Eesti Looduse fotov�istlus
3/2003



Artiklid
Eesti lhiajaloos on mets plde vallutanud kaks korda

Eesti ajaloos on mets pldude, heinamaade ja karjamaade arvel laienenud korduvalt. Lhiajaloos on see juhtunud kahel korral. Esimene metsa pealetung algas Eesti iseseisvuse kadumisega ja teine Eesti iseseisvuse taastumisega. Artikli autor, ametilt metsakorraldaja, vaatleb seda lhemalt.

METSAD ON EESTIS VAREMGI TARBEMAADE ARVEL LAIENENUD
Esimese klassi poisina viis mu igapevane koolitee mda heinamaade keskel lsutavast mahajetud popsitalust. Viimati sitsin seda teed sellel suvel, peaaegu kolmkmmend kuus aastat hiljem. Talukohast pole mrgata enam jlgegi ja heinamaade asemel palistab kitsast kruusateed ligi kahekmne meetri krgune kase ja lepa segamets. Loodus on siin teinud oma t, nii nagu mujalgi Eestimaal, kus inimese vahelesegamine on lakanud. Me elame metsavndis ja inimmju lppedes kattuks suurem osa meie maast mnekmne aasta jooksul metsaga.

Metsa ja pllu kahevitlus on kestnud alates nendest kaugetest aegadest, mil meie esivanemad lksid kttimiselt ja koriluselt le plluharimisele. Siitpeale hakkas mets oma positsioone loovutama, saavutades kll ajutist edu suurte sdade ja taudide aegu. Viimase sajandi jooksul on mets aga uuesti pealetungile asunud, kusjuures eriti edukas on ta olnud alates mdunud sajandi viiekmnendatest aastatest.
Valdavalt seostatakse pllumaade metsastumist sundkollektiviseerimise laastava mjuga pllumajandusele. Kuid ka varem on ajaloo jooksul pllumaid maha jetud, metsastatud vi metsa kasvada lastud. Metsakorraldaja ameti tttu olen ninud ligi sajandi vanustes metsades kivikangruid, pllukraavide lohke ning ksikuid vundamendijnukeid ja keldrivaresid.
August Kitzberg on oma mlestustes kirjutanud Iivakivi juures kndvast mehest. Iivakivi on suur rndrahn Karksi vallas Viljandimaal. Kivi juurde sattusin 1991. aasta metsakorraldustde ajal ning tuli tdeda, et tnapeval seal kll pldu harida ei saa, sest kivi asetses keset 80-aastast kuusemetsa. Kuidas vis tekkida Iivakivi mbritsev puhtkuusik? Metsi kultiveeriti ju 7080 aastat tagasi vga vhe ja sedagi philiselt riigimetsas. Olen vlja melnud jrgmise phjenduse: kariloomad sid trkava lehtpuuvsa ra, kuid kuusest nad suurt ei hoolinud. See omaprane valgustusraie aitaski kaasa sellele, et viimaks kujunes siia puhtkuusik.
Kunagisi plde, kus nd kasvab vana mets, tean mujalgi Eestis. Niteks Orava metskonnas Plvamaal laiub arvestataval pindalal juba raiekpsesse ikka judnud mnnikuid, mis on rajatud pllumaale teravilja allaklvina 19.20. sajandi vahetusel. Plisest metsamaast eristab neid tasasem maapind, pldu ristanud kraavide jljed ja siin-seal metsa all asetsevad kokku kuhjatud kivihunnikud. Raske on anda tpset hinnangut, kuid eeldatavasti vhemalt poolt meie praegusest metsamaast on mingil ajajrgul kasutatud pllu-, heina- vi karjamaana.

METSA ESIMENE PEALETUNG LHIAJALOOS ALGAS EESTI ISESEISVUSE KADUMISEGA
Vrreldes mdunud sajandi kolmekmnendate aastatega, on Eesti maastikupildis toimunud vga olulised muutused. Seal, kus oli varem pld, laiutab tihe lepik, ksikute kuuskede ja kaskedega karjamaast on saanud segamets, aga soise vsastunud karjamaa asemel laiub uudismaapld. Ka naabri ue ei saa tihti enam kiigata, sest 30-aastane kuusekultuur varjab vaate.
Kui vanast metsast, mida oleme harjunud aastaid ngema sna muutumatuna, saab mne pevaga raiesmik, on kontrast eilse ja tnase vahel vga terav. Vastupidine protsess on sadu kordi aeglasem, muutused leiavad aset aastakmnete jooksul ja me kohaneme uue pildiga, tajumata muutusi eriti teravalt. Ka pllust ei saa metsa le. Esimese puukese trkamisest kuni pris metsa tekkeni kulub vhemalt kolmkmmend aastat. Vahele jb nn. vsastaadium, mis seadusthe jrgi vastab kll metsale, kuid mitteasjatundja trgub seda metsaks nimetamast. Niteks hall-lepikut nimetavad tihti lepavsaks isegi metsamehed, hoolimata tema 20-meetrisest krgusest ja 300-tihumeetrisest hektaritagavarast.
Metsade pindala kajastavad arvud nitavad, et alates 1940. aastast on Eesti metsamaa pindala suurenenud 830 000 hektari vrra, millest valdava osa on andnud pllumajandusmaa-, viksema osa kuivendatud soode metsastumine. Kokku hlmab see 37% Eesti metsade pindalast. See on suurem kui Jgeva-, Tartu- ja Plva maakonna ldpindala kokku. Keskmiselt on metsamaa pind kasvanud 60 aasta vltel 14 000 hektarit aastas, mis on vrdne korraliku metskonna metsapinnaga. Vhemalt pool praegusest erametsast oli eelmisel iseseisvusajal pllumajandusmaa, ehkki osa sellest ei olnud lage, vaid seal laiusid puisniidud ja karjamaad.
Esimese tuke pllumaade metsastumisele andis Teine maailmasda. Niteks laastati tielikult Narva mbrus; varasem maa-asustus seal ei taastunudki. Suurema hoo andis metsade pealetungile kolhoosikord. Pllumajanduse vilets olukord mdunud sajandi viiekmnendatel aastatel on ldteada. Kiki maid ei suudetud harida ning kigepealt jid sti viletsamad maad ja kaugemad kandid. Terved klad hakkasid inimestest thjaks jma ja pllud vsastuma. Palju olenes ka kohaliku kolhoosi vimekusest. Mni neist suutis kik oma maad enam-vhem korras hoida, teisal metsastusid ka viljakad pllumaad. Kuuekmnendate aastate keskpaigas hakkas pllumajandus kosuma, kuid nd sai mravaks tehnoloogia: hobune asendus peaaegu tielikult traktoriga. Suund veti suurtele vljadele ja asuti rajama sadade hektarite suurusi maaparandusobjekte. Laialdased alad, kus metsastumisprotsess oli judnud juba kaugele vi kus mullaviljakus polnud suur, jidki metsamaaks. Kuid tuli ette ka vastupidist: plluks vi kultuurrohumaaks hariti vesine karjamaa vi lausa soo. Puisniidud kasvasid vssa, sest traktor sinna ei sobinud. Loomi hakati karjatama kultuurkarjamaadel ja metsakarjamaadest sai pikkamda lplikult mets. Majandi keskusest kaugel asuvad metsaklad thjenesid endistviisi ning tuhandeid hektareid maid anti le metsamajanditele. Veel metsastumata alad, kus pllumajandust ei peetud perspektiivikaks, metsastati vi vhemalt pti seda teha. Nii riigimetskonnad kui ka kolhoosid-sovhoosid rajasid pllu- ja heinamaadele kuuse- ja mnnikultuure. Ka 19701980. aastatel, nukogude suurpllunduse hiilgeaegadel, jtkus pllumaade optimeerimine ehk massiivistamine. Viksemaid heinamaalappe kasutasid peamiselt ksiklehmapidajad, kuid nemadki ei judnud kikjale ning mets jtkas vaikselt pealetungi.

METSA TEINE PEALETUNG ALGAS EESTI TAASISESEISVUMISEGA
Eesti taasiseseisvumine ja kolmas maareform sajandi jooksul on andnud metsale jrjekordse suureprase vimaluse. Pllumajandustoodang on vhenenud mitu korda ja suur osa pllumajandusmaast muutunud mittevajalikuks. Praegu ei ole Eestis haruldane pilt, kus stis pllumaal sirutuvad rohust vlja noored puukesed. Kohati on neid ksikult, teisal tihedate rhmadena, mnikord aga nii htlaselt, et raske on eristada, kas tegemist on looduse vi inimese ktetga. Enim on sti jetud ja metsastuvat pllumaad Kagu- ja Ida Eestis, vhem Kesk-Eestis, kus pllumajandusliku tootmise langus on olnud viksem. Siiski ei hakka metsa pealetung nii vga silma, kui liikuda phimaanteid mda. Telist pllumajanduse viletsust neb kige paremini Kagu-Eesti maakondade remaal, kus kmnete vi isegi sadade hektarite suurused vljad seisavad kasutamata ja ilmutavad metsastumise mrke. Mletan kmne aasta taguse Orava metskonna metsakorralduse ajast teerset rukkipldu. Mdunud sgisel, viibides sama t tttu jlle tuttavates kohtades, vis nha, et pllust oli vahepeal saanud mnninoorendik. Ja paarikmne aasta prast on arvatavasti raske ette kujutada, et noore mnnimetsa asemel vis olla rukkivli.
Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on Eestis 150 000 hektarit metsastumistunnustega endist pllumajanduslikku maad, millel pole mingit kasutusperspektiivi ja mis varem vi hiljem metsastub vi metsastatakse. Peale selle on vhemalt teist niisama palju, kui mitte enam, stis pllumaid, mida saaks lhitulevikus veel kasutusele vtta, kuid mida praeguse olukorra jtkudes ootaks ees samuti metsaks saamine.
Kuidas saab pllumaast mets? Miks mni pllulapp kattub juba paari aasta jooksul prast stijtmist puudega, ent teine psib lagedana aastakmneid? Metsasumise kiirus ja kvaliteet oleneb paljudest teguritest ja nende koosmju kombinatsioonidest. ldjuhul metsastub stijetud pllumaa paremini kui mahajetud rohumaa, sest pole kamardumist, mis takistaks taimede trkamist, vi on see nrk. Kiiremini metsastuvad ka metsade vahel olevad viksemad pllu- ja heinamaad, sest mulda sattuvate seemnete hulk oleneb kaugusest metsaservast. Soodustav tegur on metsamaa ja temaga piirneva pllumaa mullastikuline sarnasus, sest sel juhul satuvad puuseemned sobivatesse kasvuoludesse. htlasi trkab mets paremini kuivemates kasvukohtades ja kergema limisega muldadel, sest seal on rohukasv nrgem. Nimetada vib ka selliseid tegureid nagu metsa ja pllumaa asend valitsevate tuulte suhtes, pllumaa stijmise ja puude seemneaasta kokkulangemine, ilmastikuolud seemnete leviku krgperioodil ja palju muudki.
Statistilise metsainventuuri jrgi on viimase aastakmne jooksul metsastunud vi kohe metsamaaks saamas 25 000 ha endist pllumajandusmaad. Vrreldes eelmise viie aastakmne 800 000 hektariga pole seda palju, kuid protsess on alles algusjrgus. Siiski saab varasema metsastumislaine analsi phjal teha mningaid jreldusi. hel joonisel on nha 3050-aastase erametsa ehk eelmise suure metsastumise ajal kasvama hakanud puistute jagunemine enamuspuuliigiti. Teine joonis nitab sama jaotust viimase aastakmne metsastumisprotsesside kohta. Erinevused pole suured. Valdavalt on pioneerliikideks mnd, kask ja hall-lepp. Kuna praegusel ajal on metsastumisprotsess olnud kige kiirem Kagu-Eestis, mis on suureboniteediliste mnnikute peamine kasvuala, siis on ka arusaadav mnni sna suur osakaal. Edaspidi peaks see hakkama vhenema. Kuusikute pindala looduslik juurdekasv on mrksa viksem selle puuliigi osakaalust metsade pindalas. Veel tuleb mrkida kuusikute ulatuslikku raiet ja raiesmike mittepiisavat uuendamist. Seega viitab kik sellele, et selle puuliigi puistute osathtsus meie metsades vheneb jrjepidevalt. Kui vaadata joonist kigi erametsade jagunemise kohta enamuspuuliigi jrgi, on nha, et seal on kuusikute osakaal tunduvalt suurem. See nitab, et vanematest erametsadest hlmavad kuusikud olulise osa. Kolhooside ajastul loobuti metsas ja raiesmikel karjatamisest, kuid iseseisvalt ei suuda kuusk kase ja lepaga konkureerida. Seeprast ji kuusk siis philiselt teise rindesse vi jrelkasvu.

METSAMAA PINDALA SUURENEB VEELGI
Kui palju metsamaad pllumaa arvelt lhimatel aastakmnetel juurde tuleb, on raske ennustada. Aga metsamaa pindala suureneb kindlasti. Tiesti vimalik, et 30 aasta prast on Eesti metsasus 5758% praeguse 50% asemel ning metsa 300 000 hektarit rohkem. Mningal mral vib metsastumine pidurduda, kui Eesti astumisel Euroopa Liitu hakatakse maksma maastikuhooldustoetust. Nii nagu seda juba praegu osaliselt tehakse kaitsealadel ja rahvusparkides. Sel juhul ei leia osa pllumajandusmaad otsest kasutust, kuid makstakse peale selle eest, et see ei metsastuks.
Kuna pllumajandusmaa metsastub ja okaspuu raielanke ei uuendata okaspuuga, peaks lhima aastakmne jooksul toimuma meie metsade liigilises koosseisus kaks olulist muudatust.
Esiteks: lehtpuumetsade pindala letab okaspuumetsade pindala.
Teiseks: kaasikute pindala letab mnnikute pindala. Erametsades on juba praegu lehtpuupuistute lekaal. Ndisajal on okas- ja lehtpuupuistuid seal peaaegu vrdselt ning mnnikute osakaal (33%) on kaasikutest (31%) paar protsenti suurem. Kas lehtpuumetsade lekaal meie metsades okaspuumetsade arvel on lppkokkuvttes hea vi halb, see on juba omaette arutlusteema. See eeldaks teadmist, kuidas meie looduslikke lehtpuid ja okaspuid tulevikus vrtustatakse. Mnes mttes on nad ju toredad Eesti metsapuud kik.





Enn Prt, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktori asetitja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet