Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Puidutstus jtab kasutamata vaid niiskuse

Eesti Metsatstuse Liit (EMTL) on vtnud nuks metsaasju ksitlevad ajakirjanikud paremini kurssi viia sellega, mis juhtub metsast minema sidutatud puiduga. Mullusuvisel ppereisil (vt. lhemalt Hendrik Relve, Piirideta Eesti metsatstus, Eesti Mets 2002, nr. 3, lk. 1013) esitleti eelkige mitmekesist phitoodangut. Tnavu mrtsis keskenduti pigem sellele, kui tielikult puit ra kasutatakse.

SAEPURU REISIB PATKLA KAUDU TAANIMAALE
Valgamaal Patklas olime vahetult tunnistamas, kuidas siinsele ettevttele Hansa Graanul saabus toore Ltist, kolm suurt autotit korraga. Kui luugid lahti lkati ja kett-transportr autokasti thjaks hakkas tarima, saime teada, et see on tavaline saepuru, igas sidukis 90 kuupmeetrit ehk 24 tonni.
Hansa Graanuli juhataja Arno Anier tles, et enamasti ei tooda Ltist mitte kolm, vaid vhemalt kaheksa niisama suurt koormat pevas. Mida see muud nitab, kui et Eestis vi vhemalt siin Luna-Eestis on sellest materjalist puudus kes. Ltis aga ilmselt veel mitte. Saepurume krval varikatuse all krgusid teised, tki maad tumedamad hunnikud. See oli hakkpuit; sna soodsalt neist saeveskitest ostetud, kus palke ei koorita ja seetttu oma hakmeid paberikeetjatele ma ei saa.

Hakkpuidukatlamaja ei kuivata selles ettevttes laudu, vaid ikka sedasama saepuru. Valmistoodangul peab niiskusprotsent olema vhendatud algselt viiekmnelt kaheksani. Vaigurohke okaspuupuru vaiguta lehtpuidupuru tohib sees olla vaid paar protsenti juab lbi selte ning vaheladude ja haamerveskite kaudu Prantsusmaal tehtud pressidesse, kus ta ilma liime vi muid lisandeid kasutamata viimaks pulgakesteks surutakse. Transportr peab pingutama, et valmivad graanulid, pellet'id vi kabulad heal lapsel mitu nime trumlisse toimetada, 15 tonni tunnis. Kogumistrumlist veavad autod graanulid Prnusse laevale, laevad Taanimaale.
Transpordiahel peab olema ladus, et laod asjatult toormest ja toodangust umbes poleks. Saepuru kulub pevas ligi 3000 kuupmeetrit, seda pikalt ues hoida on aga riskantne. Korra juhtus Patklas pardus: kuival suvel teeremontide aegu tolmutati tooraine ues sedavrd ra, et toodangul oli liiga palju plematut mineraalosa sees. Klient kirtsutas kabulate liigse tuhasuse prast nina ja hinda tuli alla lasta.
Eestis pole see ktteaine erilist populaarsust vitnud seni veel. EMTL juhatuse esimehe Ivar Dembovski arvates pole phjus pelgalt eestlaste konservatiivsuses. Eestlane vib-olla tarvitakski kttegraanulit, tles Dembovski. Aga praegu pole mugavat infrastruktuuri selle kojutoimetamiseks. Tarbijal puudub kogemus ja usk, et see graanul juab iga kell nagu li vi gaas temani. Nagu li vi gaas on kohane vrdlus teiseski mttes: ka graanuleid vib vedada tsisternveokis!
Arno Anier teadis kinnitada, et Taanis seevastu kabulanudlus pigem kasvab: teiste ktuste krged maksud olid asja niikuinii selles suunas liikuma lkanud. Nd, Iraagi sja tttu, on usk naftatuleviku helgusesse veelgi enam kahva - tuma hakanud ja taanlased seadistavad oma katlamaju ha innukamalt masuudilt puidugraanuleile mber. Nii et vib-olla varsti ei saagi enam lasta viiest Hansa Graanuli pressist kolmel jude seista nagu praegu. Ja ltlased peavad veel innukamalt saepuru ette vedama. Sest Eesti saepurust, tundub, on iga viimane kui kribal juba niigi arvel.
Paar arvu rehkendushuvilistele: he tonni graanuli tegemiseks kulub umbes saja krooni eest elektrienergiat, tagasi saab sellest aga viis megavatt-tundi. Kohapeal eldakse, et graanuliga ktmine tuleb kttepetroolisoojast umbes poole odavam. Ja keskkonnahoidlikum on ta niikuinii. Kll kunagi saastemaksud asja paika panevad.

VALMISTATUD EESTIS I: POLAARMAJAD JA KANDEKAARED
Siinkirjutaja on snnijrgne ja peaaegu elupline tartlane, ometi sain alles nd teada, et Tartu Kodumajatehases valmib suurel hulgal niinimetatud ruumelemente majade jaoks. Ruumelemendid on toakrgused, kuni viis meetrit laiad ja neliteist meetrit pikad tieliku sise- ja peaaegu tieliku vlisviimistlusega majajupid, kus sees veetorud ja elektrijuhtmed. Majad pannakse lpuks kokku Norras. Ehitusplatsil saab neist kui hiiglaslikest Lego-klotsidest mne pevaga valmis teha nii eramuid kui ka kuni viiekorruselisi kortermaju. Need majad pole mingid lihtlabased risttahukad: igaks on omaprane, igati ndisaegse vlimuse ja sisuga elamu.
Esialgu leiab Tartu Kodumajatehase toodangut Norrast rohkem kui Eestist. Aga juhatuse esimees Lembit Lump tles, et he suure kinnisvaraarenduse lkkab Kodumajatehas peagi kima siinsamas Tartu lhistel lenurmes. Esimesel etapil ehitatakse viisteist 105- kuni 160-ruutmeetrilist eramut, seatakse paika kik vajalikud kommunikatsioonid, rajatakse teed-tnavad. Saad vtmed ktte ja le jb vaid sissekolimisrm. Puitkarkassmajade edu Phjamaade turul thendab htlasi seda, et Eestissegi ehitatavad majad ei vasta mitte ksnes kigile siinsetele, vaid ka hoopis rangematele skandinaavialikele kvaliteedinuetele.
Liimpuittalade tootmisega saab kenasti hakkama niteks Plva liimpuidutehas, mille tsehhis me juba htutunnil laudade srmjtkamispingil ennast masinate targas thususes veenda lasime.
ks Plva puiduliimijate viimaseid muljetavaldavaid tid on olnud kodulinna hisgmnaasiumi meie olude kohta lausa hiigelsuure vimla laekonstruktsioon. Ja need kandvad kaared pole mitte ainult Plvas valmis liimitud, vaid ka siin vlja meldud ja projekteeritud.
Aga Plva kaaremeistreid tasub tnada ka neil, kes niteks le Taevaskoja rippsilla knnivad. Sealne sillakaargi on kopramaa pealinnas valminud, olgugi et esiotsa pidi sellest saama hoopis Tartu Thtvere tennisehalli laekandur. Paraku lks seda spordibaasi rajada ritanud firma pankrotti. Nd ihuti Plvas hammast igusele toota detaile Tehvandi ammu oodatud suusahppeme jaoks, silmapiiril oli ka tellimus Prnu veekeskuselt.
Muidugi lheb plvalaste td ka raja taha. Juba oli pakitud Tehhimaale lkitatav kaup. Parajasti meie tulekul presside vahel olnud pooltooted lhevad juhataja Ants Musta kinnitusel Saksamaale laste mnguvljakule. Tellimusi on jtkunud viimasel kolmel aastal pole tehase tsse vahet tulnud.

VALMISTATUD EESTIS II: KOERAKUUDID, VIINAMARJAMAJAD JA MBLIKILBID
Rpinas tegutseva aktsiaseltsi Astel asutaja ja vedaja Villu Kinks tles otse vlja, et on tst vsinud ja tdinud. Aga kui tema kannul uude tootmishalli lksime, li mehe ngu srama: ehitada talle meeldib ja selline valgusrohke hall teeb meistrimeeste tjrje kindlasti paremaks. Astla toodang mahub enamasti ra hoopis viksemasse mahtu kui Plva liimpuidutehase vi Tartu Kodumajatehase AS-i oma. Ent kui kilepakkidesse peidetud lauad vlja vtta, saab neistki kokku mndagi mahukat ja lausa iseralikku. Aiamajad, viinamarjamajakesed vi ratta- ja triistakuurid olid ootusprased, seevastu jaapanlaste tellimusel tehtud koerakuut lausa vapustav. Kuut on ilmselge eufemism, pigem vinuks seda veranda ja kahe toaga rajatist nimetada luksuselamuks! Kuid selline oli jaapanlaste soov. Ega lattu tnapeval tootma ei tikuta. Iga partii rgitakse ikka enne tellijaga tpselt lbi ja tehakse just selline, nagu asjaosalisele vaja.
Vrumaal kisime Smerpalust kolme kilomeetri kaugusel Varese klas liimpuitplaate tootvas ettevttes GM Panels. Direktor Urmas Lillepalu rkis, et kui 2000. aastal tootmist alustati, oli mgimeestel tkk tegemist, et potentsiaalseid ostjaid Taanis, emafirma kodumaal, eestlaste heas toskuses veenda. Nd olevat olukord suisa selline, et mnigi Taani tarbija privat enne ostmist le, kas plaadipartii ikka tuleb Vrumaalt, kus mistetakse paremat td teha kui tema kodumaal. Parem kvaliteet vib tuleneda sellest, et Taanis tehakse palju liimpuitu automaatliinil, kus okste paiknemist kilbis ei saa jlgida. Aga Eestis passib korralik komplekteerija peale, et liimpuidu muster jks ilus. Eestisse jb praegu vaid kmnendik Varesel toodetud plaatidest.
Muide, GM Panelsi endistesse kaubaladudesse seatud tootmispinnad on otse suure Toftani saeveski klje all. Sellest tuleneb mnigi eelis. Niteks leiavad saemeeste naised td vhem konti murdvas plaaditsehhis. GM Panelsi ttajaist tervelt kaks kolmandikku on rnem sugu. Lillepalu snul on nende ttajate thtsaim triist silm. Plaadi kvaliteedi ja kokkuhoiu seisukohalt on saeveski naabruses kasulik selle poolest, et sealt saab tpselt sobiva niiskusesisaldusega laudu. Muidugi hoitakse nii kokku ka hulk transpordiraha.

METSAS POLE KANDILISI PUID
Kui nd kik kneks olnud tooted Tartu Kodumaja ruumelemendid, Plva liimpuidutehase kaared, Rpina aktsiaseltsi Astel vikemajad ja GM Panelsi mnnist liimpuitkilbid silme ette manada, siis paraku pole raske mrgata nende vljangemise leppimatut vastuolu looduse vormiharmooniaga. Selle vastuolu vtab kenasti hte lausesse kokku sealsamas Smerpalu lhistel Varese klas tegutseva aktsiaseltsi Toftan tegevdirektor Tiit Kolk: Meie phitegevus on teha mmargustest asjadest kandilisi asju.
Lika palki nii konoomselt kui tahad saematerjaliks muudetakse sellest kigest pool. Tpsemini eldes muundub erikuiva saematerjali valmistavas Toftani saeveskis ligi kolmandik mnnipalgist puiduhakmeteks ja umbes seitsmendik saepuruks. Viis protsenti palgist haihtub sootumaks: selle vrra kahaneb puit kuivatites. Kui heita pilk Toftani tohututele mnnipalgi tagavaradele, siis on lausa ehmatav melda, mida see piltlikult eldes thendab. Iga kahekmnes tvi aurub lihtsalt olematuks, iga seitsmes saetakse saepuruks ja iga kolmas freesitakse hakmeks.
nneks ei lhe tnapeval ei hake ega saepuru kumbki kaotsi. Saepuru on kahel viimasel aastal muutunud rmustavalt nutavaks toormeks: teda kasutatakse bioktusena kll brikettides ja ka niisama, tleb Kolk. Ja hake on thtis toore tselluloosi- ja paberitstusele. Thtis on hake ja saepuru saeveski uelt korrapraselt minema vedada, muidu vib nende kuhjumine t lausa seisma panna. Toftani judlusega veskisse on raveoautol asja iga poole tunni tagant; tarnevrgustik peab olema vlja arendatud ja kindel, vedajategagi tuleb teha pikaajalised lepingud.
Veel hiljuti valmistas paljudele puiduttlejatele peavalu puukoor. Jah, eriti neile, kellel polnud oma puukoorega ttavat katlamaja need on erilist tpi ja kallimad, on Kolk nus. Meil on see olemas. Suurema osa koorest ktame ra, soojus lheb materjali kuivatamiseks. Ja lejnud koor eksporditakse vlismaistesse aianduskauplustesse, multiks ja turba asendajaks.
Kolk ei ritagi vita, et seda kike tehakse eelkige suurest keskkonnahoiusoovist: See on eelkige ikka majanduslik tegevus. Kui mgivimalust poleks, siis oleks pevakorras utiliseerimine. Kolmekmne kilomeetri kaugusel on prgimgi, kuhu vedasime tootmisjke siis, kui turgu veel polnud vahekihtideks. Phitoodangu hind tuseks kohe.
Seega selgus Toftanis vana tuntud tde: parimad vimalused keskkonda ssta on tihti ka majanduslikult soodsaimad.

SAEPURU- JA KLOTSIUPUTUST EI OLE KUSAGIL
Meldes tagasi paikadele, kus kisime, oli neile hine see, et mitte kuskil ei silmanud ma hiiglaslikke puidujtmehunnikuid. Hansa Graanulis nad kll olid, aga neile ongi need hunnikud ju toormeks.
hele osale inimestest vib nii tielik puidukasutus ehk tuskagi valmistada. Mletan ise oma kktoa-aastaist, kui mnus pliidikte ja ahjutulehakatus olid pinnud. Need olid jnud jrele palkide saagimisel laudadeks: hemad ja paksemad, kitsamad ja laiemad puiduribad, mida sai kttekontorist kimbuviisi sna odavalt tellida ja osta. Nd on tehnoloogia niipalju muutunud, et palgipsed freesitakse enamasti otse hakmeks; pindusid saab ehk veel vaid vanamoodsatest vikestest saeveskitest.
Aktsiaseltsis Rait piilusime Ivar Dembovski npuniteil sisse hvlilaaste pletava katla ahjuaknast. Saime teada, et 0,8-megavatine katel on kuivatite ja tsehhide soojavajadusi rahuldades judmas vimsuse piirile ja et peva kohta tuleb katlamajast vaid umbes mbritis tuhka. Eriti uhke on tehase juht mujale veetava hvlilaastu transpordiks vlja meldud erikonteinerite le. Sealt ei pse ei laadimise ega veo ajal midagi lendu. Suvist lumesadu meil enam pole, muheles Dembovski.
AS-i Astel juht Villu Kinks kinnitas, et veel mni aasta tagasi kippusid nad saepurusse lausa uppuma. Praegu ei jua nii palju ette anda, kui Luunja katlamaja tahab, teatas mees ndsest olukorrast. Praegu nuputatakse, kuidas kasulikumalt ra kasutada prussiotste saagimisest le jvaid klotse. Senini on neid pruugitud ktteks. Kuid viks palgata suveniiritegija, kes valmistaks neist nipsasju.
GM Panelsil, kuhu tuleb kuus sisse 1400 tihumeetrit laudu, vlja lheb aga 800 tihumeetrit plaate, on jkide pletamisel veel ks lisaeesmrk. Nende plemissoojus aitab kasvatada roose. Suur osa saepurust pressitakse aga siinsamas kollakat vrvi saepurubriketiks ning makse soodsalt Rootsi tarbijatele.
Sidu alul snas peakorraldaja, EMTL direktor Andres Talijrv, et eks meedialgi ole oma osa selles, millest rgivad lastele petajad. Sealt tuleneb laste ldlevinud arvamus, et metsade raiumine on lepea ks paha tegevus. Ent kui lastega niteks loodusmatkal olles pakkuda neile puust ja plastist joogitopse, haarab enamik puidust tehtu jrele. Seeprast soovitas Talijrv valgustada meedias metsaraieid ja puidukasutust mitmeklgsemalt. Niteks viks kirjutada sellest, et maailmas tervikuna aetakse 54 protsenti raiutud puidust otse tulle, ktuseks. Selle asemel et seda hoopis mistlikumalt ja mitmeklgsemalt tarvitada. Igatahes siia on see fakt nd kirja pandud.



Toomas Jriado, MT Loodusajakiri snumitoimetaja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet