Eesti Looduse fotov�istlus
3/2003



Artiklid
Eesti ja maailma metsakasutuses peaks suurenema tstusliku puidu osakaal

Maailma ja Eesti metsa- ja puidutstuse kohta ldistusi teha pole kerge. On kll palju mitmekesist teavet, kuid eri allikates on see sageli lahknev. Ometi ptakse artiklis esitada neil teemadel mningaid vrskeid levaatlikke andmeid.

ANDMED EESTIS RAIUTAVA PUIDU TAGAVARA KOHTA
ON LAHKNEVAD


Tnavu juunis Riias peetud Baltic 21 trhma koosolekul tles Jan Hagstedt, aastakmneid puidu kasutamist propageerinud ja pikka aega Phjamaade Puidunukogu juhtinud mees: On mstiline, kuhu kaob puitmaterjal. Selle kasutamise andmestik on nii hajutatud, et pdes vimalikke koguseid summeerida, saadakse lpptulemus, mis jb oodatule kvasti alla.

Asi saab tegelikult alguse juba metsast.Kui rgitakse kasvava metsa kogusest, ei ole sugugi alati selge, mida selle all meldakse. heselt on metoodika selge Eesti riigimetsa puhul, sest kasvava metsa ostja ostab kogu puidu, kaasa arvatud oksad ja jtmed. Sama arvestust rakendab statistiline metsainventuur, kus sisuliselt valiktkkide abil hinnatakse kogu metsa tagavara. Kui aga statistikaamet liidab kokku raieteatistel kirjapandu, saab ta mrksa viksema tagavara, sest arvestuse aluseks on vaid metsast vlja veetav puit. Tulemused peavadki lahknema, sest kummalgi puhul liidetakse eri asju. Kui lisada siia juurde veel asjaolu, et statistikaametile esitatavad metsateatised on pahatihti vigased, ongi selgunud phjus, miks esitab statistikaamet viimaks kogu Eesti ulatuses miljonite tihumeetrite vrra viksema lpptulemuse. Siit aga on lhtunud paljud kahetsusvrsed arusaamatused: metsa eri huvirhmad tlgendavad kokkuvtlikke andmeid raiemahtude kohta omakasupdlikult.

TEGELIKULT OHUSTAB MAAILMA METSI PIGEM SUURENEV RAHVAARV KUI METSATSTUS
Enamikus maailma riikides kuulub metsamajandus pllumajandusministeeriumi haldusalasse. Seeprast tegeleb ka rahvusvahelise metsastatistikaga RO toidu- ja pllumajandusorganisatsioon (FAO). Kuna soovitakse saada vimalikult operatiivset teavet, ei lhtuta riikide ametlikust statistikast, vaid kasutatakse eri riikide ekspertide hinnanguid, mis ldjuhul on sna paikapidavad. Ent kui saadakse tpsemat teavet, korrigeeritakse arvandmeid tihti. Nii juhtubki, et sama aasta kohta esitatud andmed ei lange eri ilmumisajaga globaalsetes levaadetes kokku.>br> 2001. aastal tarvitati le poole maailma metsades raiutud puidust ktteks. Oluline on thele panna, kuidas kasutatakse puitu erisuguse arengutasemega riikides. FAO andmetele tuginedes on Rootsi metsatstuse liit teinud vrdleva analsi puidu rakenduse kohta arenenud ja arengumaades. Nagu ilmnes, ei raiuta arengumaades, millest suur osa paikneb n.-. maailma kopsudes ehk troopilise vndi metsades, rohkesti metsa mitte tarbematerjaliks, vaid lihtsalt pllumaa laienduseks vi ktteks. Kige drastilisem nide on India, kus raiutud 279 miljonist tihumeetrist leidis tstuslikku kasutust ainult kaks miljonit tihumeetrit ehk vaevalt 1%. Vrdluseks: Eestis raiutavast 10,2 miljonist tihumeetrist tarvitati tstuslikult 8,3 miljonit tihumeetrit ehk ligi 80%.
Tstuslikult arenenud riikides on jtkusuutliku metsanduse phimtted au sees ja seal metsade pindala suureneb. Vgisi tuleb andmete le jrele meldes phe mte, et suurim oht maailma metsadele ei ole mitte niivrd arenev metsatstus, kuivrd maakera suurenev rahvaarv.

KAS PUITU OLEKS MISTLIKUM KASUTADA ROHKEM ENERGIAALLIKANA VI PUIDUTSTUSE TOORMENA?
Soomes vi Rootsis raiutud puidust kasutab tstus le 90%. Kuid see ei thenda, et puidul oleks nende energiabilansis vike thtsus. Asi on hoopis selles, et arenenud puidutstus vimaldab neil puitu ratsionaalselt kasutada ja pletada metsa biomassist vaid selle osa, mis muuks ei klba.
Paradoksaalne olukord nikse kujunevat seeprast, et Euroopa Liidus nutakse ha tungivamalt taastuvate energiaallikate osakaalu kasvu. Euroopa Liidu valge raamatu alusel peab aastaks 2010 kolmekordistuma taastuvate energiaallikate, sealhulgas puidu kasutus. Selle mjul on puidu kui ktteaine hind ka Eestis hakanud juba praegu mrgatavalt tusma. Need eestimaalased, kes sltuvad puidukttest, on seda oma rahakoti peal selgesti tundnud.
Veelgi hullem, arvestuste kohaselt jb puidutstusel Euroopa Liidus 2010. aastal puudu 163 miljonit tihumeetrit tooret. Misprast? Phjuseks vivad eelkige saada suured saastemaksud, mida energiafirmadel tuleb maksta. Kui energiafirmadel tekib oht saada saastekvooti letades kaela suur trahv, siis on nad valmis selle raha hankimiseks maksma puidutoorme eest praegusest palju krgemat hinda. See aga thendab, et nad on suutelised ostma ka puitmaterjali, mida viks kasutada puidutstuses. Phimtteliselt on puidu tarvitamine energiaallikana tervitatav. Paraku vib siin minna nii, nagu on elnud ks Venemaa kunagine peaminister: Tahtsime kige paremat, aga vlja kukkus nagu alati.
Tehkem vike arvutus. Kui kasutada he tihumeetri puidu asemel ehituses alternatiivseid materjale, vheneb Norra teadlaste andmetel (vt. Eesti Mets 2002, nr. 3, lk. 42) ssihappegaasi heide 500 (teras kandekonstruktsioonides) kuni 1200 kilogrammi (alumiinium akendes). Vtame arvestuse aluseks nende nitude vahepealse nitaja alusel kergbetooni; siis vheneks emissioon 800 kilogrammi. Ent nagu eespool mainitud, vivad energiafirmad 2010. aastaks arvestuste jrgi puidutstuse eest ra npata 163 miljonit tihumeetrit tooret. Kui see lheks kiku ehitusmaterjalina, thendaks see ssihappegaasi heite vhendamist 130 miljoni tonni vrra. 1999. aastal oli keskkonnaministeeriumi andmetel kasvuhoonegaaside emissioon he inimese kohta Eestis 8 tonni. Isegi selle sna suure nitaja phjal arvutades thendaks puidu rakendamine energiatootmise asemel ehitusmaterjalina ligi 20 miljoni inimese kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamist. Rehkendagem siia juurde ktus, mis kulub kogu selle massi kokkutassimiseks Euroopa realadelt keskele. Tahes-tahtmata tekib ksimus, kas Euroopa Liidu praegune puidu kasutamise poliitika on ikka otstarbekas.

MAAILMA JA EESTI METSATSTUSE LDJOONI
Globaalset puidutstust iseloomustab asjaolu, et ttlemata puitu riigist enamasti vlja ei veeta: pruugitakse kohapeal niteks ktteks vi valmistatakse tooteid, millest osa eksporditakse. Maailmas 2001. aastal raiutud 3310 miljonist tihumeetrist letas riigipiire kokku ainult 120 miljonit tihumeetrit. Tstuslikult kasutatava puidu mahust hlmas puit, millest saab saepalke ja vineeripakke, le poole ning paberipuit alla poole. Jrelttluseta metsatstuse toodangust on enamik, st. 62%, paber ja tselluloos, 25% saematerjal ning 13% puitplaadid.
ks Eesti metsatstuse eripra on see, et valdav osa paberipuidust veetakse siit toormena vlja. Samas hlmab eksporditavast marpuidust enamiku just paberipuit. 2002. aastal eksporditud 3,1 miljonist tihumeetrist marpuidust oli paberipuit 86%. Ka hakmed, mis tekivad metsa- ja puidutstuse krvaltootena, lhevad enamjaolt ekspordiks. marpuit, mis ei kuulu paberipuidu hulka, tdeldakse aga tavaliselt Eestis. Sellest tehakse peamiselt saematerjali, vineeri ja puitplaate. Teadagi oleks mistlikum Eesti metsadest hangitav paberipuit ja hakmed jtta vlja vedamata ning kasutada neid kohapeal. Miks seda ei tehta, see on omaette teema.



Mrt Riistop, Eesti Metsatstuse Liidu asedirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet