Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Metsalemana metsanduslike muutuste tuultes

Aadu Koll ttas prast EPA lpetamist aastail 19661972 Rakvere metsamajandis abimetsalemana ja metsalemana ning 19721981 Kohtla-Jrve Rohelise Vndi metsamajandi peametsalemana. 1981. aasta lpust praeguseni on ta olnud Pikknurme metskonna metsalema ametis. Metsalem arutleb kogemuste le, mis saadud nelja aastakmne jooksul.

ABIMETSALEMANA SAGADIS, METSALEMANA LOOBU METSKONNAS
Mis on mllu sbinud esimestest tkohtadest Rakvere metsamajandis ja Sagadi metskonnas? See oli ajajrk, mil pllumajandus oli saanud jalad alla ja hakkas maksma ttajatele korralikku palka. Nimetatud asjaolu tmbas metskondadest ra tjudu, varem maksti riigimetsas palka rahas. Tju vhenemine tingis vajaduse mtelda metsa - majanduslike tde mehhaniseerimisele. Veti kasutusele mootorsaed Druba, metsamajandite keskuste juurde rajatud metsapunktides ehitati vlja jrkamis-sortimisestakaadid, metsa tulid kokkuveovintsiga varustatud ratastraktorid. Juurutati hooldusraie tvestena lesttamise ja vljaveo tehnoloogiat, tveste jrkamist ja puidu sortimist metsapunktides alumistes ladudes. Seda td tehti entusiasmiga, see oli tolle aja kohta progressiivne.

Metsauuendustdel veti maapinna klviks ettevalmistamisel kasutusele lapiljad. Sagadi metskonna plendikel katsetas tehnikalembene metsalem Endel Kartusov sgavkndi, mis purustas nrgkivi. Uuendustd lksid hsti korda. Sagadi metskonna koosseisu kuulusid ka Vsu ja Ksmu puhkeasula. Suvitajaid oli piisavalt, sest kuulusime ju NSV Liidu koosseisu. Metsades liikus kuival ajal palju puhkajaid. Inimliku hooletuse tttu tekkis aeg-ajalt ka plenguid, kuid need ei kujunenud suureks, kuna metsas olijad asusid kohe tuld kustutama ja informeerisid metsavahti, metsnikku, metskonda. Sagadi metskond oli olnud Eesti Vabariigi ajal katsemetskond, kus tegi katseid metsateadlane Peeter Rigas. Vga huvitav oli tutvuda tema katsetega. Ka minu diplomit on seotud Sagadiga: Mnnikoorepletik Sagadi metskonna mnnikutes.
T Sagadi metskonna abimetsalemana andis hea ettevalmistuse ttamaks metsalemana Loobu metskonnas. Tollal, 1966. aastal, oli metsamajanduses alanud intensiivne metsakuivendusperiood. Ka Loobu metskonna Viitna vahtkonnas oli parajasti ksil kuivendus. Kuivendati metskonnaga liidetud madalsookaasikuid, endisi talu heina- ja karjamaid. Rajati kuivendusvrk, ehitati teed ja metsastati lagedad alad. Nendest aegadest on jnud positiivne kogemus projekteerija, tellija ja ehitaja heast koostst. Tegevus metsalemana andis vimaluse tobjektidega phjalikult tutvuda, tid kavandada, plaanitut ellu rakendada ja tulemusi hinnata. Metsalema lesanne oli ka pllumajanduslike metsade (kolhooside-sovhooside) jrelevalve. Kaks korda aastas tuli koostada levaade metskonna piirkonda jnud viie pllumajandusliku ettevtte metsamajanduslikust tegevusest.
Metskond pidi korraldama ka jrelevalvet. Jahti ei peetud ilma metsavahi, metsniku, abimetsalema vi metsa - lema juuresolekuta. Metskonna jahi - maid kasutas kohalik jahindussektsioon ja kolm sektsiooni Rakverest, Kadrinast ning Tapalt. Piirkond oli ulukirohke ja jahiperioodil ktiti igal ndalavahetusel. On meelde jnud, et hel jahiaastal enne Lahemaa rahvuspargi rajamist lasti Loobu metskonna territooriumil 42 ptra.
Seega oli metsalema amet loominguline, mitmekesine ja vastutusrohke.

PEAMETSALEMANA KOHTLA-JRVEL
Vga mitmekesine ja huvitav periood metsalemana lppes 1972. aasta sgisel, kui tehti ettepanek vastu vtta Kohtla-Jrve Rohelise Vndi metsamajandi peametsalema ametikoht. Eluja tkohta muutma ajendas koolide kaugus tollasest elukohast Viitnal. Peres oli kolm last ja koolimineku aeg ei olnud enam kaugel. Endine Kohtla-Jrve, praegune Ida-Virumaa on lejnud Eesti piirkondadest raskem kant. Hoolimata sellest elavad seal tnini tkad inimesed, kes peavad eluga toimetulekuks pingutama rohkem kui teised. Uuel tkohal kasvas administreeriv osa: tuli kavandada metsamajandi kui terviku arengut, samas arvestada metskonna iserasusi. See ei olnud le ju kiv, sest mul oli kogemus metsalemana.
Kohtla-Jrve Rohelise Vndi metsamajandis tuli teha ka plevkivikarjridega seotud td: haljastada soojuselektrijaamade tuhavlju ja aherainemgesid, metsastada ammendatud plevkivikarjre ja korraldada kaevandusning turbatootmisvljadel kasvava metsa raiet. Kik need olid erilised td, enamasti pidid kohalikud metsamajandusspetsialistid rajama teed vgagi keerulises olukorras. Kuid tnu metsa - meeste ja Eesti Plevkivi histle suudeti vlja ttada plevkivi kaevandamise tehnoloogia, mis vimaldas ammendatud maid tehniliselt rekultiveerida. Sellele jrgnes bioloogiline rekultiveerimine ja metsastamine. Koostati ja koosklastati loodusvarade ratsionaalse kasutuse juhised: enne maavarade kasutust raiuda peenemduline puit; prast seda, kui Oru turbakombinaat oli lpuni ammendanud briketiks klbliku turba, sai alast plevkivikarjr.
Ammendatud plevkivikarjride metsastamiseks ja teadusliku uurimist tarbeks ehitati vlja Sirgala katsemetskond, mille esimese metsalema, manalamehe Endel Aimsalu juhatusel tehti ra vga suur t.
Ida pool olid karjride metsastamisega seotud veel Kureme, Vaivara, Oru ja Narva metskond ning lne pool Kohtla metskond. On kahetsusvrne, et Eesti Vabariigi valitsus lpetas Oru turbakombinaadi tegevuse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regioon sulges Sirgala katsemetskonna. Kahtlen sgavalt nende sammude phjendatuses ja otstarbekuses. Peaks tunnistama tde: alustada ja rajada on raske, lammutada imelihtne. Kurb on tdeda, et eelmise plvkonna td ei ole osatud vriliselt hinnata.

PIKKNURME METSKONNA METSALEMANA
Kuigi peametsalema amet oli huvitav ja sna hsti tasustatud, kis administreeriv t tervisele. See sundis mtlema tagasiprdumisele metsalema ameti juurde. Nd olengi olnud 22 aastat metsalem Pikknurmes. Metsalem peab armastama loodust, kuid ta peab olema ka majandusmees. On vaja head kollektiivi, ent ka korralikku masinaparki ja muid tvahendeid, et td saaksid tehtud iges kohas igel ajal. Esimesed kmme aastat kulusidki kollektiivi loomisele ja elamufondi korrastamisele. Eesti Vabariigiga tulid metskonna ja metsalema tsse uued suunad. Muutuste aluseks sai keskkonnaministeeriumi ja tema alluvuses ttanud metsaameti hine kskkiri nr. 19 Eesti metsanduse haldusssteemi mberkorraldamiseks. Metskond sai endale kinnitatud phimruse jrgi iguse olla riigimetsamaid haldav asutus ja omada iseseisvat eelarvet, bilanssi ja pitsatit. Metskond arenes krvuti taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga. Iseseisvus li paremad vimalused oma algatust ja tahet ellu viia. Kasvas isiklik vastutus. Eesti metsaamet ttas vlja igusakte. Sotsioloogiline uurimus nitas, et metsandusreform andis hea tuke parandada tmeeleolu ja korraldada td.
Paraku ji see loominguline periood lhikeseks. Metsaameti juhtkond ja tema kepikendus maakondade metsaametid ei suutnud ohjeldada ksikuid vrnhtusi metskondades. Metsalemate esindusorganisatsiooni ja metsaameti vahel puudus vajalik koost, mis oleks aidanud krvaldada muidu toimiva ssteemi nrgad kohad. htlasi hakkas juliselt sekkuma keskkonnaministeeriumi juhtkond. Algasid mberkorraldused laltpoolt. Nii olemegi judnud praegusajani. Metskond ja tema juht metsalem on kaotanud selle eripra, kohaliku sotsiaalse ja majandusliku rolli, mis neil oli Eesti Vabariigi ajal enne sda, isegi Nukogude okupatsiooni ajal, ning mned aastad ka taasiseseisvunud Eestis.
On phjust muretseda nende inimeste prast, kes on reformide kigus jnud tst ilma ja kelle td ei ole tahetud vi osatud hinnata. On olnud solvav lugeda hinnanguid, nagu hoiaksid metsalemad kinni soojast kohast. Tekib ksimus: kui soe see koht ikka oli? Oma praktikast ei oska kll leida nidet. Krgete ametnikeni ei ole judnud arusaam, et metsalemate sdamed on kasvanud Eesti metsa klge ja Eesti metsa saatus teeb nad murelikuks.

METSAVAHI AMETIKOHA OLEKS VINUD REORGANISEERIDA, MITTE KAOTADA
Praegused riigimetsad hlmavad endisi misametsi, kroonumetsi ja linnametsi, kusjuures lekaalus on kunagised misametsad. Tuleb tunnistada, et misnikud oskasid metsa vrtust hinnata, seda hoida ja laiendada pinda vhetootlike pllumaade arvel. le kolmesaja aasta tagasi tekkisid misates metsavahtide kohad, mida titsid talurahva hulgast valitud misnikele lojaalsed mehed. Metsavahile esitati karmid nuded, kuid td tasustati hsti. Metsarikkujaid karistati karmilt.
Strateegilistesse kohtadesse rajati metsavahtide elukohad, metsavahid relvastati, metsavahiamet kandus plvest plve. See amet psis sajandeid. Metsavahi tehtud seire oli asendamatu infoallikas metsakoosluste muudatuste kohta. See oli praktiliste tde ja metsakaitse aluseks.
Ka Nukogude okupatsiooni ajal psis metsavahi ametikoht. Riik pidas lal eluasemeid, mis mnevrra pidurdas klade thjenemist. Riigi ehitatud teid ja elektriliine said kasutada kik elanikud. Tulevalve, jahijrelevalve, ulukite lisa - stmine, metsamajandustde ettevalmistus ja korraldus, metsa mk ja jrelevalve ning loendamatu arv muid lesandeid oli pandud metsavahi lgadele. Kaasa tuli la ka tootmists. Tlisi oli metskondadesse jnud vhe vi polnud neid ldse. Vis juhtuda, et lesannete rohkuse tttu ei nnestunud kike teha samavrra hsti. Ent ldjoontes oli tegevus metsas kontrolli all. Metsarikkumised enamasti avastati, tekitatud kahju ei olnud suur.
Metskondade taasiseseisvumise alguses olid metsalemad metsavahtide tegevusega rahul. Olenes ju metsavahi valik ja t thusus kohalikust metsa - lemast. Rahulolematus tekkis lalpool. Arvati, et metsavahid ei tida neile pandud lesandeid. ks krgem ametnik vljendas ennast umbes nii: metsavahid sdavad oma ue peal kanu ja vtavad vastu palka. Brokraatlikult vttes tuli seda tepoolest ette, kuna metsavahile, metsnikule, abimetsalemale ja metsalemale olid antud hesugused igused ja kohustused avastada metsarikkumisi, teha juurdlust ning edastada andmeid korra - kaitseorganitele. Need toimingud olid keerukad, seetttu ei osanud metsavahid mitte alati vormistada igusrikkumisi nii, nagu nuti. Alahinnata ei saa aga metsavahtide tegevust metsarikkumiste rahoidmisel, kuna metsas pandi thele iga kahtlast liikumist. Vene vanasna tleb: Krgemalt on kik paremini nha. Ilmselt niisugusest loogikast lhtudes veti 12. novembril 1997. a. Riigikogus vastu keskkon - najrelevalve seadus. Selle seadusega veti metskondade ametiisikutelt igus teha jrelevalvet oma tpiirkonnas. Seaduseelnu kohta ei saanud esitada kommentaare. Aastavahetusel kaotati metsavahi ametikohad, viks elda jumeetodil: metsavahtide t tasustamiseks ei eraldatud enam rahal.
Samm oli valuline, kaotati metsakasvataja seisukohalt le kolmesaja aasta vanune ametikoht. Kuulda oli nii pooltkui ka vastuhli. Valdama jid siiski poolthled ja aeg-ajalt kostuvad need hled praeguseni. Kas oleks saanud teisiti? Ilmselt kll. Oleks piisanud metsavahtide ametilesannete levaatamisest, metsavahtide atesteerimisest, tmahtude mbervaatamisest ja halduskulude hulka kunstlikult paigutatud kulude suunamisest igesse kuluartiklisse.

MURET TEEVAD METSARIKKUMISED
2002.aastal ilmunud ripeva erilehes Keskkond ja Metsandus esitas keskkonnainspektsiooni spetsialist Ann Maripuu levaate keskkonnarikkumistest 2002. aasta esimesel poolaastal. Ta teatas, et 448 igusrikkumisega tehti keskkonnale kahju kokku 61 825 551 krooni eest. Ei ole teada, kui palju on tehtud omanikukahju. Samal ajavahemikul raiuti ebaseaduslikult 67 497 tm puitu, millest 58% raiusid metsaomanikud. Tahtmatult saab sellest jreldada, et keskkonnajrelevalve seadus ei ole muutnud keskkonnajrelevalvet thusamaks: mets on kurjategijatele avatud. Metsalemana jb kll mulje, et kustutame tuld, kuid ebaseaduslike metsaraiete tkestamise meetmed on peaaegu olematud. Ajakirja Eesti Mets mdunud aasta suvenumbris artiklis Metsanduse arengukavast ja varimetsandusest on vaatluse all varimetsanduse ekspertkomisjoni strateegiad. Kuid varimetsanduse peamisest phjusest, metsaomaniku lhtekohast ebaiglasest maksussteemist, artiklis ei rgita. Metsakasvatuse periood on pikk, ligi 40 aastat sellest me ainult investeerime. Kui jrgneva 3040 aasta prast raiume ja saame tulu, siis on ebaiglane jtta eelnevad kulud kahe silma vahele ja saadud tulu tie rauaga maksustada. Kui maksuseadus oleks paigas, kaoks varimetsamajandus iseenesest.
Reformidest metsanduses on mdunud le kmne aasta. Riigimetsade pindala on jnud tnu eesti metsapoliitika vastuvtmisele piiridesse, mis olid enne 1940. aastat. Enne 1940. aastat haldas riigimetsi 102 metskonda. Praeguseks on sama territooriumi haldamiseks jnud 66 metskonda. Ees kumab uus this 35 metskonda. Analsita on jnud reformide tulemused. Kohapealt vaadatuna on metskondade ja metsalemate lesanded delegeeritud keskkonnateenistustele, keskkonnainspektsioonile, mnes ligus ka valdadele, maakonnavalitsusele ikka metsast kaugemale. Metsavaht oli kohustatud iga pev oma vahtkonna le vaatama ja metsalem pidi leidma aja, et kontrollida, kas ja kuidas ta seda tegi. Aga kui palju kontrollitakse metsa praegu? Metsalem saab toetuda oma metsnike kohusetruudusele, kuid kummalgi pole otsest jrelevalveigust ega kohustust nagu varem. Arutluseks valusaid teemasid jtkuks. Kui vaid oleks, kellega dialoogi pidada. Eesti mets on siiski seda vrt, et selle le phjalikumalt arutleda.
Mitmed praegused probleemid on kunstlikult tekitatud ja oleksid soovi korral letatavad. Heade kavatsustega alustatud reformid ei ole tihti ennast igustanud. Eesti metsanduse hdad sarnanevad sotsiaalsfri omadega: vastutus on hajutatud ning seetttu ei vastuta keegi mitte millegi eest. Kohalik algatus on suurelt jaolt prsitud. Metsalem on oma murega Eesti metsa kekigu prast sageli ksinda.



Aadu Koll, Pikknurme metskonna metsalem

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet