Eesti Looduse fotov�istlus
3/2003



Artiklid
Metsatalu nagu mis

Tnavusel Eesti talumetsade konkursil tuli vitjaks Ruth ja Aivar Venele kuuluv Taltsi talu Prnumaal Tstamaa vallas Kastna klas. Erinevalt tavalisest talumetsast on siinne llatavalt suur. Metsamaad on le 2000 hektari. Talul on ka masinapark, mis letab vimsuselt mnegi soliidse firma oma. Tuli minna kohale ja vaadata, kuidas talumets toimib.

Ruth ja Aivar Vene oma talu hoonete ees.
Hendrik Relve
TALTSI TALU SAI ALGUSE 1918. AASTAL OSTETUD KNIST
Kui Taltsi talule lheneda pikki pldudevahelist teed, on vhivral kll raske aimata, et see on talu, mille ks thtsam tegevusala on metsandus. le lageda vlja terendavad uhked heledad hooned ja uel lehvib krge masti otsas vimpel. Kindlasti ei meenuta talu Sauna-Antsu htti paksu metsa sees, nagu tleb laulusalm. Pigem neb talu eemalt vlja otsekui ranto preerias. Lhemale judes hakkavad suur laoplats saematerjalidega ja vimsad masinad avara angaari juures siiski mrku andma, et sellel talul on pistmist metsatdega.

Kigepealt kutsuvad talu peremees ja perenaine, Aivar ja Ruth Vene tuppa juttu ajama. Tutvustatakse kahte ttart, kes kivad Tstamaa koolis 4. ja 5. klassis. Vanimat ttart ei ole kodus. Tema pib Tartu likoolis eripedagoogikat. Perenaise oivalist unapirukat maitstes saab kuulda lugusid pererahva juurtest ja sellest, kuidas talumets on loodud.
Aivar on prit Haanjamaalt. Tema vanaisa talu asus otse Suure Muname nlva all. Siin petati poissi juba seitsmeaastaselt koos koiduga tusma, et heinateol ja muudel talutdel usinasti kaasa la. Ruthi juured on prit Taltsi talust. 1918. aastal rentis tema vanavanaisa vend siit esimest korda maad. Siis asus praeguse talu kohal vaid ks hoone vana kn. Tasapisi asutati talu. 1924. aastal valminud rehetoast mber tehtud kgis me parajasti istumegi. Nd on sellest saanud ruumikas moodne kk, millel on vaid hes seinas ajaloo meenutuseks alles jetud rehetoa mustunud palgid. Enne sda ji Ruthi suguvsal, kes talus elas, paberid maaomandi kohta lpuni vormistamata. Seeprast pidid prast Eesti Pllumajanduse Akadeemia lpetamist 1986. aastal talusse elama kolinud Ruth ja Aivar maa 1990. aastal oma raha eest uuesti vlja ostma.
Maaparanduse eriala lpetanud Ruth ja mehhaniseerimise alalt diplomi saanud Aivar lksid algul tle kolhoosi. Kohe, kui oli aimata muutuste tuuli, asuti uusi vimalusi ellu viima. Alustati kuue sea soetamisest. Peagi kasvatati talus aasta jooksul kokku juba 150 siga, peale selle tuhandeid broileriparte. Aivar oli ise lihunik, liha Tallinna viija ja turul mja. Olin 1989. aastal esimene sealiha mja Lasname turul, teatab ta nd selge uhkusetooniga hles.
Aga olud muutusid ja 1993. aastaks sai lplikult selgeks, et seakasvatus ei tasu end enam ra. Naabrimehel oli metsaveotraktor ja kuna parajasti muud teha polnud, asus Aivar selle td korraldama. Metsatdega phjalikumalt kokku puutudes hakkas Aivar aimama, et on aeg talu tegevussuundi muuta. Mnel tuleb paremini vlja pllupidamine ja mnel metsaga tegelemine. Mulle sai siis selgeks, et mulle sobib just see teine, phjendab ta tookord kpsenud otsust. Hakati metsamaad juurde ostma ja vimsat tehnikat hankima. Nd on Taltsi talu pllud stis. Koduloomadest on thtsaimad kolm koera. Kunagise 30 hektari asemel on talul aga le 2000 hektari metsamaid. Talu tehnikapargi vimsus letab nii mnegi firma oma: kolm uut vimsat ekskavaatorit, buldooser, forvarder ja suur metsaveoauto ning kallur.
Sapardi toetuse kaudu saan tnavu juurde uue Caterpillari forvarderi. Taotlemine polnudki nii keeruline. ks mees juhuslikult tles, et Sapardil kolmas meede tulemas, viksid taotleda. Naine titis paberid. 6. juulil saime teada, et antaksegi. Siis oli kll tunne, et nagu loteriivit 1,4 miljonit. Homme juab forvarder Eestisse, pajatab Aivar mehe noga, kes teab, et optimist olla on targem kui pessimist.

TALU ELAB TEHNIKA VLJARENTIMISEST JA METSATDEST
Praegu ttab talus alaliselt 17 inimest ja hooajatdel 30 inimest. Taltsi talu on ks thtsamaid tandjaid Tstamaa vallas. Td jagunevad aastaaegade jrgi. Suve poole renditakse rasket tehnikat koos meestega mitmesugustele firmadele, kellel on vaja teha kraavitust, rajada vi remontida teid, midagi ehitada vi vedada. Talve poole tegeldakse metsaga. Aivari snul leiavad paljud suured Eesti firmad, et nii vimsaid ja kalleid masinaid ei tasu neil endil soetada. Lihtsam ja otstarbekam on rentida. Taltsi talu iga firmaga lepingut ei tee. Valitakse vaid usaldusvrsemaid ja soliidsemaid. Ma ei salga, et masinate rentimine annab praegu talule phitulu, teatab Aivar. Loomulikult tuleb uude rasketehnikasse ka kvasti investeerida. Aga kokkuvttes on see siiski mttekas tegevus.
Meie vestluse ajal astub kki noorepoolne mees, kes osutub ekskavaatorijuhiks. Ta oli parajasti lpetanud maaparandustde otsa Sillame kandi metsades. Nd arutatakse kiiresti lbi, kuidas jrgmisel peval siirduda TartuVru-vahelisele alale, et seal teeehitusel kaasa la. Mehe lahkudes tunnistab Aivar, et ks peamisi kunste masinapargi pidamisel on leida kogu tehnikale pidevalt rakendust. Iga suure masina peal on mitu meest, kes ttavad vahetustega.
Kui algab sgis, otsib enamik Taltsi talu palgalistest vlja mootorsaed. Metsatdega alustatakse oma metsades. Siis pole raietd kogu Eestis veel tie hooga kima linud, aga suvised kraavitus- ja ehitustd on vaibumas. Seda ldist pausi on paras tita toimetamisega oma metsas: mdistatakse uusi kraavitrasse, aetakse sisse langisihte ja tehakse hooldusraieid.
Talve saabudes tehakse teenustid nii riigi- kui ka erametsades. Kui erametsa taust paistab hmar, siis jetakse metsaraiumise kaup katki. Niteks pakkunud hiljaaegu ks Haanjamaa talunik, et tulgu nad tema metsa maha vtma. Talu paberimajandus oli laokil ja mees hdaldas, et kui ta metsamgist kohe raha ei saa, pistetakse tuli homme maja rstasse. tlesin talle, et ega mina sinu tulekahju kustutajaks nd kll ei hakka ja lpetasin jutu, toob Aivar nite. Peamine tde tellija on riigimets. Kokku on vljaspool oma metsi tehtud aasta jooksul hooldusraiet keskmiselt sajal hektaril ja lageraiet neljakmnel hektaril. Oma metsades nii palju ei raiuta.
Taltsi talu osaleb usinasti riiklikel metsaoksjonitel. Algul suurte metsatstusfirmade esindajad kll oksjonisaalis vaatasid imeliku pilguga, et mis see talumees siit otsib. Aga kui ngid, et ma vin nad le pakkuda, siis polnud elda midagi, meenutab Aivar esimesi oksjonimuljeid. Praegu ostab ta oksjonitelt metsa aastas keskmiselt miljoni krooni eest. Ostab tpselt seda, mida tarvis. Oma meeste ja tehnikaga langetab ta ise metsa ja valmistab vajaliku sortimendi. Osa puid viib oma autodega saeveskisse ja mb maha, osa mb marpalgina. Paar korda olen ennast oksjonil lhki ka karjunud, tunnistab Aivar. Kui on ikka langil jme mnd vi kuusk peal, siis mnikord on knnuraha linud 700 800 krooni peale tihumeetrist. Aga mul on siis seda palki hdasti vaja. Kahe palkmajafirmaga on leping, et kindlustan nad materjaliga. Kui ikka puudus, siis vtan ka sellise hinnaga, selgitab Taltsi talu peremees oma oksjonitaktikat.

Taltsi talusse on juba paigaldatud puidukttel ttav keskkttekatel. Selle ktteks
Hendrik Relve
OMA METSA PANNAKSEPRAEGU ROHKEM RAHA, KUI SEALT SAADAKSE
Prin Aivar Venelt, mis phimttel ta oma talule metsamaad juurde on ostnud. Saan vastuseks, et kodulhedasi maid ostetakse teise pilguga kui kaugemaid. Kui sobiva hinnaga maatkk on endine vesine karjamaa, kus praegu vsamets, kuid mis kasvab kodu lhedal, siis ostab ta selle ra. Kui samasugust maad pakutakse kodust kaugel, siis seda ta ei osta.
Kaugemal asuv mets peab olema kas korralik palgimets vi asuma kenas paigas. Korralikust palgimetsast saab edaspidi korraliku tulu. Kuigi selle mahavtmisega ei ole mingit kiiret. Kenas paigas asuv mets vib olla ka viletsa vlimusega. Aga kui ta paikneb veekogu res, annab see kohale erivrtuse. Viimati mainitud maatkkide seas nimetab Aivar ht metsamaad Peipsi kaldal, teist Loksa rannas ja kolmandat Saaremaal Kdema lahe res. rmuslikuks niteks toob ta Tikri jrve mbruse Luna-Eestis vastu Lti piiri. Sealt oli mets juba ra varastatud, aga maatkk lks oksjonile. Aivar leidis, et hind sobib ja ostis ra. Sellistel paikadel neb ta perspektiivi puhkekohana.
ldiselt ei asu ligi 2400 hektarit metsamaid siiski vikeste kildudena laialipillatult mda Eestit. 90% Taltsi talu maadest paikneb Prnumaal ja sellest omakorda suur osa kodu lhistel.
Mida siis uue ostetud metsamaaga kodu lhedal ette vetakse? Selle tutvustamiseks palub Aivar istuda dzhiipi ja viib metsa. Lheme harvendusraielangile, kus t parajasti pooleli. Tee muutub ha konarlikumaks ja vesisemaks, kuni lpuks tmbame srikud jalga ja sammume lbi Audru mbrusele tpilise lehtpuulntsiku langile. Metsaosa, kus harvendusraie juba tehtud, erineb muust metsast selle poolest, et siin ei ole enam silmapaistvaimaks liigiks hall lepp. Hrendatud metsas on valitsema psenud kask ja mnd. Edaspidi on Aivaril selles kauges metsakolkas, mida tuntakse Jrvetaguse metsana, kavas sisse ajada kraavid. Ega kuivendamise mju kohe vlja ei paista. Aga viie aasta prast vid siia juba ilma srikuta tulla, jagab ta kogemusi. Thtsam kui kuiva jalaga kohalepsemine on see, et kraavipervele rajatud teed pidi psevad edaspidi metsa ka masinad. Nnda sstetakse tulevikus nii pinnast kui ka tehnikat. Ka metsa kasv muutub kuivendamisega pikkamisi, aga kindlalt palju paremaks.
Nendin oma metsamehe pilguga, et siinsed kasvukohad on sna viljakad praegugi. Need on endised karja- ja heinamaad, kuhu sja jrel mets peale tulnud. Nende ainus hda on liigniiskus. Kuivendatuna annavad nad kahtlemata heakasvulist metsa. Kuivenduse mju hakkab metsa ilmes peegelduma kmmekonna aasta prast. Inimese seisukohalt on see pikk aega, metsa seisukohalt lhike. Kui praegune lehtpuude plvkond, mis koosneb peamiselt kaasikutest, siin aastakmnete prast raiekpseks saab, vib samasse paika istutada kuusekultuuri. Kuivendatult on pinnas kuusiku jaoks peaaegu ideaalne.
Aivar kneleb, et tema taktika siinsete uute ostetud maatkkidega on tavaliselt jrgmine. Nii nagu ka Jrvetaguse metsatkil, tehakse kigepealt harvendusraie ja siis kraavid, rajatakse teed ja sillad. Prast seda vib mets kasvada kuni jrgmise hooldusraieni vi raiekpseks saamiseni. Taltsi talul on harvendusraiete maht oma metsas olnud aastas kokku ligi 60 hektarit ja lppraiete maht keskmiselt 10 hektarit. Lageraielangid jetakse looduslikule uuendusele harva. Metsakultuure on rajatud aastas keskmiselt niisama palju kui tehtud lageraiet: 812 hektaril. Istutatud on okaspuud, peamiselt kuuske.
Ent kui palju raha on kulunud kultuuride rajamise peale? Aivari snul 60 000120 000 krooni aastas. Loomulikult on see suur raha ja enamik metsaomanikke Eestis ei raatsi nii palju raiesmiku metsastamiseks kulutada.Ksimuse peale, miks Taltsi talu seda siis teeb, vastab peremees lihtsalt: Ei taha tulevikus sinna lehtpuumetsa saada. Kuusik on parem. Kulude ja tulude kohta oma metsas kokku ei oska Aivar esialgu midagi elda. Ta arutleb, et mnel aastal saab ta ju mnelt langilt pris suurt tulu. Teiselt poolt neelavad kuivendustd, tee-ehitus ja kultuuride rajamine suuri summasid, kuigi tehnika on enda oma. Lpuks teatab ta, et ei pea niisugust arvestust oluliseks. Talu raharinglus on teada: tehnika rentimisest saadud pris korralik kasum investeeritakse suurelt jaolt oma metsa. ksnes metsa majandamine praegusel ajal ilmselt tulu ei anna. Aga seda pole loodetudki. Pikemas perspektiivis peaks pilt muutuma.

TALTSI TALUS SUHTUTAKSE EUROOPA LIITU SAMAMOODI NAGU KOMPOSTIMULLA TEGEMISSE
Ruth ja Aivar Vene hakkasid maailma ja Eestit avarama pilguga vaatama siis, kui nad olid taluliidu vahendusel 1990. aastatel kinud kordamda Rootsis talupraktikal. Ruth oli seal ligi pool aastat ja Aivar aasta. Aivar on kinud ka USA-s ja paljudes Euroopa maades. Maailma ngemine on aidanud ka Eesti asju selgemaks melda. Lhem tutvus Euroopa maaeluga tegi selgeks, et maa on ikka kige alus. Naabrilt vid laenata virtsapti vi triista, aga maa peab ikka endal olema, selgitab Aivar. Shveitsist pani ta krva taha, et seal maksab ks hektar kuusikut menlval miljon Eesti krooni. Taltsi talu metsamaade laiendamisega ei looda ta mingil juhul saada kiiret ja hlpsat tulu. Metsaga maa on kapital, mis kasvab iseenesest, on Aivar veendunud. Selle kapitali kasvule saab thusalt kaasa aidata, kui majandusmetsa hooldada ja puhkemetsa matkajatele meeldivaks teha. Kige sellega ei ole kiiret, kuid suund on kindel. Siiasamasse, Taltsi talust mnisada meetrit mere poole, tahab peremees rajada kmpingu. Merest sisemaa poole on juba kaevatud le kahe meetri sgavune pikk kanal, kuhu paadid saavad merelt sisse sita. Lhema aasta jooksul on plaanis koorida pinnas merelhedasel karjamaal ja lasta kamaral aastajagu laagerduda. Siis tuleb muld laiali lkata, tasandada ja sinna muru klvata. Seejrel on vaja vlja ehitada kommunikatsioonid ja muud ehitised. Paari aasta prast on kmping valmis. Taltsi talu peremees paistab olevat sedasorti inimene, kes haarab kinni uutest vimalustest. Niteks kompostimulla tegemine. Mte tekkinud alguses lihtsalt sellest, et paljudel ji midagi le. Taluhoonete ehitamisel tuli pinnas koorida ja nii tekkisid kigepealt tohutud liivaka mulla kuhjad. Metsamaterjali laoplatsil ji le suuri puukoorejtmete koguseid. Need tulnuks sealt niikuinii koristada ja raha eest prgimele ladestada. Aga Aivar lasi need tuua mullakuhilate juurde. Prnu sadama turbalaos ji le ohtralt turbaphkmeid. Taltsi talust puumaterjali Prnu sadamasse vedav auto vttis selleks, et mitte thjalt tagasi sita, sadama turbalaost peale turbaphkmeid ja puistas neid mullahunnikutele. Sadamas oldi selle puhastust eest tnulikud. Naabrimehel, kes pidas lehmi, ji le snnikut. Aga naabrimehel oli pidevalt puudust diislikttest oma traktori jaoks. Siis leppisid naabrid kokku abiprogrammis snnik diisli vastu. Nd hakkas mullahunnikutele vurama traktorikoormate viisi olulist komponenti, mis pani kompostimulla kenasti krima. Taltsi talu vimas ekskavaator segas kik kokkuveetu paar korda aastas phjalikult lbi. Viie aastaga said esimesed kompostimulla kogused mgiklblikuks. Ndseks on hulk kallurikoormaid edukalt mdud. Aga Aivar pole rahul. Tegelikult peaks mulla enne mki siiski veel korralikult lbi seluma, et kivid vlja saaks, plaanitseb ta toodet parandada. Kui prisin, kuidas siin talus 14. septembril kavatsetakse hletada, ei olnud vastus llatav. Eestlasi on ks miljon ja Euroopa Liidu liikmeid sadu miljoneid. Majandussidemetega on Eesti ennast juba igatpidi sidunud niikuinii. Ja majanduspotentsiaal, mis parajasti paistab, asub ju meie suhtes praegu ikka lnes ja mitte idas, vtab Aivar seisukoha kokku. Perenaise ja peremehe meelest ei saa siiski elda, et nad sada protsenti Euroopa Liidu poolt oleksid. Selles liidus on klgi, mis panevad khklema. Aga le viiekmne protsendi ollakse poolt kll. Taltsi talust lahkudes jb imelik tunne. Nagu polekski ige eesti talu: tavalises eesti talus kirutakse riiki ja valitsust, sarjatakse naabreid ja muretsetakse kehva tuleviku prast. Ent kiratsevast talumetsandusest ei ole siinses talumetsas nha varjugi. Selle talu lipukirjaks paistab olevat koost- ja teovalmidus. kskik, kas parajasti on tegu komposti segamisega vi Euroopa Liitu astumisega.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet