Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



ajalugu
Sajand Alfred Ilvese snnist

Alfred Ilves oli metsateadlane, petaja, aednik ning meie he kige omaprasema ja
liigirohkema arboreetumi rajaja.

Metsandushariduse omandamine ja teadlase-ppeju karjr
Alfred ngi ilmavalgust 18. juunil 1912 metsavahi peres Lootvinas Vastse-Kuuste vallas Tartumaal. Siit sai ta kaasa armastuse metsa ja looduse vastu. Ta kis Ahunapalu 4-klassilises koolis ja lpetas Vnnu 6-klassilise kooli. Kuna Alfredi vanemate palk oli vike, puudus neil vimalus pojale kesk- ja krghariduse andmiseks.
Alfred Ilves pidi haridustee jtkamiseks ise raha teenima hakkama. Ta asus tle Tartu metallitkotta. Keskhariduse omandas Alfred Tartu hisgmnaasiumi htuses osakonnas, mille lpetas 1938. aastal. Samal aastal asus ta edasi ppima Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsaosakonda. Kahjuks katkestas alanud teine maailmasda pingud. 1944. aastal sai temast Audru metsalem. 1945. aastal nnestus tal haridusteed jtkata nd juba Tartu Riiklikus likoolis, mille lpetas jrgmisel aastal.
Edasi suunati Alfred teadustle TR Jrvselja ppe- ja katsemetskonda. 1947. aastal viidi ta le ENSV TA Bioloogia Instituudi metsasektorisse, kus ta phendus metsatpoloogiale soometsade valdkonnas. Krkna metskonna abimetsalema kohalt suunati A. Ilves 1950. aastal Luuale Kuremaa metsakooli. Seal sai temast metsakultuuride ppejud ning peagi ka puukooli rajaja ja arendaja.
Luua sai tema viimaseks tkohaks ning arboreetum-dendraarium koos kbuskuuskede haljasala, haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniga tema elutks. Alfred oli erudeeritud, suure elu- ja tkogemusega ning hea petajaoskusega. Ta suutis tekitada pilastes huvi ja kiindumust uue metsaplve rajamise, metsa hooldamise ja hoidmise vastu.

Luua arboreetumi rajamine
Alfred Ilves rajas vrliikidest koosnevate metsakultuuride arengu selgitamiseks Luuale pperaja. 1952. aastal alustas ta Luua arboreetumi rajamist. Arboreetumis olid omaette Euroopa, Siberi, Kesk-Aasia, Kaug-Ida ja Phja- Ameerika osakonnad. 1956. aastal kaitses Alfred edukalt vitekirja ENSV soometsade tpidest ja talle omistati bioloogiateaduste kandidaadi kraad. Nd phendus ta tiel rinnal arboreetumi rajamisele ja puukooli edasiarendamisele haljastusmaterjali kasvatamiseks. Eriti paelusid teda okaspuu vikevormid. 1963. aastal moodustati ppemajand, mille koosseisus olid puukool, dendraarium ja haljastusnidisalad. ppemajandi juhiks sai Alfred Ilves. 1982. aastal avaldas ta koos Helve Antoni ja Helmut Taimrega Eesti Looduse juulinumbris artikli Luua pargid, kus lehekljel 447 on kirjas: 1981. aasta seisuga on dendropargis 531 puu- ja psaliiki, neist Euroopa osakonnas 96, Siberi osakonnas 18, Kesk-Aasia 24, Kaug-Ida 201 ja Phja- Ameerika osakonnas 192.
Samas artiklis mrgitakse, et sidemeis ollakse ligi 40-ne botaanikaaia ja dendraariumiga ning et puukoolis on tegeletud kaks viimast aastakmmet ilupuude ja -psaste sordiaretuse ning istikute kasvatamise, samuti vrliikide introduktsiooniga. Thelepanuvrne on puukooli dekoratiivvormide kollektsioon, eriti okaspuude kbusvormid. Teiste hulgas kasvavad Luua puukoolis Alfred Ilvese aretatud kbuskuused Hiiumaa, Luua, Luua prl, Psmas ja mnnisort Jgeva. Siin asub ka tema vike selektsioonaed ainulaadne sordiaretus okaspuude tuulepesade baasil. Kokkuvtvalt vib elda, et tema loodud arboreetumis kasvab umbes 800 erinevat puud-psast. Luua puukoolis alustati ka haljastusprojektide tegemist asulatele, majanditele, koolidele ja asutustele. Eestvedajaks oli tema ttar Ene, kes jtkas isa elutd. Eestimaal on palju paiku, kus on nha isa ja ttre tegevuse jlgi ilusate okaspuu vikevormide ja kaunilt kujundatud haljasalade-parkide nol.
Alfred Ilves oli ka vilgas kirjamees, tema sulest on ilmunud le 50 teadusliku artikli. Aktiivse seltsielu edendajana kuulus ta loodusuurijate-, looduskaitse- ja aianduse-mesinduse seltsidesse. Tnavu mdus 60 aastat Luua ainulaadse pargi snnist. Mlestusritusel osalejad istutasid tema auks jaapani lehise. Alfred Ilvese visadus, teotahe ja loomeenergia elab edasi selles pargis ja mitmetes teistes tema algatusel loodud rajatistes ka jrgmistel aastakmnetel.



Kaupo Ilmet, endine kolleeg

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet