Eesti Looduse fotov�istlus
2/2003



artiklid
Erametsaomanike histegevus kiratseb

Enne Teist maailmasda oli erametsaomanike huvi histegevuse vastu suur. Metsahingud hutasid talunikke mitmesuguste riiklike soodustustega rajama metsakultuure ning aitasid neil korraldada metsamaterjalide mki. Ent taasiseseisvunud Eestis talumetsaomanike histegevus paraku kiratseb. Artiklis vaetakse selle phjusi ja pakutakse tuleviku arenguvimalusi.

EESTI METSAHINGUTE LIIT ASUTATI 1930. AASTAL Juba Eesti iseseisvumise algaastail, kui Eesti metsamajanduses puhusid vrdlemisi kledad tuuled ning metsi pigem raiuti kui hooldati, algatasid metsamehed ning laiem metsaomanike ja -sprade ring mtte kutsuda ellu hing, mis koondaks metsaomanikke ning -kasvatajaid. Sihiks seati selgitada metsamajanduse thtsust nii majanduses ldse kui ka ksiktaludes, levitada metsandusteadmisi ja -oskusi ning tmmata kaasa erametsaomanikke, peamiselt talupidajaid, korrastama ja arendama talumetsi. hingu phialused ttati vlja Soome ja teiste Phjamaade vastavate organisatsioonide eeskujul. 17. aprillil 1929. aastal peeti Tallinnas esimene metsandushingu asutajate peakoosolek. Metsahing, mida vib krvutada ndisaegse maakonnaliiduga, oli meldud maakondliku organisatsioonina. See koosnes ksikliikmetest ja kohalikest metsaringidest (praegu metsahistud). 1929. aastal loodi veel mitu metsahingut.

15. mrtsil 1930. aastal asutati Eesti Metsahingute Liit, mida vib pidada praegu tegutseva leriigilise peremetsaomanike organisatsiooni Eesti Erametsaliidu otseseks eelkijaks.
Liit sai tegutseda kmmekond aastat. Phitegevus oli anda metsanduslikku nu, korrastada talumetsi ja korraldada talumetsaomanike metsamaterjalide mki, kindlustada talupidajatele iglane hind, teha metsanduslikku valgustustd nitustel, metsandalatel jne. Liidu algatusel, kaasabil ja nuandel metsastati tuhandeid hektareid raiestikke, liivaseljandikke ja paealasid talumaadel, rajati sadu kilomeetreid elavaedu, taimeaedu ja puukoole jne.
Eesti Metsahingute Liit ja metsahingud korraldasid istikute ning seemnete tellimuste vastuvttu, hoolitsesid tellimuste igeaegse vljastamise, korraliku pakkimise ja hoidmise eest; igale saadetisele anti kaasa lhike juhend taimede ja seemnete kasutamise, hoidmise, istutamise ja klvamise kohta.

METSAHINGUD HUTASID METSAKULTUURE RAJAMA JA AITASID KORRALDADA METSAMATERJALIDE MKI Metsakasvatajaid-pllumehi toetasid metsakultuuride rajamisel nii Riigimetsade Talitus kui ka Eesti Metsahingute Liit. Olulise soodustusena nnestus metsahingute liidul saavutada olukord, kus talupidajad said metsaseemne ja puutaimed tasuta. hele talundile anti aastas tasuta kuni kuus tuhat puutaime metsa rajamiseks ja kuni tuhat taime kodumbruse kaunistamiseks. Kmne aasta jooksul jagasid Eesti Metsahingute Liit, maakondade metsahingud ja riigimetskonnad sel teel vlja miljoneid puutaimi ja tuhandeid kilogramme puuseemneid.
Metsahingute liidu algatusel videldi ktte ka teine thtis soodustus: talumetsade kultuurid said esimese kolmekmne aasta jooksul maamaksuvabastuse. Need eelised hutasid metsaomanikke rajama metsakultuure senisest hoopis ulatuslikumalt. Eesti Metsahingute Liidul oli thtis roll ka Eesti puiduturu korrastajana ja metsaomanikele iglase puidu hinna mrajana. Metsaomanikele korraldati metsamaterjalide hismke, anti juhtnre, kuidas valmistada metsamaterjalide sortimente, informeeriti mjaid olukord, kus talupidajad said metsaseemne ja puutaimed tasuta. hele talundile anti aastas tasuta kuni kuus tuhat puutaime metsa rajamiseks ja kuni tuhat taime kodumbruse kaunistamiseks. Kmne aasta jooksul jagasid Eesti Metsahingute Liit, maakondade metsahingud ja riigimetskonnad sel teel vlja miljoneid puutaimi ja tuhandeid kilogramme puuseemneid. Metsahingute liidu algatusel videldi ktte ka teine thtis soodustus: talumetsade kultuurid said esimese kolmekmne aasta jooksul maamaksuvabastuse. Need eelised hutasid metsaomanikke rajama metsakultuure senisest hoopis ulatuslikumalt. Eesti Metsahingute Liidul oli thtis roll ka Eesti puiduturu korrastajana ja metsaomanikele iglase puidu hinna mrajana. Metsaomanikele korraldati metsamaterjalide hismke, anti juhtnre, kuidas valmistada metsamaterjalide sortimente, informeeriti mjaid metsahindadest jne. Nii olid talupidajad eraturu juhuslikkuse eest kaitstud ja said oma metsa eest ajakohast hinda. Kui eraturg suruski kunstlikult hinnad alla, siis riiklikud ettevtted AS Eesti Metsatstus ja Kehra sulfaattselluloositehas ostsid talumetsade omanikelt metsamaterjale ikkagi iglase hinnaga.
Vabariigi Valitsuse otsusega 8. juulist 1938 loodi metsamaterjali hindade noteerimise komisjon. Komisjoni kuulusid Pllutkoja, Eesti Metsahingute Liidu, Majandusministeeriumi, Riigikontrolli ja suuremate riigikapitaliga tegutsevate metsa les ja mber ttavate kitiste esindajad, eesistuja oli pllutministri abi. See komisjon mras metsahindade liikumise alusel vhemalt ks kord aastas kindlaks iglased ja pevakohased hinnad, mida talumetsa omanik pidi metsamaterjali eest saama. Kui eraostjad ei olnud nus noteeritud hindu maksma, siis riiklikud ettevtted olid kohustatud talupidajailt ostma metsamaterjale noteeritud hindadega. Seeprast said talupidajad oma metsamaterjali eest enamasti samasugust hinda kui riigimetsad. htlasi toetas Eesti riik metsanduslikku histegevust palgaliste tkohtade loomisega metsahingutes. Niteks finantseeriti he metsandusinseneri tkohta Eesti Metsahingute Liidu broos Tallinnas ja kuue metsahingute liidu metsakonsulendi tkohti maakondades.

TAASISESEISVUNUD EESTIS POLE HISTEGEVUS IGET HOOGU SISSE SAANUD Prast Eesti iseseisvuse kaotamist on Eestis les kasvanud kaks plvkonda inimesi, kellel ei ole olnud otsest omanikuseost metsaga. See on ks olulisi phjusi, miks histegevuse arendamine pole metsaomanikke kuigivrd meelitanud. Kahjuks ei ole soodsat hkkonda suutnud luua ka riik.
Teine metsandusliku histegevuse periood algas Eestis 24. aprillil 1992. aastal, kui Sakus tulid kokku 39 toimekamat talupidajat ja igusjrgset maaomanikku. Nad asutasid Eesti Talumetsa Liidu. Valiti viieteistkmneliikmeline volikogu ja kaheksaliikmeline juhatus. Hakati aktiivselt selgitama, kui thtis on metsanduslik histegevus. Korraldati ppe- ja nupevi, koostati metsahistute asutamise nidisdokumente, korraldati metsaomanike koolitust, algatati talumetsa majandamise vistlus ja tehti palju muud.
1994. aasta sgiseks tegutses viisteist metsahistut-liitu. Peale selle kuulus Eesti Talumetsa Liitu 89 ksikliiget. 14. novembril 1994. aastal muudeti Eesti Talumetsa Liidu nimi Eesti Erametsaliiduks.
Paljud metsahistud loodi selle alusel, et pllumajandusreformi kigus oli saadud osakute eest hiselt ostetud mitmesugust metsamajandustehnikat. Soetatud tehnikat hakati hiselt kasutama. Need olid valdavalt tulundushistud. Liikmeskond ji tavaliselt viksearvuliseks, sest uued liikmed ei saanud liituda samamoodi nagu asutajad.
Must puiduri, ebaaus konkurents, vhene riiklik huvitatus, nukogude perioodi jrelmjud ja kasutatav kllalt vana nukogudeaegne tehnika olid need, mis said paljudele histutele peagi saatuslikuks. Praeguseks on esimestest histutest alles ainult kolm: Rakvere Metsahistu, Paistu Masina- ja Metsahistu, Misso Erametsahistu.
Nhes, et tulundushistud ei ole vimelised ellu jma selles liliberaalse turumajanduse ja ebavrdse konkurentsi keskkonnas, hakkasid metsaomanikud asutama mittetulunduslikke metsahistuid. Selliste histute eesmrk on eelkige teenindada metsaomanikke, vahendada infot, korraldada paremini puidu turustamist, valvata omandit, nustada ja koolitada. Eesti Erametsaliit on 1996.2002. aasta jooksul korraldanud metsaomanikele le kolmekmne nu- ja ppepeva, millest on osa vtnud le kahe tuhande huvilise.
Enamasti on sellist pet korraldatud hiskondlikus korras. Praegu pole erametsaomanike hendustel kllalt raha selleks, et kogu Eestis arendada ja koordineerida histegevust. Ilmekalt avaldub segadus kas vi organisatsioonide nimede kirjususes: metsahistu, erametsahistu, masina- ja metsahistu, valla metsahistu, erametsaomanike hing, metsaselts, metsaomanike selts, erametsaselts jne.

PEREMETSANDUS AITAKS ELAVDADA MAAELU Metsaomand Eestis jaguneb peamiselt kolme suurde rhma: riigimetsad, firmametsad ja peremetsad. Riigimetsade omanik on riik. Firmametsad kuuluvad mitmesugustele firmadele. Nende tegevust iseloomustab ettevttekeskene tootmine. Peremetsade ehk talumetsade omanikuks on pered; tootmine on omandikeskene. Muidugi on nii peremetsad kui ka firmametsad teiselt poolt mlemad erametsad. Siiski on oluline vahet teha. Eestis on firmametsade omanikud Soome, Rootsi vi kohaliku kapitaliga juriidilisest isikust suurmetsaomanikud vi kinnisvarariga tegelevad firmad. Peremetsade omanikud on fsilised isikud ehk metsaomanikest talupered. Samasugust vahet firmametsade ja peremetsade vahel tehakse ka mujal Euroopas. Peremetsaomanikke esindab Eesti Erametsaliit, mis kuulub ka kahte maailma suurimasse peremetsaomanike organisatsiooni: CEPF (Euroopa Metsaomanike Konfderatsioon) ja IFFA (Rahvusvaheline Peremetsaliit).
Praegu on Eestis umbes 68 000 peremetsaomanikku ja tegutseb 31 peremetsaomanike hendust. Neisse on koondunud ligi 2% peremetsaomanikest. Phjusi, miks peremetsaomanikud on nii vhe organiseerunud, on mitu. Eestis on vlja kujunenud olukord, kus 61% peremetsaomanditest on alla viie hektari, metsaomandi lhistel elab alla 40% peremetsaomanikest ning le 90% metsaomanikest ei ole metsandusteadmisi. Kolmandik omandireformi igustatud subjektidest isegi ei taotlenud metsamaad tagasi. Ilmselt seetttu, et nad ei olnud ise vimelised oma metsi majandama ning kellegi kest ei saanud vajalikku usaldusvrset teenust tellida. Nendel ja mitmetel teistel metsaomandiga seotud phjustel on praegusel ajal le neljandiku metsaomanikest oma metsaomandi ra mnud.
Vib elda, et erametsandus on praegu teelahkmel, nagu Eesti maaelu ldse. Riiklikult soositud suurtootmine trjub inimesi maalt vlja. Veel enne Euroopa Liiduga hinemist tuleb teha selge valik: kas me taastame peretaludel ja nende histegevusel phineva euroopaliku maakorralduse vi laseme jtkuda poliitikal, mis toob Eestisse taas misad, kelle huvides on teenida meie maa, loodusvarade ja odava tju arvel suuri kasumeid.
histegevus ei oleks vajalik mitte ksnes metsaomanikele, vaid kogu hiskonnale ja riigile. Talud ja peremetsandus tagavad hiskonnale materiaalsete vrtuste krval rohkesti mittemateriaalseid hvesid: puhta elukeskkonna, loodusliku mitmekesisuse ja kultuuriprandi silitamise, maaelu ja maakultuuri hoidmise ning jrgmistele plvkondadele edasiandmise ning palju muud. htset ja ssteemset peremetsandust toetades toetaks riik kogu Eesti maarahva tulevikku.
Et arendada peremetsandust, kivitas Eesti Erametsaliit 2000. aastal projekti Peremetsade hiskaitse ja -majandamine. See projekt hlmab peremetsaomanike hendusi kmnes maakonnas (igast maakonnast ks metsaomanike organisatsioon). Eesmrk on arendada seal vlja htsetel alustel ks metsahistu, mis oleks eeskujuks teistele peremetsaomanikele.
Knesoleva projekti kigus on valminud peremetsade hiskaitse ja -majandamise kontseptsioon. On vlja ttatud ning projektis osalevatele metsahistutele vlja jagatud peremetsaomanike nustamiseks ja teenuste osutamiseks vajalikud arvutiprogrammid ja andmebaasid.
Lpuks peaksid peremetsaomanikud ngema, et metsanduslikku histegevust saab kige edukamalt arendada ssteemselt: tuleb les ehitada htne peremetsaomanike nustamise, koolitamise ja histegevuse korralduse ning teenuste osutamise leriigiline omaabissteem. Kuna selline mastaapne ettevte on vrdlemisi tmahukas ja esialgu seotud arvestatavate kuludega, siis sstva metsanduse arendamiseks peremetsades on vaja senisest hoopis thusamat riigi seadusandlikku ning rahalist abi.



Toomas Lemming, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet