Eesti Looduse fotov�istlus
4/2012



ritus
Tartus peeti konverentsi 20 aastat iseseisva Eesti metsandust

6. detsembril peeti Tartus esinduslikku konverentsi. Peamised ettekanded keskendusid riigimetsanduse, metsatstuse ja erametsanduse arenguteedele.

Mulje metsa majandajate ja kaitsjate vastasseisust on tihti niline
Atlantise suurde konverentsisaali kogunesid metsamehed ja -naised, et kuulata ettekandeid ja arutleda omavahel iseseisva Eesti metsanduse arenguteede le. Konverentsi korraldajaks oli erametsaliit koosts metsaseltsiga. Peamiselt keskenduti riigimetsandusele, metsatstusele ja erametsandusele. Lisaks kuulati huvitavaid ettekandeid muudest metsandusvaldkondadest. Maalikooli doktorant Kristi Teppo kneles metsateaduse arengutest, keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus polemiseeris loodushoiu ja metsanduse vahekordade le ning keskkonnateabe keskuse peadirektor Kalle Karoles valgustas maailma metsanduse arengutrende. Konverentsi modereeris metsaseltsi president, professor Hardi Tullus. Enim tuliseid arvamusi ja ksimusi tekitas Rita Annuse snavtt. Ta ti vlja numbriterea metsade pindala ja kaitse all olevate metsade osakaalu kohta ajavahemikus 19622010. Parimaid allikmaterjale krvutades ilmnes, et metsade pindala kohta on esitatud snagi vastukivaid andmeid. Raiepiirangutega metsade osakaal on aga psinud kogu poole sajandi jooksul llatavalt muutumatuna, jdes 2530% vahele. Nukogude ajal kuulusid raiepiiranguga metsade hulka peamiselt nn. 1. grupi metsad, mis paiknesid raudteede ja suuremate maanteede res ning linnade mber. Praegu moodustavad lviosa nendest mitmesugused kaitsemetsad. Nagu selgus arutelu kigus, on metsade raiet piiratud eri aegadel erinevate phjendustega ning seeprast on raske neid omavahel vrrelda ja analsida. rmuslikke seisukohti selle kohta, et kaitse alla tuleks vtta rohkem metsi vi siis vastupidi, et metsi tuleks palju rohkem raiuda, on aeg-ajalt klanud kigil aegadel. Kuid see retoorika ei ole tsiselt mjutanud metsanduse tegelikku kiku. Raiepiirangutega metsade osakaal on psinud suhteliselt stabiilsena ja praktilises metsanduses on tegutsenud sdametunnistusega juhid, kes tasakaalukalt hoolitsenud nii metsade majandamise kui hoidmise eest. Metsa majandajate ja kaitsjate vastasseis on tihti niline ja les puhutud.

Riigimetsandus on suurtest segadustest edukalt lbi tulnud ning muutunud varasemast thusamaks
Praegune keskkonnaministeeriumi asekantsler ja 90-ndate aastate metsaameti peadirektor Andres Talijrv kirjeldas riigimetsanduse mberformeerumist Eesti iseseisvuse esimesel aastakmnel. Nagu kneleja vljendas, hoiti nukogude metsandust lal naftadollarite peal ja puidu hind oli naeruvrne. See tuli koosklla viia rahvusvahelise puiduturu hinnaga. Teiseks tuli drastiliselt krpida riigimetsanduses ttavate inimeste arvu, et vhendada organisatsiooni kulusid ja tsta selle efektiivsust. Eesmrgid olid selged, kuid oli teadmata, kuidas nendeni juda. Sageli toimiti katse-eksituse meetodil. Metsa hinda tsteti jrsult, kaotati metsavahi ametikohad, vhendati tugevasti metskondade arvu. Tol ajal olid vga segased arusaamad selle kohta, kui palju metsa vib Eestis raiuda. Kodumaise metsakorralduse andmete jrgi vinuks see olla maksimaalselt neli miljonit, Phjamaade metsaekspertide arvates minimaalselt kaheksa miljonit tihumeetrit. Eestis oldi n.-. arvestuslangi usku. Arvati, et aastas ei tohi rohkem raiuda, kui metsakorraldajad ette on ninud. Samas leidus kpseid ja leseisnud metsi, mida vinuks raiuda rohkem. Vaadati ka Phjamaade metsanduspraktika poole, kus arvestuslangist ei teatud midagi, kuid metsade majandamine oli kulgenud pikka aega edukalt. 1998. aastaks, kui asuti organiseerima RMK-d, oldi samm-sammult kige tsisematest leminekuraskustest le saadud. Sellest, kuidas kulges riigimetsade areng sealt edasi kuni tnaseni, kneles riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas. Juba enne RMK loomist 1999. aastal paluti Taani konsultatsioonifirmalt Holsteinborg Consult analsi riigimetsanduse arendamise perspektiivide kohta. Saadi selge vastus, et ttajaid on he thiku kohta liiga palju ja sellisel kujul ei olda jtkusuutlikud. RMK esimestel aastatel ttajate arvu vhendati ja t muudeti efektiivsemaks. Oldi vrdlemisi thusad, kuid ometi oli 2008. aastaks selge, et reformimisega tuleb veelgi edasi minna. Alanud majanduskriis vaid kiirendas seda. Vhendati veelgi metskondade ja ttajate arvu. Muudeti RMK struktuuri ja struktuuriksusi nii, et metsahaldus lahutati metsamajandamisest. Majanduskriisi aastatest tuldi sna edukalt lbi. Praegu toimib RMK stabiilsena ning ollakse valmis tuleviku vljakutseteks.

METSATSTUS SUUTIS ISESEISVUSE ALGUSES END KIIRESTI MBER FORMEERIDA NING SAETSTUS ON PRAEGU EUROOPA PARIMATE SEAS
Sellest, kuidas sndis iseseisva Eesti uudne metsatstus, andis levaate kunagine puidutstuse Sylvester asutaja ja ndne RMK nukogu esimees Mati Polli. Ta meenutas, et iseseisvuse algusaastail tugineti IME (Isemajandava Eesti) ngemustele. Saadi poliitiline tugi metsaoksjonite ja puiduga vaba kauplemise alustamiseks. Kuigi mberringi lokkasid veel nukogudeaegsed keelud ja ksud, suhtusid uue riigivimu ja selle allstruktuuride esindajad trkava metsatstuse petesse sageli soosivalt. Riikliku suhtumise tsine pre tuli Mart Laari valitsuse ajal. Siis slmiti esimesi suuri rahvusvahelisi tehinguid puidu, peamiselt marpuidu, mgiks. Saadud tulu hakati investeerima saetstuse arendamisse. 1995. aastal avati vimas ja moodsa sisustusega Imavere saeveski. Uusi ja kaasaegse tehnoloogiaga saetstusi hakkas kerkima mujalegi Eestisse. Kuna endine riiklik brokraatia enam hsti ei toiminud, aga uus polnud veel thusalt tle hakanud, oli asjaajamine tihti lihtsam kui praegu. Ndse Eesti metsatstuse olukorda valgustas metsa- ja puidutstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Ta selgitas, et metsatstuse eesrindlikum valdkond on puidu mehaaniline ttlemine. Oleme les ehitanud Euroopa he efektiivsema saetstuse. Teisalt ei ole Eesti metsatstuse jaoks perspektiivne paberitstuse arendamine. Kodumaine ressurss on liiga vike ja rahvusvaheline kliima paberitstuse arendamiseks ebasoodne. Perspektiivsem on puidu jtkuv vrindamine. Kiiresti on arenenud puiduenergeetika sektor. Seda suurelt jaolt tnu Euroopa Liidu toetustele. Eesti metsatstuse tulevikku suhtub Ott Otsmann optimistlikult. Metsa meil jtkub ja nudluse kasvades saab seda taastuvat loodusvara vajalikus mahus hankida.

ERAMETSANDUS ARENEB SUUREMATE HISTUTE MOODUSTAMISE SUUNAS
Sellest, mismoodi erametsandus taasiseseisvunud Eestis arenema hakkas, rkis meie erametsanduse organiseerimise ks algatajaid Kalle Pld. Ta tuletas kuulajatele meelde, et ndne erametsandus on lbi kinud pika ajaloolise tee. 13. sajandil kuulusid kik metsad kohalikele kogukondadele. Esimese iseseisvuse ajal olid eraomanduses ligi pooled Eesti metsadest. Nukogude ajal formeeriti nendest kolhoosi- ja sovhoosimetsad, mis nd on enamjaolt endistele omanikele tagastatud. 90-ndate aastate alguses olid erametsaomanike lootused krged, aga erametsanduse arendamine lks vaevaliselt. Thtsaimaks eestvedajaks oli alguses talupidajate keskliit. Esimene histu, mis 1992. aastal loodi, oli Phja-Krvemaa metsahistu, mis tegeles peamiselt marpuiduga ja oli vrdlemisi rentaabel. 1994. aastal loodi erametsaliit, kellest sai edaspidi keskne erametsanduse organiseerija Eestis. Erametsanduse tnasest pevast ja homsetest vimalustest kneles erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. Ta leidis, et kuigi vormiliselt on erametsaomanikke peaaegu 100 000, ei oleks ige lugeda metsaomanikeks neid, kellel metsa vaid paar-kolm hektarit. Tuleks keskenduda neile, kellel metsa le viie hektari. Juba mni aasta on Eestis valitsemas tendents, kus metsamaa on koondumas aina vhema hulga omanike ktte, kellede metsade pindala ha suureneb. Tulevikustsenaariumeid on kaks. Esimese jrgi saavad paarikmne aasta prast valdavaks juriidilised suuromanikud, kes ei tarvitse alati olla Eesti pritolu. Teise stsenaariumi jrgi on peamisteks metsaomanikeks Eesti inimesed, kes koondunud suurtesse ja tegusatesse histutesse. Maaelu arengu seisukohalt oleks viimane vimalus eelistatum.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet