt tehti ettepanek muuta tulumaksu vrdsustamaks fsilisest isikust metsaomanikke fsilisest isikust ettevtjatega. Selle jrgi peaks ka fsilisel isikul olema lubatud metsamgi tuludest maha arvata metsa uuendamise, hooldamise ja raiekulud, mis on dokumentaalselt testatud. Kulude mahaarvamise piirmr oleks 10 000 krooni uuendatud vi hooldatud metsamaa hektari kohta.
Muudatusettepaneku rakendamine thendaks, et enam ei maksustataks metsamgi kivet, vaid tulu. Kuna ettepanek oli veidi ebaselgelt snastatud, siis vaatlesime seda kahes jaos:
1. metsamgi tuludest lubatakse maha arvata vaid metsa uuendamise ja hooldamise kulud;
2. metsamgi tuludest lubatakse maha arvata peale metsa uuendamise ja hooldamise kulude ka raiekulud.
Selle maksumuudatuse esimese osa rakendamine peaks innustama fsilisest isikust metsaomanikke senisest enam tegelema uuendustde ja hooldusraietega. See motiveeriks kasutama professionaalset tjudu vi tehnikat, mis parandaks tunduvalt hooldusraiete kvaliteeti ja mjutaks nii ka varimetsamajandust.
Vimalus arvata maha raiekulud peaks metsaomanikku mjutama tellima td eelkige legaalselt pakkujalt, vhendades sellega mbrikupalkade osakaalu ja parandades tde kvaliteeti.
22. oktoobril oligi Riigikogus esimesel lugemisel tulumaksuseaduse muudatuste eelnu, mis sisaldab ka eelksitletud muudatust.

ESIMESE ETTEPANEKU RAKENDAMINE TOOKS KAASA MBRIKUPALKADE VHENEMISE
Eelnu ei ksitle maksumuudatuste mju metsavargustele, sest hinnangute jrgi on metsavargustega otseselt seotud vaid mni protsent raiutavast materjalist. Ent arvesse on vetud mju mbrikupalkadele kui hele varimetsanduse komponendile. Hando Hain ja Rein Ahas on oma varimetsanduse ksitluses nentinud, et viksemad kuriteod kutsuvad esile suuremaid. Praegused maksupetturid peavad hiljem raelamiseks vargile minema (Hain, Ahas, 2003). Kardetavasti kurdavad ndsed maksupetturid tulevikus agaralt madalate pensionide ja muude sotsiaaltagatiste le, kui neid seniks juba pris kroonuleivale ei ole vetud.
Kuni 2002. aastani oli tpuudus maapiirkondades tunduvalt suurem kui Eestis keskmiselt. Seetttu on selge, et metsaomanik on muude vimaluste puudusel eelkige iseenda, oma pereliikmete ja ka oma kla ttute tandja. Kindlasti ei ole raha siin tandja jaoks ainus maksevahend. Pllumajandusministeeriumi andmeil hlmab palk alla poole maaelaniku sissetulekutest. Statistikaameti andmete alusel ei varja kige rohkem oma tulusid mitte ettevtted, vaid kodumajandusega tegelejad: talunikud, kalurid ja mitmesugused teenustepakkujad. Enamik neist maksab endale ise palka.
mbrikupalkade osathtsus on eri andmetel 1350%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tegi Eesti konjunktuuriinstituut 2003. aasta mrtsis uuringu Varimajandus: osakaal ja mju Eesti majandusele. Selle phjal on mbrikupalga saajate osakaal viimase nelja aastaga (19992002) vhenenud 19 protsendilt 13 protsendini. Riik kaotab seetttu 1,2 miljardit krooni, millest sotsiaalmaks on 650700 miljonit krooni ja tulumaks 500550 miljonit krooni (EK 2003). Varimetsanduse tttu hinnatakse riigi maksukaotust 80300 miljonile kroonile aastas (Hain, Ahas, 2003). Kuid see hlmab ka tolli- ja kibemaksupettusi. Et inimeste hoiakud mbrikupalga suhtes muutuvad kiiremini kui tegelik kitumine, on mudelis mbrikupalga osathtsust hinnates kasutatud uuringu andmeid, htlasi vhendades mbrikupalga osakaalu igal aastal 1,5%, vrreldes eelmise aastaga.
Nii vhenevad varimetsandusega seotud kahjud, omanikke hutatakse tegema metsauuendust ja hooldustid ning kasutama legaalset tjudu. See omakorda suurendaks maksulaekumisi ning kindlasti parandaks tde kvaliteeti.

TEINE ETTEPANEK: INNUSTADA PLISEID METSAOMANIKKE OMA METSI MAJANDAMA, MITTE HETKETULU NIMEL METSAMAAD MMA
Teine tulumaksu muudatusettepanek puudutab vaid metsaomanikke, kes on oma maa saanud tagasi omandireformi kigus. Nimetasime neid fsilisest isikust erametsaomanikke selguse mttes plisteks metsaomanikeks. Hinnanguliselt on nende valduses ligi pool miljonit hektarit metsamaad. Ettepanek on esitatud kahe alternatiivina:
1) Maksustamisperioodil ei maksustata tulumaksuga maksumaksjale kuuluvalt, omandireformi kigus tagastatud maalt saadud tulu metsamaterjali vi kasvava metsa raieiguse vrandamise eest kuni 1000 krooni metsamaa hektari kohta.
2) Tulumaksuga ei maksustata maksumaksjale kuuluvalt omandireformi kigus tagastatud maalt saadud tulu metsamaterjali vi kasvava metsa raieiguse vrandamise eest maksustamisperioodil kuni 45 000 krooni ulatuses.
Maksumuudatuse rakendamisega koos on tehtud ettepanek thistada tulumaksuseaduse 15 lg 4 p 5 ste, mis vabastab tulumaksust omandireformi kigus tagastatud maa esmakordsest vrandamisest saadud kasu.
Eesmrk on motiveerida fsilisest isikust pliseid metsaomanikke:
1) majandama oma metsi jrjepidevalt;
2) valima metsaomandi hekordse tulumaksuvaba mgi asemele oma metsade pideva majandamise koos majandamiskulude mahaarvamise vimalusega.
Teise ettepaneku rakendumine korrastaks kindlasti kuluarvestust ja parandaks maksude laekumist metsamaterjali vi kasvava metsa raieiguse mgituludelt, kuna metsaomanikel puuduks vajadus maksutulusid varjata. Samas motiveeriks see omanikku hajutama raied pikema perioodi peale, deklareerima puidumgi tulusid ja suurendaks metsauuendamise tenosust. Peale selle vheneks huvi ma plisomandit. Nii jks omakorda vhemaks neid metsaomanikke, kelle sihiks on vaid raie kiire kasu huvides.

ETTEPANEK MUUTA MAAMAKSUSEADUST, HTLUSTADES PLLUMAJANDUS- JA METSAMAA MAAMAKSUMRA
Selle muudatusettepaneku eesmrk on muuta maamaksuseadust. Soovitused:
1) maksta maamaksu haritavalt maalt ja looduslikult rohumaalt ning metsamaalt vrdses suuruses;
2) mitte maksta rajatud metsakultuuriga maalt maamaksu esimese 25 aasta jooksul;
3) htlasi ei vi kohalik omavalitsus suurendada maksumra le 10%, vrreldes eelarveaastal kehtinud maksumraga. Vaatleme lhemalt, milline mju on neil soovitustel.

MIDA TOOB KAASA VRDNE MAKS HARITAVALT MAALT, LOODUSLIKULT ROHUMAALT JA METSAMAALT?
Aastaraamatu Mets 2001 andmeil on Eestis metsamaad 2 251 000 hektarit. Maamaksu muudatuste mju arvutamisel on peale metsamaa arvestatud ka neid maid, mis on kavas vaadeldava 25-aastase perioodi jooksul pllumajanduslikust kasutusest vlja jtta ja metsastada. Teisisnu on arvutused tehtud 2 351 000 hektari metsamaa kohta. Pllu- ja rohumaade maamaksu mr on 0,12%, metsamaal vib see olla kuni 2,5%. Kuna kogu maamaks laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse, hlmates rahandusministeeriumi andmeil sellest 4%, ei nhtud mudelis ette maksumra vhenemist. Metsamaa maamaksu mra vrdsustamisel haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumraga veti htseks mraks 1,73%, s.o. riigimetsamaa keskmine maksumr. Seega on metsamaa he hektari maksustamishind 3317 krooni ja maamaks sellelt 57,56 krooni. htlustatud maksumra korral oleks prognoositav maamaks metsamaa eest 134,9 miljonit krooni aastas. Seda arvu ongi jrgnevate ettepanekute analsil kasutatud algnivoona.
Ettepaneku eesmrk on motiveerida metsaomanikke:
1) metsastama kasutusest vlja langenud metsastamisklblikke pllumaid;
2) uuendama raielanke metsaseaduse 11 alusel.

MIDA TOOB KAASA METSAKULTUURI MAKSUVABAKS JTMINE 25 AASTAKS?
Motiveerimaks rajama metsauuendust ja hooldama noorendikke, on tehtud ettepanek vabastada rajatud metsakultuuriga maa 25 aastaks maamaksust. Mudelis hlmab see nii riigimetsamaad, eramaad kui ka pllumajanduslikust kasutusest vlja jnud, kuid metsastamiseks sobivaid maid.
Selle ettepaneku rakendamise jrel vheneks kigi omanike maadelt maamaks kuni 29,3 miljoni krooni vrra, sellest 19,9 miljonit krooni erametsamaa ja 9,4 miljonit krooni riigimetsamaa maksu. Selle muudatuse administreerimine ei ole keerukas, kuna maamaksu peetakse heks paremini laekuvaks maksuks. Keerulisem on kontrollida metsauuendustde reaalset ulatust.

MIS KAASNEB SELLEGA, KUIMAAMAKS EI TUSE LE 10%?
Ettepanek kehtestada omavalitsustele aastas 10-protsendine maamaksu mra tusu piirmr tundub olevat rakendatav.
Kui maksumr ei tuse le 10% ja metsauuenduse eest ei saa maksusoodustusi, on aastase maamaksulaekumise kasv keskmiselt 1,6 miljonit krooni aastas, kahekmne viie aasta prast niisiis juba 42,4 miljonit krooni. Kui see ettepanek viia ellu, laekub aastas kigi omanike maade eest maamaksu kuni 29,3 miljonit krooni vhem, sellest 19,9 miljonit krooni erametsamaa ja 9,4 miljonit krooni riigimetsamaa eest. Kas maksuvabastuse saab ainult erametsamaale rajatud metsakultuuride puhul vi laieneb see ka riigimetsamaale, seda peab tulevikus otsustama seadusandja.
Lpetuseks olgu rhutatud, et metsaomanike tegevuse mjutamine maksumuudatuste kaudu on reaalne ja thus vimalus suunata erametsandust sstva metsamajanduse rbastele. Lhiaastatel on muudatused eriti aktuaalsed Eesti hinemise tttu Euroopa Liiduga. Eestil on aega oma tulumaksussteemi korrastada kuni 2008. aasta lpuni.

Kirjandus
Hain, H., Ahas, R. 2003. Varimetsamajandust
tuleb ksitleda avaramas kontekstis. Eesti
Mets, 3.
EK 2003 Varimajandus: osakaal ja mju Eesti
majandusele. Eesti Konjunktuuriinstituut.
Mrts 2003.



Vaike Pommer, RMK konsultatsiooniosakonna konsultant

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet