Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Parimad talumetsamajandajad

28. juulil kuulutati Jneda talupevadel vlja tnavused parimad talumetsamajandajad. Tuli tdeda, et kestlikul metsa majandamisel
vib olla llatavalt palju eri vorme.

Leidis kinnitust tsiasi, et kige paremini on hooldatud mets, mis asub oma kodu lhedal. Eesti 97 000 metsaomaniku jaoks, kelledest paljud oma metsa vrtust veel teadvustanudki pole, viksid tnavused paremad talumetsamajandajad olla inspiratsiooniallikaks kik tunnustuse saanud on ise elavaks testuseks, et metsa arukas majandamine aitab pensionile lisa teenida, mbruskonna inimestele rakendust leida ja saadud tuluga klaelu edendada. Selgus, et kestlikul metsa majandamisel vib olla palju eri vorme iga auhinnasaaja oli omal kombel arvesse vtnud nii kohaliku looduse eripra, pere vajadusi kui ka isiklikke tekspidamisi. Mis aga kige olulisem heade omanike vastutustundlikult hooldatud mets, looduse ja inimese koosts sndinud maastik on meie kigi hine vrtus. Kigil tnavu konkursil osalenutel on keskmise suurusega metsaomand, nad elavad oma kinnistul vi selle lhedal. Leidis kinnitust tsiasi, et kige paremini hooldatud mets Eestis on just talumets. Mida lhemal on mets kodule, seda suurema phendumusega seda majandatakse.

Parimate talumetsamajandajate vljaselgitamine on kujunenud erametsaliidu pikaajaliseks tavaks. Konkurss toimub alates 1994. aastast, seekord anti tiitlid le juba 19. korda. Komisjoni kuulusid tnavu EEML-i juhatuse esimees Taavi Ehrpais, juhatuse liige Sven Kster ja allakirjutanu. Auhinnad pani vitjatele vlja Husqvarna Eesti. I koht Janek Kuuse, Kuuse-Jaani talu, Taga-Roostoja kla, Iisaku vald, Ida-Virumaa. Janek Kuuse on ks vhestest nnelikest metsaomanikest, kelle kogu metsaomand on hes tkis ja asub tema kodu mbruses. Talu ldpindala on pea 72 hektarit. Metsamaad on 68 hektarit, millest 58 hektaril asub metsise psielupaik. Metsaomanikuks sai Janek Kuuse vabade maade erastamise kigus. Ta on hea nide, et ka juhuslikult metsaomanikuks saanud inimene vib vga hea peremees olla. Oli hea nha, kui hsti kik tegevused metsas olid lbi meldud ja teostatud. On tehtud erinevaid metsakasvatuslikke tid, mis on edukaks majandamiseks vajalikud. Janek Kuuse on saanud ka toetusi maaparanduse (umbes 58 hektaril) tegemiseks ning teede renoveerimiseks (0,5 km) ja ehitamiseks (1 km). Metsaomanik on maaparanduse kigus paigaldanud truupe ja kaevanud kraave just looduslikke aspekte ning metsa majandamise vajadust silmas pidades. Erinevaid tid tehes arvestatakse kohaliku omapraga, niteks on je kaldad hoolimata raieloast jetud puutumatuks. Vga hea oli nha mnninoorendikku, kus pdrakahjustused peaaegu puudusid. Vib elda, et Ida-Virumaa on ks vhestest kohtadest Eestis, kus ldse on vimalik mndi kasvatada. Janek ise on aga metsaomanikuna teline prl sealsete paksude laante vahel. II koht llar Mlder, Mldri talu, Karjatnurme kla, Helme vald, Valgamaa. llar Mlder on metsaomanik, kes on pidanud palju erinevaid ameteid. Aktiivsemat tegevust metsas alustas pensionile jdes. Mets on llarile ja tema perele phisissetuleku allikas, vhesel mral tegeletakse ka pllumajandusega. Talu pindala on 98,6 hektarit, sellest metsamaad 56,2. Selleks, et oma metsi hsti ja asjatundlikult majandada, ppis llar Luua metsanduskooli tiendkoolitusel metsnikuks (lpetas 2008. aastal). Aastaringse tulu saamiseks soetas ta endale vikese saeraami. Oma metsast saadud puitu mb ta kohalikele elanikele kttepuu ja saematerjalina. Saadavast tulust annetab ta osa ka heategevuseks. llaril aitavad metsatid teha nii poeg kui ka hooajaliselt kohalikud FIE-d, kes pakuvad niteks valgustusraie teenust.
Noore metsa hooldamiseks on kasutatud ka metsanduslikke toetusi. Ulukikahjustusi esineb minimaalselt. llar on aktiivne jahimees. Tema maad paiknevad selle jahiseltsi aladel, kus ta ise liige on. llar Mlder on igati tubli ja tegus omanik, kes elab ra metsa majandades. III koht Vello Metsson, Kanarbiku talu, Pandivere kla, Vike-Maarja vald, Lne-Virumaa. Vello Metsson on omanik, kes majandab oma metsi vga mistlikult ja ratsionaalselt. Talu 30,3 hektari suurusest pindalast moodustab metsamaa 28,7 hektarit. Kpseid ja valmivaid on sellest 7,5, keskealisi neli ning noorendikke ja latiealisi metsi 18,8 hektarit. Vello on ilmekas nide omanikust, kes raiekpsed metsad raiub ja nende asemele uued kultuurid rajab. Suure rohukasvu tttu hooldab Vello oma kultuure enamasti kaks korda suve jooksul, et uus metsaplv kenasti kasvama saaks hakata. Vello sai metsaomanikuks maade tagastamise kigus. Aastate jooksul on ta oma omandit vimaluste piires suurendanud. Klas on ta oluline tandja, kes palkab lisajudu nii metsa- kui ka pllutde tegemiseks. Vello tegeleb peamiselt teraviljakasvatusega. Metsast saadud tulu investeerib ta kultuuride rajamisse ja hooldamisse. Talust saadavat tulu kasutatakse ka kohaliku elu arendamiseks. Vello on jahimees. Selgelt on nha, et kui omanik saab aktiivselt jahinduses kaasa rkida, on ulukikahjustused metsas minimaalsed. Vrreldes uuenduste mahuga, on ta sna vhe metsanduslikke toetusi saanud. Selle phjuseks ti ta vlja Rakvere metsahistu konarliku asjaajamise. Ta on olnud histu juhatuse liige, kuid sellelt kohalt astus ta tagasi lahkarvamuste tttu. Praegu on ta lihtliige. Prnumaa parim Vino Lill, Aasa talu, Krsu kla, Saarde vald, Prnumaa. Vino Lill on aktiivne klaelu arendaja. Ta kuulub Kikepera metsahistusse, Tihemetsa jahiseltsi ja Prnu lahe partnerluskogusse. Tema talu juurde kuulub 32 hektarit metsamaad. Kuna tegemist on suhteliselt vikese metsaomandiga, siis ei ole mets omanikule phisissetuleku allikas, selleks on puhkemajandus. Vino on ks neid omanikke, kes on oma metsa rajanud avaliku matkaraja. ra mrkima peab eeskujulikud kultuurid ja noorendikud, mille hooldamisega on tohutult vaeva nhtud. Vino Lille metsi klastades tekkis mte, et miks ei viks kultuuride hooldamisel teatud kasvukohtadel mnede herbitsiidide kasutamine umbrohu trjeks siiski lubatud olla. Selgesti olid nha ohtrad ulukikahjustused. Metsaomaniku ja jahimehena oli Vino Lill seisukohal, et tnane ulukiarvukus on piirkonniti liiga krge. Kui aga metsomanik on ka jahimees, on tal ulukikahjustusi kergem taluda. Vrumaa parim Tarmo Vana, Pundsago talu, Kpa kla, Lasva vald, Vrumaa. Tarmo Vana talu pindala on 10,2 hektarit, sellest metsamaad 6,2. Tarmo tegeleb enda tarbeks pllumajandusega ja lisaks petab FIE-na seltskonnatantse. Tarmo sai metsaomanikuks 2007. aastal koos majaostuga. Kuna tal eelnevalt puudus metsa ja selle majandamisega kokkupuude, on ta kasutanud Vrumaa metsaomanike liidu ning metsakonsulendi nu ja abi. Tarmo Vana metsaomand on vga vike ja asub logistiliselt sellises kohas, kuhu suurte masinatega ligi ei saa, seega majandab ta oma metsa ise. Selleks, et puitu ktte saada, on ta vlja melnud omalaadse laudteessteemi, mille peal puud ksikrul metsast vlja veetakse. Laudtee on vimalik uuesti juppideks vtta ning vajadusel jrgmisele langile edasi transportida. Vga looduslhedase metsamajandamise musternide! Raiest saadud puidu likab ja lhub Tarmo metsas ning mb kttepuudena kohalikele elanikele.See on talle lisasissetulek. Hiiumaa parim Mati Samm, Veski talu, Lelu kla, Kina vald, Hiiumaa. Mati Samm on metsaomanik, kes elab oma snnikohas. Tema talu ldpindala on 49,9 hektarit, sellest metsamaad 36,5. Oma esivanemate metsad ja pllud sai Mati tagasi maade tagastamise kigus. Olles nooremas eas elanud mitmes eri paigas, tuli ta metsanduse juurde alles siis, kui kolis tagasi oma snnikohta Hiiumaale. Mati pere peamine sissetulekuallikas on pllumajandus. Lisa teenitakse kttepuude mgiga Tallinna. Kuna Hiiumaa turg on vike, tuleb Mati pojal see pikk teekond ette vtta. Mati on ks vhestest nnelikest talumetsamajandajatest, keda tema tdes ja tegemistes aitavad naine ja poeg. Loodetavasti vtab poeg vanematelt ka talu le. Klastuse kigus oli nha vga kena kaasikut, kus oli toetuse abil tehtud puude krglaasimine. Sellist pilti viks Eestis palju rohkem nha! Talu metsamaal asub ka 13,3 hektari suurune Luguse je kalda piiranguvnd Euroopa naaritsa kaitseks. Piiranguvndi eest metsaomanik kompensatsiooni ei saa, kuigi viks.



Kristel Arukask, erametsaliidu projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet