Eesti Looduse fotov�istlus
4/2003



artiklid
Metsanduslik histegevus peab andma ka tulu

Metsanduslik histegevus Eestis ei saa kuidagi hoogu sisse. Mningal mral on kll edenenud histegevus sotsiaalsel tasandil, kuid mitte majanduslikult. Et histegevus annaks ka majanduslikku tulu, asutati aasta tagasi Erametsa Majandamise histu.

A MIS MA TUU IIST SAA?
Just nii ksib Vrumaa talumees, kui talle pakkuda vimalust astuda metsandushistu liikmeks. Kirjakeeles elduna tahab iga metsaomanik teada, mis kasu saab ta osalusest metsanduslikus histegevuses. Ksimus on iglane ja phjendatud. On ju loomulik, et majandamise kasumlikkust. Jrelikult peab histegevusigasugune majanduslik tegevus,sealhulgas metsamajanduslik, peab tooma kasu.

Mitmesugused mittetootlikud kulud (maksud, reklaam, koolitus jmt.) vhendavad metsa vimaldama kokkuvttes siiski suurema kasumiga vlja tulla, kui ksi tegutsedes. Mistagi on metsanduslikus histegevuses olukord samasugune nagu metsanduses ldse: tulu hakkab ilmnema alles pikemat aega tegutsedes. Les aktiivselt kaasa metsaseltsi vi metsahistu ts, kulutab metsaomanik kll veidi raha ja oma aega. Kuid ta on paremini informeeritud metsasektoris toimuvast ja teeb majanduslikku koostd teiste metsaomanikega. Nnda on tal vimalik teha igemaid otsuseid oma metsa majandamise kohta. Pikapeale saab ta oma metsadest suuremat tulu, kui omaette olles.

histegevust saavad arendada ainult hesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostd. Nii moodustavad korteriomanikud korterihistu, lehmapidajad piimahistu, rahaomanikud hoiulaenuhistu ja metsaomanikud metsahistu.
histegevus on inimestevaheline koost, mille eesmrk on hise tegevuse kaudu rahuldada kigi osalenute majanduslikke, sotsiaalseid ning poliitilisi vajadusi.
histu on tema liikmete ehk metsaomanike loodud ja kontrollitav vabatahtlik organisatsioon, kes teenindab liikmeid ja toob neile kasu teenuste kasutamise mahu jrgi. histu pole heategevusorganisatsioon, kes jaotaks hvesid tasuta ja alla omahinna. Esmane lesanne on liikmete teenindamine, mille eest kasutajad ka maksavad.
METSANDUSLIKU HISTEGEVUSE OLEMUSEST
Mis tahes histu erineb teistest ettevtetest oma phitunnuste poolest:
Kasutajad on htlasi omanikud. Isikud, kes on asutanud histu ja astunud histu liikmeks, on selle ainuomanikud. Samuti on nad histu teenuste kasutajad ehk histu kliendid.
Kasutajad kontrollivad ise histut. histu tegevust kontrollivad liikmedomanikud ehk teisisnu teenuste kasutajad.
Kasutajate tulud jagatakse omavahel. histu teenitud tulu jaotatakse teenuse kasutajate vahel kasutusmahu alusel. Seega, mida rohkem metsaomanik kasutab histu teenuseid, seda suurem on tema osa histu teenitud tulust.
Metsanduslik histegevus hlmab peamiselt kahte valdkonda:
1) Metsaomanike esindamine riigivimu ja rahvusvahelisel tasandil ehk sotsiaalne histegevus.
2) Metsaomanike huvide arvestamine majanduslikul tasandil ehk majanduslik histegevus.
Sotsiaalse histegevuse raames osalevad metsaomanike esindajad seadusloomes. Rahvusvahelisel tasandil osaletakse mitme rahvusvahelise organisatsiooni ts ning projektides, mille siht on arendada erametsandust. Eestis esindab metsaomanikke 1992. aastal asutatud mittetulundushing Eesti Erametsaliit.
Metsaomanike majanduslik koost sai reaalselt alguse alles 2002. aastal, kui loodi le-eestiline tulundushistu Erametsa Majandamise histu. Vaatlemegi seda tasandit. Millised on majandusliku histegevuse eesmrgid? Miks peaks metsaomanik astuma metsahistu liikmeks?

TULUD SUURENEVAD
Esiteks tekib histegevuses mastaabi efekt ja hiselt mdava materjali hind tuseb. Olenevalt metsaomandi suurusest ja metsa iseloomust on omanikul vimalik raiuda teatud kogus puitu. histu saab koondada eri omanike puiduvarusid ja vtta kasutusse suurema puidukoguse (peale oma liikmete metsast varutava puidu on tema ksutuses ka haldamislepingutest tulenev puit). Nii muutub metsahistu metsatstuse atraktiivseks partneriks. Tarnitavatest puidukogustest oleneb metsamaterjalide hind: mida suurem on mdav puidukogus, seda krgem on hind.
Teiseks: vheneb mgi vahendajate arv vi kaob hoopis. Vimalik on jtta puidu mgiahelast vlja vahendajad ja ma puit otse lpptarbijale pikaajaliste tarnelepingute alusel. Puidu lpptarbija on Eestis tegutsevad saetstused ja peamiselt Skandinaavia pritolu tselluloositstused (tpsemini nende ttarettevtted Eestis). Jttes mgiahelast vlja vahendajad, suureneb metsamaterjali mgi tulukus vahendajate kasumi arvelt, mis jb mjale ehk siis metsaomanikule.
Kolmandaks: histus olles suureneb metsaomaniku kompetentsus. Erametsaomanikel pole tavaliselt kllaldaselt teadmisi puidumgi korraldamisest, samuti ostjate vajadustest ning metsamaterjalide ostu tingimustest. Enamasti dikteerib tingimused ostja (vahendaja). Kui majandada metsa ja korraldada selle mki histu kaudu, on vimalik vltida vhestest teadmistest ja oskustest tingitud vigu, niteks saab valida ige ja phjendatud sortimentatsiooni ning metsamaterjali mes paremini tagada kvaliteedinudeid. Samuti vabaneb metsaomanik vahendajate diktaadist puidumgi tingimuste kehtestamisel. Vigu vltides saadakse suuremat tulu.

KULUD VHENEVAD
htse juhtimise korral on vimalik hoida halduskulud (transport, side) madalatena. histu valmistab ette lepingud ja peab lbirkimisi nii sisendite (niteks seemned-istikud, saetarvikud jmt.) pakkujate kui ka puidu ostjatega.
histu kasutab metsa majandamisel vimalikult palju alltvttu; ka see vhendab halduskulutusi (masinate remont jms.).
Tiheneb koost metsaomanike vahel. Kuna tegutsetakse hes piirkonnas ja pika aja vltel, siis saab koos vhendada paljusid kulutusi (niteks taimede vedu taimlast, metsakaitsetegevus jms.).
histu liikmena on eriti soodne teha metsakuivendust. igupoolest on meldamatu teha metsaparandustid ilma koostta: kuivendusssteemid lbivad ju enamasti mitme metsaomaniku maid.
histu kaudu on vimalik erametsaomanikul saada mitmesuguseid toetusi riigilt metsakasvatustde jaoks (maapinna ettevalmistus istutustdeks, noore metsa hooldus).

TURVALISUS/b>
histuga liitunud erametsaomanike metsades vheneb metsavarguste vimalus. Kui omanik vi histu majandab metsi tegusalt, silib erametsaomand tenoliselt paremini. Samuti vheneb vimalus langeda pettuse ohvriks, sest metsa majandavad histu valitud usaldusvrsed ettevtjad. Miks majanduslik histegevus ei meelita eriti eestlasest metsaomanikku?
Erametsa Majandamise histu on tegutsenud veidi le aasta. sna karmides ja vljakujunenud turu tingimustes on histu siiski suutnud algsed raskused letada ja ellu jda. Veel edukamat arengut pidurdavad meie meelest paljud probleemid ja vrarusaamad.
Erametsaomanikel ei ole teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuidas metsi majandada. Saades erametsaomanikuks, on valdav soov ise otsustada ja tegutseda, kuna nukogude ajal polnud see vimalik. Unustatakse, et metsa majandamine on tegevusala, mis nuab erialaseid teadmisi ja eri tehnikat.
Erametsaomanikel pole selget arusaama koost majanduslikest eelistest.
histegevust samastatakse metsade majandamisel ikka veel ekslikult kolhooside tegevusega nukogude ajal.
Metsandussektoris tegutsevad praegu ebaausaid vtteid kasutavad ettevtjad. Seetttu on langenud kigi metsandusettevtjate maine ja usaldatavus.
Lpuks arvame siiski, et edaspidi suureneb huvi metsamajandusliku histegevuse vastu. Mida varem hakkajad metsaomanikud histegevuse eelistest aru saavad, seda suuremat tulu on neil pikas perspektiivis oma metsadelt loota.



Toomas Krevald, Erametsa Majandamise histu juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet