Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Parim talumetsamajandaja:metsa kasvatamine on mu hobi

Mets tahab, et tal silma peal hoitakse, tleb tnavune parim talumetsamajandaja Janek Kuuse. Tiitli saamisel vis minu suur
trump olla just see, et elan keset metsa. Nii on lihtsam seda majandada ja jlgida.

Kik vhesed tulud investeeritakse metsa
tagasi
Talumets kll, kuid selle majandamine
on Janek Kuusele siiski vaid hobi.
Igapevaselt teeb ta hoopis riigitd.
Kuuse-Jaani talu 68 hektarine metsamaa
on parasjagu nii suur, et seda arukalt
majandades on vimalik kll metsa korras
hoida, kuid mitte ra elada, selgitab
peremees. Selleks, et pere saaks toidetud,
peaks eritbilist ja erinevas vanuses
metsa olema vhemalt 300 hektarit.

Praegu on eraomanike metsad selgelt
alamajandatud, leiab Janek Kuuse.
Phjuseks on vikesed kinnistud ja see,
et metsa majandamiseks puudub piisav
motivatsioon.
Metsa ostmine on vga suur investeering,
mis kiiret tulu kindlasti ei too.
Raiumine pole tasuv tegevus, sest suured
maksukoormused raietid ei soosi. Janek
Kuuse pab metsa maha vtta nii vhe
kui vimalik. Majandamise phimtteks
on lihtsalt ots otsaga kokkutulemine.
Kik nullist suuremad tulud investeerib
ta metsa tagasi: hooldamisse, maa kuivendamisse
ja teede ehitamisse. Selle t
viljad ei kao kuhugi, jvad lastele alles.
Metsa vtan maha vaid nii palju, et hpoteegimaksed
saaksid tasutud ja natuke
jks le. Kui metsas investeerida kuhugi
pole, siis jb uuendusraie tegemata, ootama
paremaid aegu, rgib Janek Kuuse.
Omanikuks vabade maade erastamise kigus
Kunagi sai unistatud, et oleks mul kasvi
mni hektar metsa. Veel parem, kui
oleks kaheksa hektarit, nagu praegune
keskmine metsaomand ju ongi, meenutab Janek Kuuse. Saatus mngis selle
vimaluse talle ktte. Sai soetatud vana
metsavahikoht ja siis lks maa erastamiseks.
Teenindusmaaks mber maja
oli ette nhtud kaks hektarit. Selle tki
erastamiseks vajalike paberite kordaajamisel
selgus, et maja asub vaba maa
peal, sest endised omanikud pole seda
tagasi taotlenud. Ostmise vimalus polnud
siiski selge. Kehtis ministri mrus,
et metsamaad ei saa osta rohkem kui 50
ha vi endise kinnistu piires. Klaar polnud
seegi, kas ostjal pidi olema soetatud
vana talumaja vi lihtsalt olema hoone
maa peal. Protsess venis.
Mis aga Janek Kuuset eriti kohutas, oli
sellega kaasas kiv hpoteek. Kasvava
metsaga kinnistu hinnaks oli 1999. aasta
kohta ratu summa miljon kakssada
tuhat, millest kmnendik tuli kohe sisse
maksta. Vtsin ndala mtlemisaega.
Asja muutis pisut helgemaks see, et
erastamise igustatud subjektil oli vimalik
teha hooldusraieid. Nii saigi Janek
omaosaluse kokku ja makstud. Hiljem
ostis ta maad veel juurde, siis juba tavalise
erastamise kigus.
Pris omaks saab mets alles seejrel,
kui riigile on liisingusummad tasutud.
Selleks kulub praeguse seisuga
veel le kolmekmne aasta. Ent nneks
on Janekil korda linud liisinguaastaid
tagantpoolt jrjest kustutada, sest raha
on sisse makstud rohkem kui graafik
seda nuaks. Kord on selline, et oma
graafikulised maksed sa pead igal juhul
tasuma. Kui suudad rohkem maksta,
siis hakatakse vlga tagant ettepoole
kustutama.
Td sai metsas tehtud, hiljem tuli ka
armastus
Metsanduse vastu polnud esialgu mingit
huvi, tunnistab metsaomanik ausalt.
Seda ala lks ta ppima alles siis, kui
tundis, et see valdkond talle istub.
Kui noor inimene lpetab keskkooli,
siis ei tea ta ise ka ieti, mida tahab.
Mina ka ei teadnud. Proovisin hte, teist
ja kolmandat, kuid lpuks juhtus nii,
et sattusin tle metsa. de ja emees
olid eeskujuks, nemad juba tegutsesid
metsanduses.
Kui Janekil hiljem ka tegelik huvi metsanduse
vastu tekkis, asus ta t krvalt
ppima Luua metsanduskooli, esiotsa
kll statsionaaris. Koolipinki istumisega
oli raske kohaneda, vahepeale ji ju
ikka tkk thja maad. nneks loodi juba
poole aasta prast kaugpe, ilmselt RMK
tlistele meldes. Omandasin hariduse
ja samal ajal sain elatist teenida, meenutab
ta.
Ehkki Janek, nagu mainitud, on praegu
ametis hoopis riigitl, kulub koolis
pitu oma metsas tegutsedes ikka ra.
Talumetsamajandajaid hinnanud komisjonile
avaldas muljet just omaniku lai
haare ja erinevate metsanduslike vtete
oskuslik rakendamine. Mulle meeldib
metsas erinevaid asju katsetada, tleb
Janek Kuuse. Peremehe saatel tema metsades
ringkiku tehes on tunda, et igal
tisel liigutusel on olemas phjendus.
Mnnikus on mrgitud puudel tehtud
laasimist, et saada oksavaba palki.
Teerne kasetukk pakub mnninoorendikule
kaitset tuleohu eest. Sealsamas
kasvav kiirekasvuline hbriidhaab juhib
endale ulukite thelepanu, seega vivad
mnnipoisid end sraliste ees sna
muretult tunda. Metsis teeb kll vahel
mndidele liiga puu noori kasve armastavat
see lind Kuuse kinnitusel hirmsasti.
Metsiseid elab Janeki metsades testi
palju. Neid on ka igapevaselt nha
ikka patseerib mni suleline tee peal ja
mugib kive (seedimise soodustamiseks).
Metsise psielupaik on Janeki metsadest
koguni 58 hektaril.
Mned tegevused on peremehe enda
hinnangul siiski majanduslikult ksitava
vrtusega, rohkem katsetamisrmu ja
lusti prast ette vetud. Tema maja taga
on vike maarjakase kasvandus. Janeki
arvates turgu sellele puidule ilmselt pole.
Kunagi oli maarjakaske listavaid artikleid
kll hulgi, kus videti, et seda puitu
makse lausa kiloga. Nd vib leida
vaid ksikuid kahtlase sisuga kuulutusi.
Maarjakase istikutega sai mees ka tssata,
tunnistab ta ise. Siin on nha,
et maarjakaske ja tavalist arukaske on
umbes pooleks. Maarjakasel on iseloomulikud
mgarikud.
Hoolivust on mrgata nii metsas kui
kodumbruses
Vga palju thelepanu on Janek pranud
kuivendustdele ja teede ehitamisele.
Ta on selleks kasutanud metsanduslikke
toetusi. Tee ehitamisele koos
projekteerimisega kulus kolm aastat, aga
kokkuvttes oli toetusest ikka vga suur
abi. Kilomeeter uut metsateed, pool kilomeetrit
tee uuendamist ja 2,8 kilomeetrit
metsakraave lks maksma vanas rahas
umbes pool miljonit. Toetused katsid
sellest 300 000, seega enamuse kulunud
summast.
Maaparandust on ta kokku teinud
umbes 58 hektaril. Selle kigus on ta
paigaldanud truupe ja kaevanud kraave,
teisiti liigniiskel maal poleks majandusmetsal
mtet. Ka nende tde puhul olid
suureks abiks toetused.
Janek Kuuse ei raiu sugugi kikjal, kus
tal luba oleks je kaldad on ta niteks
raieloast hoolimata jtnud puutumatuks,
et silitada looduslikku mitmekesisust.
Selle hobi peale kulutan liigagi palju
aega. Kui tehakse raieid, siis aeg-ajalt
on ikka tarvis ka htuti vi siti metsas
kia koormaid ra saatmas ja materjali
le mtmas. Segased ajad metsanduses
on mdas, aga puude kokkuostu puhul
peab ikka arvestama, et natuke tmmatakse
igal juhul. ri on ri, on Janek
veendunud.
Kuuse-Jaani talu ei vrdu ainult metsaga,
vaid on hea nide tnapeva talukultuurist.
Hoolsa pererahva ktt on
nha kogu majapidamises: vrskelt vrvitud
elumaja mber on muru eeskujulikult
niidetud ja kogu mbrus laitmatus
korras. Janeki abikaasa lle viks oma
perenaiseoskustega kindlasti kandideerida
parima talumetsamajandaja abikaasa
tiitlile. Koos loo kirjutaja ja pildimehega
talu klastanud ETV vttegrupile pakkus
perenaine oma aia viljadest tehtud
suussulavat pitsat ja pavlova kooki ning
puistas kui varrukast muudegi hrgutiste
retsepte.
lle ja Janeki metsatalus on kasvamas
neli vahvat last: heteistkmnene Rain,
viiene Marii ning kahesed kaksikud Anni
ja Kaur. Nende tulevikule meldes tasub
metsa investeerida kll.



Regina Hansen, metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet