Eesti Looduse fotov�istlus
3/2003



Artiklid
Puidu kvaliteet oleneb noorendiku tihedusest ja kasvuoludest

Jri Pere
Endistel pllumajandusklvikutel paikneva metsamaa pindala suureneb pidevalt. Osa karjamaid jeti pllumajanduslikust kasutusest vlja juba prast sda. Kolhoosikorraga alanud ulatusliku looduse mberkujundamise kigus kuivendati hulganisti looduslikke heinamaid ja parandati jtmaid, kuid mineraalvetisteta ei andnud need suurt saaki. Samal ajal jeti harimata keskmise vrtusega pllumajandusmaad, mis viksepinnaliste lappidena ei sobinud suurtootmisse. Need tuli pllumajanditel metsastada vi anda le metskondadele. Nnda vheneski aegamisi pllumaade keskmine viljakus.

Praeguseks on pllumajanduslikust tootmisest vlja jnud palju varasemaid uudismaid, mis pikkamda vsastuvad. Samuti metsastuvad vi metsastatakse rohkesti kuivemaid klvikuid. Enamik selliseid klvikuid on plise metsamaaga vrreldes sna viljakad. Seetttu on sealsed puud lopsakamad ja okslikumad; neid hvardab oht nakatuda 6070- aastaselt juuremdanikesse; puidu struktuur on hredam.

Sja jrel pllumaadele rajatud kultuuride suur algtihedus tagas puistute hea laasumise. Viimasel aastakmnel on tiheduse kohta tehtud mndusi. Mnel juhul on neid phjendatud vimalusega laasida edaspidi puude oksi. Kuid okste laasimine ei suurenda sgispuidu hulka ega vhenda aastarngaste arvu ja nende laiust juveniilpuidus ehk noorpuidus. Olenevalt puuliigist ja pritolust hlmab juveniilpuit ssi mber 520 aastarngast. Juveniilpuit ei ole nii tihe peamiselt seetttu, et tema aastarngastes on vhe sgispuitu. Kuid see asjaolu halvendab puidu mehaanilisi omadusi ning kvaliteeti.
Juhul kui varume puitu harvendusraiest vi peame 60-aastase okaspuupuistu raiuma seisukorralangina, vib vikese tihedusega juveniilpuidu osakaal peenpalgis olla pris suur ja sellest saadava saematerjali kvaliteet seetttu halvem. Teatavasti on ehituspuidule kehtestatud piirangud: aastarngaste vhim arv hes sentimeetris. Ka mblitstused eelistavad htlase aastarngaste jaotusega puitu. Lopsakalt kasvanud paberipuu tihedus on viksem, kiudainet vhem, htlasi on kiud lhemad ja rakuseinad hemad see vimaldab toota ksnes nrgemat paberit. Jrelikult ei pruugi kiirekasvulisest puust saada kvaliteetset puitu.
Kui rajada tihedam noorendik, saadakse sealt hiljem tihedamat oksavaba tvepuitu. See on tuntud metsakasvatusvte. Maades, kus juveniilpuidu probleem on tsisem, otsitakse lahendusi aretustst. Nii on metsaselektsiooni abiga hakatud kasvatama sellist istutusmaterjali, millest sirguvate puude sgispuidu hulk on suurem ning juveniilpuidus vhem aastarngaid.
Sgispuidu hulk aastarngas on ldjuhul positiivses seoses vanusega. Mida kaugemal ssist paikneb aastarngas, seda tihedam on tema puit. Seetttu ongi noorema puu puidu keskmine tihedus viksem kui vanemal puul. Erijuhud on kuivendamise, vetamise vi puistu harvendamise mjul kasvanud puit. Prast tugevat harvendamist vib puidutihedus vheneda mnedel andmetel kuni 17%. On mrgitud ka toitainetevaru (kaaliumi) vhenemist, mis vib vhendada sgispuidu osathtsust ja selle kaudu mjutada puidutihedust.
Meie metsade tavalisimal liigil, harilikul mnnil, oli niteks 60-aastases puistus mustika kasvukohatbis juveniilpuidu tihedus 84%, paindetugevus 62%, survetugevus piki kiudu 69% ning otspinna kvadus 81% koorelhedase maltspuidu tihedusest.
Eestis on levinud mnnipopulatsioon, milles juveniilpuit hlmab vaid viis aastarngast. Vrdluseks: hariliku mnni areaali lunapiirkonnas vib juveniilpuidus olla 1622 aastarngast. See tsiasi on ks meie eelis kvaliteetse mnnipuidu kasvatamisel. Pdkem siis seda eelist, juveniilpuidu vikest osakaalu puidus, silitada ka praeguseid noorendikke rajades. Kasutagem vaid kvaliteetset metsaseemet ja istutusmaterjali. Endistel sna viljakatel pllumajandusmaadel eelistagem aga suuremat taimede algtihedust.



Jaak Pikk, EPM metsandusliku uurimisinstituudi vanemteadur

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet