Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Kuidas Sass Kuresoole metsa kasvama pani

Metsateenijate hingu jrjekordsel ritusel Metsamehe jlgedes koguneti 24. augustil Sondasse, kus Uljaste kauaaegne
metsalem Aleksander Sinime (metsameeste seas Sass) oma elu ja toimetamisi tutvustas.

Nooruse veetis Sass Paju lahingupaigas
Endisel Uljaste metsalemal Aleksander Sinimel titus kesoleva aasta 12. veebruaril 85. eluaasta. Kui reibas vanahrra metsateenijate hingu seltskonna Sondas vastu oli vtnud, asus ta peagi tutvustama oma eluteed. Kohaletulnuid pani imestama, et kui ta metsadest kneldes peenes kirjas takseerkirjeldusi luges, siis prille ta selleks ei vajanud! Oma varasema elu kohta rkis Sass, et kuigi ta sndis Helme lhedal, kolis pere peagi kuulsusrikka Paju misa juurde Kanniste tallu. Selles talus oli olnud Vabadussja ajal Julius Kuperjanovi staap. Kui Sass kis Paju misas olevas algkoolis, olnud maja seinad veel lahingu ajal tekkinud auke tis. Kuueklassilise kooli lpetas ta 1939. aastal. Sja aja veetis maa- ja metsatd tehes. Mlemad tema vennad tegid sja lbi, ks ka Sinimed ja Tehhi prgu. Prast sda lpetas Sass Valgas raudteekooli ja keskkooli. Ta pdis asuda ppima TPI-s kberneetikat, kuid ji konkursi tttu napilt vlja. Seejrel astus Tartus metsandusteaduskonda. likooli ajal tegeles ta lisaks ppimisele ka edukalt rahvatantsu ja spordiga. EPA lpetas ta 1954. aastal.

Esimesed taastad Pltsamaal ja Luual olid keerulised
Esimene tkoht oli Pltsamaa metskond, mille hoone asus pliste tammede all. Kunagise klaasivabriku mjul oli antud hele vahtkonnale Potaste nimetus, meenutab Sass. Vga vanad unikaalsed metsandusraamatud olid visatud kaupluse juurde vanapaberihunnikusse, sealt pstis Sass need ra. Metskonna kontor asus vikeses majas, kus hes ruumis oli kantselei ning teises elasid raamatupidaja ja abimetsalem. T metskonnas kis hobustega, palgid tmmati ksitsi kitega autole. Sass alustas kohe ehitustdega, kuid materjale muidugi nappis. Kauplusest sai kaupa ainult sularahas ja vahel tuli selle kttesaamiseks kasutada ka keelatud nkse. Seetttu sattus Sass pahandustesse ja tal tuli rahvakohtu ees vastust anda. Karistuseks mrati talle he kuupalga vhendamine 30% ulatuses. Sassil ei jnudki muud le, kui astuda parteisse, mille jrel tuli mitmeid uusi tpakkumisi EPT-sse ja ka Luua metsakooli. Sassist sai viimase direktor ajal, mil seda taheti sulgeda. Oli vaja teha ehitustid, kuid raha anti vaid he kuu kaupa. Oli testi raske. Luua kool nnestus Sassil silitada, kuid ise pidi ta sealt lahkuma. Elut Uljaste Kuresoos 1962. aastal eraldati Tudu metsamajandi Sonda metskonnast Uljaste metskond ja Sassist sai selle metsalem. Sonda ja Pada metskonnad olid moodustatud Pada misa metsade baasil, mille metsalemaks oli tuntud loodusfotograafi Jri Pere vanaisa. Uljastes sai Sassi elutks viljatu Kuresoo muutmine tootlikuks metsamaaks. Hooneid oli metskonnas vga vhe, algselt olid metsamajandi, Sonda ja Uljaste metskondade kontoridki he katuse all. Sassi juhtimisel ehitati Uljaste metskonna kontor tolleaegse Vaimastvere tpprojekti jrgi. Rajati ka hulgaliselt kordoneid. Uljaste kasutas sellel ajal ra 90% metsamajandi poolt metskondadele eraldatud ehitusfondist. Kuresoo oli sellel ajal osaliselt lage vi kaetud vga viletsa sookaasikuga. 1964. aastal see kuivendati ja ehitati ringtee. Sass alustas eripraste koridorkultuuride katsetamist. Suure buldooseriga lkati sookaasikusse koridorid, kuhu istutati kuuske ja ka arukaske. Noorendiku eas kased raiuti ning nii kasvatati sohu ilusad III boniteedi kdusookuusikud. Lagesoole istutati arukaasikuid, mis saavutasid suurimaks juurdekasvuks 10,6 tm/ha/a. Kui enne kuivendamist oli metsaga kaetud 16% Kuresoost, siis 1975. aasta metsakorralduse andmete jrgi oli metsamaad juba 61%. Praegu on Kuresoos suures osas metsise kaitseala, kuid metsis nii tihedasse puistusse ei tule, arvab Sass. Sassil on metsauuendustde kohta korralikult vormistatud fotodega varustatud kogumik, mis annaks vabalt vlja vhemalt he magistrit mdu. Vga huvitav oli kohaletulnutel vaadata kontrollala, kus kiratses endiselt madalaboniteediline sookaasik. Sass omab ka metsamajanduse eesrindlase aumrki, aga teenelise metsakasvataja aunimetust ta siiski ei ole saanud. Metskonna kontrollimisel leiti 22 puudust. Nende hulka loeti niteks snnikuhunnik metsavahi lauda taga ja metskonna hobuse pulstunud lakk. Ndsele metsameeste kogunemisele oli kohale tulnud ka pikaaegne Uljaste abimetsalem Hillar Mngel. Ta meenutas Sassi kui karmi lemust, kuid ka seda, kui palju ja mitmekesiseid ritusi metskonna saalis koos korraldati. Mitmeklgsed huvid Sass on ka looduskaitseseltsi Sonda osakonna asutajaliige, pikaaegne esimees ja fotograaf. Praegu tegutseb ta seltsi auliikmena ja on ajalooalbumi koostaja. Oma fotodega on ta esinenud nitustel ja saanud ka ajakirja Eesti Jahimees preemia. Peamine objekt on tema jaoks olnud Uljaste jrv. Sellest tehtud fotodest on ta koostanud nituse Uljaste htud. Uljaste jrvest on tal mlus pisimadki detailid, ka see, kuidas lhnab hk. Eelmisel aastal andis ta vlja trkise metsamehe ja loodusfotograafi Paul Pere elust. Oma perest rkides oli Sass tagasihoidlik. See on mul vike, tles ta kohaletulnuile, Poeg ttas kaitseves, kuid nigela palga tttu oli hiljem sunnitud suunduma Islandile. Aleksander Sinime viimaste aegade heks suureks teeneks on kindlasti metsavalvettajatele pensionilisa saavutamine, mida on nautida saanud ka mitmed neist, kes 24. augustil Sondasse olid kogunenud.






Priit Kask, metsateenijate hingu juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet