Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Metsa ja marpuidu mtmise uusi kontrollivimalusi

marpuidu ja kasvava metsaga tehtavates tehingutes on sageli keerukas teha kindlaks tegelikku puidumahtu. Nii ostjal kui ka
mjal oleks vaja mtetulemusi kontrollida. Kontrollivtted peaksid olema sellised, et neid tunnustaksid mlemad pooled.
Artiklis tutvustatakse autori kolme tehnilist ideed, kuidas mtmisi teha.

KLUPPIMISEGA SAADUD MTETULEMUSTE VEAD ks Eestis enim kasutatav ja tpseim kasvava metsa mahu mramise viis on lepinnaline kluppimine: mdetakse kikide puude lbimt ja osa puude krgus. Mdetud puud thistab mtja tavaliselt vrviga, et mitte segi ajada juba mdetud ja veel mtmata puid. Sellel, kes soovib mtmist kvaliteeti kontrollida philiselt kasvava metsa ostjal , pole hiljem enam vimalik kindlaks teha, kas mrgitud puud on ka igesti mdetud. T on kvaliteetne, kui diameeter ja krgus on igesti mdetud, diameetri ja krguse paarid on mdetud sobivatelt puudelt, kahjustused igesti hinnatud, puuliigid igesti mratud jne.

Puidu maht saadakse seda mtmismeetodit kasutades kahe andmetabeli alusel. hes neist on eri diameetriastmetesse kuuluvate tvede arvud ning teises diameetri ja krguse paarid keskmise tvekuju arvutamiseks. Nende andmete televastavust saaks phjalikult kontrollida vaid kogu mdetud ala uuesti le mtes. Kuid suure tmahu tttu tehakse seda liharva. Kluppimistulemusi saab kontrollida ka mne kiirmeetodiga, niteks Bitterlichi relaskoopi kasutades vi silma jrgi. Kiirmeetodite tpsus on aga kahjuks suurusjrgu vrra viksem kluppimisega saadust.

ESIMENE IDEE: ETIKETID ELEKTRONKLUPIGA MDETUD PUUDELE Esimene vljapakutav vimalus, kuidas mtetulemusi kontrollida, oleks puud elektroonilise metsaklupiga mtmise kigus etikettida. Mtmisandmeid vimaldaks kiiresti paberetikettidele kanda vike kaasaskantav termoprinter. Niteks vib tuua USA firma Zebra toodetavate eriotstarbeliste printerite seeriast termoprinteri QL 320 www.zebra.com 2002). Printer on prutuskindel, tugevdatud korpus kaitseb ka vihma eest. Vajaduse korral saab printerile lisada juhtmeta henduse mooduli. Trkitud etikettidel viksid olla mrgitud iga klupitud puu jrjekorranumber, diameeter, mdetud vi krguskvera jrgi hinnatud krgus, arvutatud maht ja kui vaja, ka puutvest arvutuslikult saadavad eri puidusortide mdud, mahud jne. Samasugusele termopaberile trkib parkimisautomaat parkimispiletid. Parkimisautomaadid ttavad iga ilmaga ning saadud piletitelt ei kustu kiri ka mrjaks saades. Seega peaks samast materjalist ja samal viisil trkitud etiketid ka metsas puudel vastu pidama.
Etikettide trkk peaks olema automaatne: elektronklupiga mtes vljastab see etiketi prast puu andmete salvestamist (Enteri-nupu vajutuse jrel). Et seda lesannet tita, tuleks elektronklupp vastavalt programmeerida. Etikettide kinnitamiseks puudele sobib kige paremini tavaline klambrilja, millega klammerdatakse pabereid. Mtes on elektronklupp mtja paremas kes ja klammerdi avatuna vasakus kes. Printerist vlja tulnud etiketi vtab mtja srmede ja klammerdi vahele ning surub klambriga puu koorde. Klamber ei tungi puitu, kuid kinnitab etiketi tugevalt tvele, nii et tuul seda ra ei rebi. Klambrit on kerge ja mugav koorde suruda kikidel puuliikidel peale haava. Haaval on tve alaosa kattev korpkoor teiste puuliikidega vrreldes mrksa tugevam, seetttu peab klambrit hoolikamalt kinnitama. Varustades puud etikettidega, on puud htlasi mrgitud. Senises praktikas on puid enamasti mrgitud aerosoolvrviga. Arvatavasti ei kulu puude etikettimisele rohkem aega kui tavaprasele vrvithistusele.
ks lisavimalus tdelda mtmisandmeid enne printerile saatmist on saata need kaasaskantavale pihuarvutile. Selle programm viks leida puutvest arvutuslikult saadavaid puidusortide mahtusid. Prast vastavaid arvutusi viks andmed printerile edastada juba pihuarvuti kaudu. Pihuarvuti jaoks saab ise programme koostada ning seega kaob vajadus neid elektronklupi tarkvaratootjalt tellida veel ks eelis. Sidepidamiseks klupi, pihuarvuti ja printeri vahel vib kasutada juhtmeid vi raadiosidet. Raadioside puhul on seadmeid mugavam kasutada.
Raadiosidet kasutavad klupid on Euroopas juba mgil. Esimene neist oli Rootsi firma Haglf toodetud Mantax Digitech marginimetusega klupp (www.haglof.se 2001). Sellel klupil on raadiosaatja sisse ehitatud ning andmesalvestuseks ongi ette nhtud pihuarvuti. Andmed liiguvad klupist pihuarvutile ja salvestuvad seal iga kord, kui vajutatakse klupi Enteri-nupule.
Soome ja Rootsi metsanduspraktikas kinnitatakse ksitsi tidetud etiketid ravedamist ootavatele puiduvirnadele. Mnele palgile virnas kinnitatakse firma logoga etikett, et oleks nha, kellele puit kuulub. Etikettidele kirjutatakse tavaliselt puidukoguse maht, mtja nimi, mtmise aeg, puiduvirna identifitseerimisnumber ja muid vajalikke andmeid. Etiketid kinnitatakse Phjamaades puiduvirnadele philiselt selleks, et puitu vedav autojuht viks veenduda, kas virn on ige. Soomes ning Rootsis ei ole olnud vajadust kinnitada mteandmeid kasvavatele puudele ilmselt seetttu, et enamasti mdetakse raiutav puit harvestri mturiga vi juba raiutuna saetstuste mtmisliinidel. Kuna harvestri vi mtmisliini mteandmed on tunduvalt tpsemad kui kasvava metsa mtetulemused, kasutatakse neid tehingute alusena.
Harvestrite ja saetstuse mteliinidega mtes on eelisteks ka mtmise odavus, sest peale mteseadmete maksumuse tuleb kulutusi teha vaid mteseadme perioodilisele kontrollile ja reguleerimisele. Eestis kasutatakse kasvavat metsa mtes esialgu veel lepinnalist kluppimist, et mrata ostuja mgitehingute hinda enne raiet. Seetttu viks mdetud puude etikettimine Eestis end igustada.

HARVESTERMTMISE PROBLEEMID
Samamoodi nagu meie phjanaabrite juures kasutatakse ka Eestis metsaraiel ha rohkem harvestreid. Kuna harvestril on puidu mahu mtmise vahendid olemas, arvestataksegi niteks Soomes harvestri mtmistulemustega. Harvestri mtur seatakse paljudes Soomes firmades tpseks iga kord uuel raiealal td alustades vi iga tuhande tihumeetri raiumise jrel. Mteviga psib ndisaegsetel harvestritel sellisel puhul kahe protsendi piires (Riikil, 2002). Soomes on harvestermtmise korraldamiseks koostatud juhend, millega mratakse kindlaks mtmise ksikasjad: vajalik tpsus, mteandmete avaldamine ja silitamine jne. (Hakkukonemittaus, 2002).
Raiutava metsa mtmise saaks ka meil jtta harvestri mtevahendite hooleks. Kuid praktikas nii ei tehta. ks phjus, miks Eestis harvestrite mtureid ei kasutata, on tsiasi, et eri kokkuostjad hindavad sama puidukoguse mahtu eri viisidel ja saavad ka erinevaid tulemusi. Niisiis: meil ei ole mtet puitu harvestriga mta. Mahu tleb niikuinii ostja. Ostja maksab puidu eest, ja ostja ka mrab, kuidas puitu mdetakse ja selle mahtu arvutatakse. Nii ongi meil kasutatavate harvestrite mteseadmed enamasti tpseks reguleerimata. Harvestritega mdetud puidu mtmisveaks hindavad praktikud keskmiselt paarkmmend protsenti.
Miks tekib harvestriga mtes suur mtmisviga? Oletame, et harvestri reguleerimata mtur nitab tegelikust lbimdust vaid he sentimeetri vrra erinevat lbimtu. Peenema lbimduga puidusordi, niteks paberipuidu lbimt on keskmiselt mni sentimeeter alla ja le 10 cm, sellisel juhul on paberipuidu tegelik maht harvestriga mdetust 20% erinev. Kui kasvava metsa tvede kogumaht on arvestatud koos koorega, kuid hiljem arvestatakse raiutud puidusortide maht koorealuseid diameetreid kasutades, erinevad mahud koore koguse vrra puudel. Koore maht on meie puuliikidel suurusjrgus ligikaudu kmme protsenti. Niisiis, kui harvester mdab diameetreid koore pealt ja annab seejuures hesentimeetrise positiivse vea ning puidu kokkuostus arvestatakse puidu maht ilma kooreta, on kahe mtmise mahuerinevus kuni kolmandik.
Kuidas teha siiski nii, et nii puidu ostja kui ka mja saaksid harvestriga mdetud puidu mahtu kontrollida ning tunnustaksid hiselt saadud mtmistulemusi?

TEINE IDEE: PALKIDELE IDENTIFITSEERIMISNUMBRID JA MTELEHTEDELE ANDMED PALKIDE KOHTA
Mtes raiutavat metsa harvestriga, ei ole prast mtmist enam vimalik ksikut palki ja selle mtetulemust kokku viia. Palgid jvad langile mtude jrgi sordituna ning seda, millises jrjekorras harvester neid liganud on, me teada ei saa. Mtetulemusi saaks kontrollida, kui igale palgile oleks prinditud identifitseerimisnumber ja andmed oleksid mtmislehel esitatud palkide identifitseerimisnumbrite alusel. Palkide koorele numbrite printimiseks sobiksid harvestri likepeale kinnitatud suured tindiprinterid. Niisuguseid tindiprintereid kasutatakse tnapeval hulgikaubanduses kaubakastidele kirjade lisamiseks (www.videojet.com 2002). Numbrite vi thtede krgus on sellistel printeritel tavaliselt kuni 10 cm. Printer pihustab tindi printeripealt htlase kiirusega liikuvale objektile. Printeripea kaugus prinditavast pinnast vib olla mitu sentimeetrit ning seetttu on vimalik printida ka sna ebatasasele pinnale, niteks palgi koorele.
Mtelehel peaks iga palgi kohta olema peale identifitseerimisnumbri ka palgi mdud ja maht. Hea oleks, kui ka puuliik ning mtmise kellaaeg. Mtmisandmete leht kogu langi kohta oleks kllaltki pikk. Kuid sellel dokumendil ei saaks enam andmeid muuta ja mtmist oleks vimalik korrektselt kontrollida. Kontrolli saaks teha nii raielangil kui ka virnas vi autokoormas.
Kokkuveol saavad marpuidu identifitseerimisnumbrid mnevrra kahjustada, sest koor vib tulla koos sellele prinditud numbriga ra. Osa numbreid tenoliselt siiski silib ning nende jrgi on vimalik ka hiljem mtetpsust kontrollida. Kontroll peaks niikuinii olema pisteline, sest kikide palkide mte pole mtet kontrollida.
ks identifitseerimisnumbritega palkide eeliseid on seegi, et nende pritolu saaks edaspidises tarneahelas sna lihtsalt kontrollida. Palgi koorele prinditud numbreid on puiduvarastel tlikas maha koorida, sest number on igal palgil: kigi palkide virnast vlja tstmiseks ning numbrist puhastamiseks kuluks palju aega.

KOLMAS IDEE: PALKIDE MTMISE KONTROLL INTERNETI KAUDU
Soomes ja Rootsis on saetstuse marpuidu mtmisliinidel kasutusel marpuidu mtemeetodid, mille jrgi kontrollitakse liini mtetpsust ja -viga iga pev: arvuti valib juhuslikult palgid, mis mdetakse ksitsi le. Mtmisliinilt saadud mtetulemused ja ksitsi mdetud tulemused kirjutatakse les mteprotokolli. Juhuslikult valitud kontrollpalgid thistatakse ja silitatakse teatava aja muust puidust eraldi, et soovijail oleks vimalik veenduda protokolli igsuses. Kui kontrollmtmine annab palkidele mtmisliinist erinevad mdud, seatakse liini kontrollmtmiste tulemuste jrgi. Soomes on kasutusel saetstuste mteliinide kontrollmtmise juhend: kolmelehekljeline dokument (Plkyttin mittaavien puutavaran tehdasmittalaitteiden tarkastusmittaus, 2002), mis sisaldab niteid ja valemeid. Ka Eesti moodsamad saetstused kontrollivad oma mtmisliinide tpsust ja korrasolu pidevalt t kigus.
Ent palkide mtmisliini td on vimalik kontrollida ka Interneti kaudu reaalajas. Selleks sobib kasutada mtmisliinile les seatud videokaamerat. Tavaliselt on videokaamera mteliinil juba olemas. Selle kaudu jlgib operaator teleekraanilt palke. Seda videopilti peaks saama arvuti abil nha ka Internetis. Iga puidumja viks reaalajas jlgida oma palkide mtmist ja subtiitritena mteandmeid. Mtmist oleks vimalik salvestada videolindile vi arvutikettale. Videosalvestuse abil saaks niteks selgitada raiemeestele vigu, mis on tehtud palke saagides, ja htlasi tutvustada saeveski ostetavate palkide kvaliteediklasse. Et tagada mtmise konfidentsiaalsus ja samas vimaldada eri puidumjatel oma puitu ra tunda, tuleks videopildile kuvada ka puidumja kood, mis on teada vaid puidumjale ja ostjale ehk saetstusele. htlasi oleks vajalik teavitada puidumjat mtmise algusajast. Seda saaks teha automaatselt, niteks meili teel vi SMS-snumiga.
Mtmise kontrolliks sobiks lihtne lahendus: osa palkide otstele mrgib puidumja enne palgiotste lbimdu, pikkuse ja kvaliteediklassi. Puidumjal tuleks vaid oma Internetti hendatud arvuti ekraanilt vrrelda palgi otsale kirjutatud numbreid mtmisliini tulemustega. Kui arvudes ilmneb oluline erinevus, saab sellest telefoni teel kohe teatada liini operaatorile.
Reaalajas salvestatult saab tnapeval Interneti kaudu jlgida videokonverentse, -loenguid ja palju muud. Miks ei viks sellist vimalust pakkuda ka saetstused oma klientidele? Kontroll Interneti kaudu annaks neile hea vimaluse testada oma mtmisliinide tpsust, reklaamida firmat ning vita uusi kliente.



Jri Jnes, EPM metsatakseerimise lektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet