Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Eestis on palju sertifitseeritud metsa, kuid vhe sertifitseeritud puitu

Sertifitseerimise kandev idee on metsade sstev majandamine. Ostes sertifitseeritud kaupa, teab tarbija, et selle tootmisel on kinni peetud teatud reeglitest. Eestis on kll ohtralt sertifitseeritud metsa, kuid ainult vike osa sellest varutakse ja tdeldakse viisil, mis vastab FSC nuetele. Artiklis arutletakse sertifitseerimise olemuse ja rakendatavuse le Eestis.

SERTIFIKAAT PEAB OLEMA TUNNUSTATUD, SOODSA HINNAGA, LIHTSALT RAKENDATAV Metsade sertifitseerimise kandev idee on metsade sstev majandamine. Sstva majandamise kriteeriumid on FSC ja PEFC puhul sna sarnased, ometi ei ole veel jutud vastastikuse tunnustamiseni ja tundub, et lhenemine vtab veel aega.
Sertifitseerimise olemus tarbija jaoks on sna lihtne: ostes sertifitseeritud kaupa vib tarbija olla kindel, et kauba tootmisel on kinni peetud teatud reeglitest. Kuna tarbija on kuningas, siis ta vib alati vabalt otsustada, kas he vi teise sertifikaadiga kaup on tema jaoks piisavalt atraktiivne vi ei. Reatarbija eelistuste kujunemisel vib mravaks saada kasutatava logo kujundus, kusjuures tarbija ei pruugi teada, mis on tegelikult he vi teise thekombinatsiooni taga. Suurostjatel on levaade eri sertifikaatidest ja tegelikult otsustavad nemad, millist ssteemi kasutada ehk milline metsade majandamise viis on nende arvates sstlik. Siit ka kige thtsam nue sertifikaadile: tarbijad peavad seda tunnustama. Ei ole mingit mtet teha kulutusi ning raisata aega sellisele sertifikaadile, mida ei aktsepteerita. Tootjal, eriti Eesti-suurusel vikesel tootjal, on raske vi lausa vimatu tarbijaga vaielda. Jrgmine eelistus sertifikaadi valikul on seotud tema hinnaga. Sertifikaadi taotleja valib ilmselt sellise ssteemi, mille hinna ja kvaliteedi suhe on parim, lootes vimalikult vikese raha eest saada vimalikult suurema tunnustusega sertifikaadi. Kolmas eelistus sertifikaadi valikul on selle rakendamise lihtsus. Osaliselt on see seotud sertifitseerimise hinnaga, kuid alati ei pruugi keerulise ja lihtsa ssteemi hinna erinevus olla kuigi suur.

Alati ei kaasne sertifitseeritud toote mmisega parem hind. Senine praktika on nidanud, et mned turud on nus ostma ainult sertifikaadiga toodet. Jrelikult: kui soovitakse oma kaupa turustada, peab sellel olema ka vastav sertifikaat. Meie ettevtjate kogemuste phjal vtab osa mgikette vastu ainult sertifikaadiga kaupa. Lohutuseks vib olla teadmine, et mnedes kaubakettides ei nuta ainult hte kindlat sertifikaati, vaid lepitakse erinevate sstva metsanduse sertifikaatidega.

EESTIS KATKEB FSC AHEL ENAMASTI JUBA METSA SERVAL
2003. aasta alguses on Eesti metsade sertifitseerimise mttes vga erilises olukorras. Meil on ligi miljon hektarit metsi, millel on FSC sertifikaat. Sellest sertifitseeritud metsast raiuti mullu le 2,5 miljoni tm. Kuid ainult vike osa alla 1000 tm varuti ja tdeldi viisil, mis vastas FSC nuetele ning judis 2002. aastal sellisele turule, kus valdab nudlus FSC-sertifikaadiga toodete jrele. Enamikul metsavarumisettevtetel ei ole metsavaruja FSCsertifikaati ning seetttu katkeb FSC ahel juba metsa servas. Suurim paradoks: Soome meie peamisi paberipuutarbijaid , kus on kasutusel PEFC-sertifikaat, ksitab FSC-sertifikaadiga metsast varutud puitu kui sertifitseerimata puitu.
Tstuste peamine probleem sertifitseeritud puidust toodete valmistamisel seisneb selles, et sertifitseeritud puit ei tohi minna segamini sertifitseerimata puiduga. Kui puit tuleks valdavalt sertifitseeritud metsast, oleks lihtne kasutada tehnoloogiat, mis hoiaks eri pritolu puidu lahus. Kui sertifitseeritud puitu on aga vaevalt 20%, muutub eraldi sortimise ja ladestamise otstarbekus ksitavaks ja nii lhebki praegu sertifitseeritud metsast prit puit turule valdavalt sertifitseerimata puiduna. Probleemi lahendus peitub sertifitseeritud metsade pindala suurendamises, see aga on seotud metsaomaniku tahtega.
Eestis on metsaomand suhteliselt vike, metsaomanik on turul sna passiivne: tehinguid, mille kigus viks sertifikaadist kasu olla, slmitakse vga harva. Sertifitseerimise mte juab omanikuni siis, kui selle kllaltki kuluka protsessiga kaasneb peale keskkonnateadlikkuse ka materiaalne stiimul vi kui protsess ei ole omanikule liiga koormav. ks vimalus oleks metsade sertifitseerimine hiselt ehk teisisnu grupisertifitseerimine. Paraku pole metsaomanike histegevus kuigi laialdane ning selle hoogustumist lhitulevikus ei julge prognoosida.
Kokkuvtvalt vib vita, et Eestis saavad lekaalu need sertifitseerimisssteemid, mis on vastuvetavad ka vikemetsaomanikele ning mida turg aktsepteerib. htlasi peab ssteemi rakendus olema vimalikult hlpus: lihtne metsavarumismehhanism ning tarneahel.
Nii lihtne see ongi. Ometi on lahendamata probleeme palju ja seetttu ei saa elda, et FSC on parem kui PEFC vi vastupidi



Andres Talijrv, Eesti Metsatstuse Liidu tegevdirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet