Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Pargid on koloogiliselt vrtuslikud

Eestis on ohtralt vanu parke. Tihtipeale pratakse liiga vhe thelepanu nende koloogilisele vrtusele. Vanu puid kiputakse
kiiresti asendama uutega. Artikkel tutvustab metoodikat, kuidas koostada pargi hooldamise kava, mis arvestab loodusliku mitmekesisuse
silitamise nudeid.

PARKE HOOLDATAKSE TIHTI MAJANDUSMETSA MDUPUUDEGA
Eestis oli sajand tagasi le 1500 misaja kirikupargi, peale selle iidseid hiiepaiku. Endastmistetavalt on neist tnapeval jrel vaid vanad puud. Paraku pole meil vanade pargipuude vrtuse hindamiseks igeid kriteeriume. Parkide hooldajatele on nad pigem tlinaks, millest ptakse kiiresti lahti saada. Ka paljudes nooremates linna - parkides on vanemad puud ja psad hooldajatele pinnuks silmas. Tavaks on saanud rkida vanade haljasalade uuendamisest vi rekonstrueerimisest. Plistes parkides tehakse sageli sanitaarraiet, mille eesmrk on parandada puistute seisundit. See vte on prit metsandusest. Ent metsakasvatusliku lhenemisega on haljasaladel sageli liiale mindud. Niteks on tellitud hinnanguid Kaarli puiestee ja Kadrioru pargi ning Tartu Toomeme puude seisundi kohta. Niisuguste tellimuste varjatud siht on mnigi kord vhendada puude hulka pargis ja phjendada nende raiumist, et teha ruumi uutele hoonetele, ehitistele ja paljakutele. Planeerides pargis hooldust ja sanitaarraieid, vhendatakse paratamatult nende looduslikku liigirikkust. Ilmselt teavad planeerijad liiga vhe koloogiast, traditsioonilisest looduskaitsest ja looduslhedasest majandamisest. Ka hooldustde tegijad teavad haljasaladel elavatest kaitsealustest ja ohustatud liikidest vga vhe, nad ei tunne tavalisigi taimi.

Eesti vriselupaikade inventuuri tegijad on samuti rhutanud, et ksikut plispuud vi vana pargiosa vib mratleda vriselupaigana. Vriselupaikade inventuuri tulemusena veti Eestis vriselupaigana arvele 52 parki kogupindalaga 98 ha (Andersson jt. 2003). Vanad puud ja puistud vivad olla hinnatud elupaigad paljudele punase raamatu liikidele. Kurioosne, kuid isegi metsakasvatuse ksiraamatutes leidub raiete metoodika kohta selliseid like: kui see ei vhenda puistu liigirikkust, liigirikkuse seisukohalt vrtuslikud puud, tkad ja lamapuit tuleb silitada, looduse seisukohalt vrtuslikud puud tuleb silitada kikidel raietel jne. Miks siis ei peaks samad nuded kehtima parkide, puiesteede, kalmistute, aedade jms. hooldamisel? Puhkemaastike esmane eesmrk ei ole ju kasvatada riketeta, tervet tvepuitu! Haljasaladel peaks dendroloogid kindlasti arvesse vtma ka puude ja psaste koloogilis-esteetilist vrtust. Selle asemel et selgitada vaid tvemdanikuga puid, tuleks arvestada ka vrade mahtu (vra ulatust), nende vrvust eri aastaaegadel ja seda, milliseid eluvimalusi pakuvad psad-puud laululindudele, nahkhiirtele ja paljudele kaitsealustele liikidele. Liblikate lend, ritsikate ja laululindude muusika, harul - dased loomad, taimed ja seened annavad ju pargile kindlasti vrtust juurde.

KUIDAS HINNATA PARGI KOLOOGILIST VRTUST?
Pakun vlja metoodika, kuidas hinnata haljasala kui kossteemi vrtust. Enne dendroloogilist uuringut peaks olema tehtud plaan mtkavaga 1:500. Sellele tuleks kanda puude-psaste asukohad. Igale puittaimele antakse plaanil number ning mratakse liik jt. vajalikud andmed. Igale puule vi puistule ja psale vi psastikule antakse koloogilis- esteetiline hinnang ning mdetakse vra ulatus (kaugus tvest) phiilmakaarte suunas poolemeetrise tpsusega. Psastike ja puistute puhul viks plaanilt mrata ka vraaluse pindala. Kui puud on suure vrtusega, mdetakse ka tve mbermt 1,3 m krguselt ja puistus olevate puude krgus. Kuna puude ja psaste vrade projektsioonid satuvad plaanil sageli samale alale, siis joonistatakse nende vraprojektsioonid eraldi plaanidele.

PUUDE-PSASTE VRTUSE HINDAMISEKS SOBIB VIIEPALLINE SKAALA
Hinne viis antakse vga suure vrtusega puudele-psastele. Nad on kas pilkupdvalt kaunid, suurte mtmetega, omaprase kasvukuju vi rgse vlimusega, kuuluvad haruldasse taksonisse vi on nad kaitsealuse liigi elupaigaks. Viiega hinnatud taimed joonistatakse plaanile punase vraga. Neid ei raiuta sageli isegi prast puu surma ja hoitakse kuni kdunemiseni alles. Raiuda vib neid ainult erandkorras, kusjuures puu-psa loodusvrtus ehk keskkonnale tekitatud kahju tuleb kinni maksta viiekordselt. Detailplaneering arvestab vrtuslike puude-psaste olemasolu: nende juurestiku ja vrastiku piirkonda ei plaanita ehitisi ega maasiseseid kommunikatsioone.
Vrtuslikud puud vib omakorda jaotada kolme kategooriasse. Esiteks: eriti vrtuslikud puud. Nende hulka kuuluvad plispuud, nsuste ja piludega puud, suurte lindude (valge-toonekurg, kodukakk jt.) pesapuud, nahkhiirte poegimiskolooniaga puud, ohualdiste liikidega puud. htlasi loodusjududest kujundatud puud, nagu tormi murtud, piksest tabatud, lume vaalitud jms. Nad vrivad silitamist kui looduse mlestusmrgid.
Teiseks: surnud puud, tkad ja lamapuu, tpsemalt jmedad (rinnaslbimt le 25 cm), sageli nsustega surnud puud. Need puud on vriselupaigaks ohualdistele liikidele, nagu mitmed linnud, nahkhiired ja putukad ning puude koorel kasvavad samblad ja samblikud. Mnikord vib selline puu olla ka haruldase seene elupaik. Eraldi tuleks arvestada kauneid sambla ja samblike kooslusi puude tvedel ning jmedatel okstel. Kuivanud puude ja tgaste puhul vib kaaluda vimalust kasvatada neil liaane. Tormiheite ja -murru puhul tasub vaagida, kas oleks otstarbekas silitada ksikuid puid sobivates kohtades, kui nad ei ole rippes, teiste najal vi muudel phjustel ohtlikud.
Kolmandaks: kaitstavad looduse ksikobjektid (keskkonnakahju kmnekordne) ja teised erilised puud (nimelised, ajaloo- ja kultuurisndmustega seotud puud). Hinde neli saavad vrtuslikud puud-psad. Nelja on vrt enamik haljasala puittaimi. Nad leevendavad ohtlikke ja negatiivseid keskkonnategureid; on elupaigaks loomadele, pakuvad turvet varjutaluvatele kaunitele metsalilledele. Neljaga hinnatud taimed joonistatakse plaanile rohelise vraga. Enamasti neid puid ei raiuta. Vaid rmise vajaduse korral vib vaadete avamiseks ja puistu hrendamiseks lubada harvendusraiet. Muudel juhtudel tuleks langetatud puu-psa loodusvrtus ehk keskkonnakahju kinni maksta neljakordselt. Detailplaneering vtab arvesse vrtuslikke puid-psaid ega kavanda juurestiku piirkonda ehitisi ega maasiseseid kommunikatsioone.
Kolm antakse vhevrtuslikele puudele-psastele. Siia kuuluvad viksemad puittaimed, millel on kll lehestik ja mis tidavad ruumi, kuid on inetud: niteks haiged, inimese tekitatud kahjustustega, kuivanud okstega, peaaegu kasvujuetud. Selle hinde saavad ka pargi vrtuslikke objekte, hooneid, aknaid, ilutaimi ja kultuurtaimi varjavad puud. Kolmega hinnatud taimede vra joonistatakse plaanil sinise vi katkendjoonega. Hooldusraiega tuleks need puud-psad lhitulevikus vlja raiuda (perspektiivne raie) vi asendada kooslusesse sobivamate taimedega. Keskkonnakahjutrahvi nende raiumise eest ei mrata. Detailplaneering ei pruugi rajatisi kavandades nendega arvestada. Niisugustel puudel ja psastel vib proovida kasvatada ronitaimi.
Kahe saavad raiutavad puudpsad. Need on surevad ja surnud peene tvega puud ning psad, mis ei tida isegi liigilise mitmekesisuse huve ega ole ka elupaigaks kaitstavatele looma-, taimeja seeneliikidele. Kahega hinnatud puude vra mrgitakse plaanile musta katkendjoonega vi jetakse vra ulatus mrkimata. Sellised puittaimed vib omakorda jaotada kahte kategooriasse. Esiteks: asendi tttu eemaldatavad puud. Need on vlja kaevatavad vi raiutavad puud, ohtlikud (rippes olevad) vi sobimatus kohas maha langenud puud, hoonetele ja tehnovrkudele liialt lhedal kasvavad puud ja psad, mis ohustavad rajatisi. Siinjuures tuleks arvestada, et kuni he meetri krgused psad ei ohusta maasiseseid tehnovrke ja neid viks silitada. Sobimatus kohas kasvavad psad ja viksemad puud on soovitatav vlja kaevata ja kasutada mujal haljastuses. Teiseks: sobimatud, silma riivavad ja haljasala risustavad puud.
Sanitaarraie mistet viks haljasalade hooldamisel ldse vltida. Kik vajalikud td saab teha harvendusraiete, kujundusraiete, ksikpuude raiete ning muude raiete kigus. Ka valgustusraietel ei ole erilist mtet. Puude ja psaste seisundil ei ole rohealadel sellist thtsust kui puuvilja- ja marjaaedades ning puistutes tulundusmetsa kasvatamisel. Vrtuseks on siin maastiku ilu, vaated, looduse mitmekesisus, huvivrsused, sealhulgas loodusmetsa vriselemendid. Looduslikest puuliikidest koosnevates parkides, metsaparkides ja parkmetsades, ka mahajetud hooldamata parkides tuleks senisest enam rakendada vriselupaikade inventeerimise metoodikat. Parkide koloogilise vrtuse vhendamise eest peaks maksma kahjutasu; selle mramise kriteeriumid on vaja vlja ttada.



Vello Keppart, Luua metsanduskooli kutsepetaja-metoodik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet