Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Eesti suurim metsaomanike hendus asub Plvamaal

Plva metsaomanike seltsi on koondunud nelisada seitseteist liiget. Suvisel ldkoosolekul valiti uueks juhiks nooruke Erki Vinn, keda toetavad juhatuse liikmetena vanad tegijad Tarmo Lees ja Kalle Peterson.

le neljasaja liikme Jutuohjad haaravad enda ktte piirkondlik tugiisik Tarmo Lees ja metsamajandusliku koost konsulent Kalle Peterson. Erkile seekord sna suurt ei anta. igem on kll vist elda, et ega noormees seda soovigi, pigem eelistab kuulata vanemate meeste kogemustest tulvil petlikke snu ja jtta meelde tulevikutks vajaminevaid tarkusi. Veel on tema lesandeks vastu vtta telefoniknesid, kus peamiselt nutakse hrra Leesit. Paraku peavad helistajad leppima teadmisega, et enne htut, parem isegi homset, hendust loota pole. Ka Leesi mobiiltelefon annab aegajalt vaiksete piiksatustega mrku. Alles mni tund hiljem metsaringil olles on tal mahti thtsamad numbrid tagasi valida.

Mille poolest siis plvalased teistest erametsaomanike hendustest erinevad? Esmalt kindlasti liikmete arvu poolest. Kui 2000. aastal alustati 29-ga, siis tnaseks ollakse vaieldamatult jutud Eesti suurimaks metsaomanike henduseks. Vaid vrulased kndivad oma arvukuselt neile lhedale, lejnud liidud-seltsid- histud on tunduvalt viksemad. Hommikul mtlesin selle peale, et kui me Kallega 2009. aastal seltsi juhtimisega liitusime, algas ka liikmete arvu kasv. Tol ajal kuulus seltsi sada kuuskmmend metsaomanikku, tnavuse juuli keskpaiga seisuga aga nelisada seitseteist, kuvab Tarmo Lees arvutis vajaliku tabeli esile. Nelja aasta likes pidevat suurenemist vaadates on ta isegi pisut llatunud, et kasvunumber veerand tuhandet nitab. Videtavalt polevat nad ise inimeste vrbamiseks suurt midagi ette vtnud ega vtagi. Lhtutud on phimttest, et igaks otsustab ise, kas tegutseda hiselt vi ksi. Kalle Peterson tiendab omalt poolt: Oleme siin kigi Plvamaa metsaomanike jaoks ja ei piiritle oma tegevust ainult histu liikmetega. Kui abi vaja on, aitame kiki meie poole prdujaid. Oleme harjunud ka sellega, et inimesed astuvad oma murede-ksimustega histu ruumidesse sisse niielda tnavalt, ilma ette helistamata vi aega kokku leppimata.

(Vahemrkusena pean mainima, et kuigi ametlik nimetus on Plvamaa metsaomanike selts, kasutatakse knepruugis seltsi asemel tihtipeale histu nimetust. Ju see suuprasemalt klab.) Samal ajal vtab Tarmo ette nimekirja, et niteid tuua metsamaa suurustest. Kokku on maad ligi 20 140 ha. Vikseim pind on 0,2 ja suurim le 4000 ha. Mediaan kneleb sellest, et pooltel liikmetel on enam kui 16 ja pooltel vhem kui 16 hektarit metsamaad, mtestab Tarmo arvud statistilisse keelde. Suurem osa metsaomanikest on plvavi vrumaalased, kuid vga palju on neid, kel kodu vi mets mnes teises maakonnas. Haruldane pole enam seegi, et t vi elu on inimesi viinud hoopistkkis vlismaale ja aastaid ei ole nad oma metsas sammugi astunud. Kalle toob nite Itaalias elavast omanikust, kelle metsa majandamisega ta pikemat aega juba tegeleb ja kellega siis, kui ta kodumaal kib, rgitakse lbi phimttelised tegutsemisviisid. Kik muud kokkulepped tehakse vajaduse korral telefonitsi vi meili teel. Ja siiani on koost sujunud ladusalt. Usaldus eelkige Me suudame tita kik metsaomaniku soovid ja vajadused alates maapinna ettevalmistamisest ja istutamisest kuni hooldamise, raie ja sortimendi mmise ning toetuste vormistamisteni, on Kalle Peterson, kes mdunud aastal nimetati vabariigi tublimaks metsamajandusliku koost konsulendiks, veendunud. histul mehi palgal ei ole, kll on meil pikaajalised koostpartnerid, kes on vimelised kike, sealhulgas ka ksitsitd, tegema. Pidevalt klab mlema mehe suust, et omaniku tahe ja soov on kigi tegemiste aluseks. Nende mureks on analsida, kas soovitu ka mistlik on ja kas tulu, mida loodetakse saada, vastab ootustele. Metsandus vajab pikemat ettemtlemist ja planeerimist, kuigi vahel, kui torm vi lumi oma osa vtab, tuleb ka kiiremaid otsuseid teha. Kalle meenutab ht aastatetagust lugu, kus omanik tahtis teha ilmtingimata lageraiet, sest tal oli hdasti vaja suuremat rahasummat. Prast metsas kimist ja omavahelist arutelu juti aga jreldusele, et vajaliku kibevahendi saab ktte hoopis teisi raieliike kasutades. Nii sai mets hooldatud ja lageraie lank ji paremat aega ootama. Vi teine nide. 2010. aasta tormi jrel suutsime kahe kuuga psta kmme tuhat tihumeetrit materjali, rgib Peterson. Mtlesime ja kalkuleerisime phjalikult, kuidas asjale lheneda. Igale langile koostasime oma raiekava, sisestasime andmed arvutisse, uurisime, millise materjali jrele turul nudlus on, et teada millist sortimenti likama peaks. T maht oli suur, arvutamist rohkesti, kuid lpptulemina sai omanik maksimaalse tulu. Kui sama t oleks ta tellinud niteks mnelt suuremalt metsafirmalt, siis, julgen vita, oleks nemad vtnud vaid neid huvitava materjali ja lejnu metsa jtnud. Ka raha oleks nii vhem saadud. Pline metsamees Peterson on veendunud, et masinatega saab isegi paremat td teha kui ksitsi. Ka tormimurdu. Tpsus ja sortimentide vljatulek on suurem, phjendab ta oma eelistust. Sellest sltub iga jupi hind. Tulu vib saada isegi kolmandiku-neljandiku vrra rohkem. Ksitsi ei ole vimalik diameetrit ja pikkust igesti hinnata, kik kib ju silma jrgi. Aga ostja lhtub raha makstes tpsetest andmetest. Hiljem, metsas, nitab ta, kuidas harvesteriga on tvest ainult paarikmne sentimeetrine mdanikuosa maha vetud. Ksitsi oleks kindlasti kohe kolmemeetrine jupp tehtud, mille sisse oleks jnud ka rikutud puit ja seega kahanenud sortimendi rahaline vrtus. Ja kui metsaomanik elab ise lhedal, saab ta metsa tulla, pakukese krusse laadida ja selle koju kttepuuks viia. Kokkuhoid missugune. Kui rkida teenuste hindadest, siis mrkimisvrset vahet ei ole, kas tegeleda asjaga ise vi slmida leping histuga. Leping sstab aga aja- ja nrvikulu, mis paratamatult iga metsasse puutuva tga kaasneb. Mistagi tuleb ka seltsile teenustasu maksta, kuid kui kokku liita enda telefoni-, sidu- ja ajakulu, vib see isegi viksemaks osutuda. Kokkuhoidu annab ige planeerimine ja logistika. Mehed kaardistavad tellitud td ja ajastavad istutamise vi raied vimalikult lhestikku, et vltida masinate sagedast vedamist maakonna hest otsast teise. Ktusehind ongi ju peamine, mis arvet suuremaks paisutab. Osapoolte vastastikune usaldus ja avatus on lepingu slmimisel mrav. Majandusliku koost leping ei ole praegu veel vga laialt levinud, kuid huvi asja vastu on kasvamas. Paljud, eelkige need, kel metsakauge amet, on juba mistnud, et targem on lasta erialainimestel asjaga tegeleda. Nemad teavad, millal on ige aeg mingi vajalik t ette vtta, on kursis toetuste taotlemise ajakava ja dokumentide vormistamisega, oskavad metsast saadud materjali kasumlikumalt ma. Suureprane seemneaasta Sealt edasi kuulen aga pahameelt Petersoni hles, sest jutt lheb istutamise ehk metsa tuleviku peale. Eestis on taimekasvatus sisuliselt hbunud. Eelkige erametsaomanik on pidanud aastaid kurja vaeva ngema, et kevadeti soovitud koguses istikuid ktte saada. Teist aastat jrjest on histute kaudu vimalik tellida Leedust prit metsataimi. Kokku toodi le 700 000 taime, millest le 110 000 ji Plvamaale. Valdavalt telliti paljasjuurset kuuske, vhem kaske, mndi, tamme ja lehist. Klmautodega kohale toodud taimedele tulid metsaomanikud kokku lepitud ajal ise jrele. Mingit vahelaos hoidmise varianti ei kasutata, sest mida kiiremini taimed oma kasvukohta juavad, seda parem. Ktteandmisel loeti igale hele snad peale, kuidas sraste puukestega ringi kima peab. Kalle Peterson: Tnavu on le hulga aja korralik seemneaasta. Praegu on nha, et kuusel on vga ilus kbi. Kindlasti peaks suurema koguse varuma. Siin ei ole midagi keerulist tuleb enne lageraiet paar meest saega langile saata, kes plusspuud langetavad. Prast tuleb masin, vtab puul otsast kinni ja laasib ra. Ksimus on tegelikult aga hoopis selles, kes hakkab kbisid korjama, silitama, ldima, kuivatama ja nii edasi. Taimekasvatusel on tulevikku, see on igale metsaomanikule teada, sest jrjest rohkem tuntakse huvi istutamise vastu. Seejrel tunnistab Kalle les, et on ise juba taimeaiaga algust teinud. Kui ta suudab brokraatlikust masinavrgist edukalt lbi tungida, siis on kohalikel ehk juba jrgmis(t)el aasta(te)l vimalus kodumaist materjali kasutada. Ainult looduslikule uuendusele heal seemneaastal lootma jda ei saa, on ta kindel. Kus korralduskavaga see mratud on, tuleks kindlasti ka maapinna ettevalmistus teha. Siis on rohkem lootust, et seemned idanema lhevad ja neist elujulised puud kasvavad. Keskhistu Eramets Tarmo meenutab olulise thtsusega prdepunkti seltsi tegevuses. Millalgi 2008. aasta sgisel osalesime koos Vrumaa metsaomanike liiduga keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu vlja kuulutatud majandusliku koost projekti konkursil. 2009. aastal olime juba keskhistu Eramets asutajad, kus tnase seisuga on kolmteist liiget lisaks meile Vrumaa, Harjumaa, Halinga ja Prnumaa metsaomanike liidud, Viru- Lemmu ja Iisaku metsaseltsid, Saarde ja Valgamaa erametsahingud, Sakala ja Kullamaa-Loodna metsahistud, Minu Mets ning erametsaliit. Krvalseisjal on pisut keeruline aru saada, milleks oli vaja jlle ks uus histu ellu kutsuda ning samas ka vahet teha, mis on seltsi ja mis histu rida. Mlemad on metsaomaniku krval lbi histu aitame korraldusliku poole pealt ja lbi keskhistu tegeleme mgiga, selgitab Tarmo Lees, kes istub ise ka keskhistu juhatuse esimehe toolil. Seega on kogu vaimne ja arvudega (loe: raamatupidamine asub krvaltoas) tegelemine Plvas. Tarmo on veendunud, et ainult keskhistu kaudu puitu mes on eraomanikul vimalik konkureerida suurte tegijatega ja seega saada oma puidu eest krgeimat hinda. Kui tavaolukorras otsib eraomanik ostjat mnekmnele- mnesajale tihumeetrile, mis kokkuostjate jaoks on thine kogus ja mille eest ollakse nus pakkuma vahel isegi turuhinnast vhem, siis hulgakesi taolisi vikseid koguseid hendades saab teha juba ahvatlevamaid pakkumisi, mille eest ollakse nus ka mrkimisvrselt paremat hinda pakkuma. Juhatuse esimees on muidugi teadlik sellest, et ega konkurents kigile ei meeldi ja vahel vljendatakse seda ka sna valjul hlel. Kuid keegi, nd siis keskhistu, peab seisma ka eraomaniku huvide eest. Kui enne keskhistu loomist mdi histute kaudu le 5000 tm puitu, siis 2010. aastal oli see arv juba 150 000 ja mdunud aastal 200 000 tm. 2011. aastal turustati keskhistu kaudu 95 036 tm puitu, kusjuures Plvamaa osa oli 39,8%. Head ideed viiakse ellu Tarmo on kirglik piibumees. Sealt igasugused huvitavad mtted tulevad, muheleb ta. Kui ikka lhed vlja ja paned piibu ette, siis hakkab aju kohe tle. Ja saadab seda eldes rahuloleva noga mnusaid suitsupilvi taeva poole. Hrra Lees ongi enamasti ideede generaatoriks. Enne juhatuse poole prdumist kaalutakse Petersoni ja teiste aktiivsemate liikmetega phjalikult uute ettevtmiste plussid-miinused lbi. Senini on vrt mtted ka ellu viidud. Viimatisel seltsi ldkoosolekul kinnitasime ksmeelselt uue smboolika, nitab Tarmo logo kavandit. he joone graafika kasutamine on end igustanud kuusk on kuuse moodi ja igale inimesele arusaadavalt seondub sellele pilku heites mte metsaga. Katkematu joon tvest tippu smboliseerib tegutsemise phimtteid rohujuure tasandilt algavat phendumist. Meie soov oligi, et uus logo oleks lihtne, rahvusvaheliselt arusaadav ja sobiks igal pool kasutada. Niteks dokumentides, trkistes, srgil, mtsil, mlupulgal, lipul ja nii edasi. Kinnistute mgi ja raieiguste oksjonite korraldamisel olid plvalased taas esimeste seas. Alghind mratakse koos omanikuga, mgitehingud toimuvad reeglina krgema hinnaga. Huvi metsandusliku hariduse omandamise vastu on lbi aegade olnud suhteliselt suur, eriti maanoorte seas. Oma maakonnast prit Luua metsanduskooli ppuri toetuseks asutati stipendium, mille suuruseks on 1300 eurot aastas, mis jaguneb kmne kuu peale. Kuigi selle vljaandjaks on Plva metsaomanike selts, teeb vastava rahalise annetuse Tarmo Lees ise. Esimeseks stipendiaadiks, kes on nii eeskujulik ppur, aktiivne huvi- ja spordialade harrastaja, valiti 2010. aastal Kaivo Kaljuvee. Eelmisel aastal toetati Kuldar Ilmi ning selle aasta kandidaatide seast valitakse vriline vlja septembri lpus. Teiste erametsaomanike henduste liikmetega kohtudes, sageli toimuvad need just Luna-Eestis, tuleb just plvamaalastel rkida oma tegemistest kige enam. Samas on nad ise thelepanelikud kuulajad ja oskavad kolleegide vrt mtted krva taha panna. Oluline on tde ige jrjekord Enne Taevaskotta suundumist mainib Tarmo, et Kallega on keeruline paaris sita. Kuigi Volvo ei ole just aeglane masin, on Kalle siduvahend vaid talle teada olevaid metsateid kasutades alati esimesena kohal. Seekord on kokkulepe, et maastur peab jma ngemisulatusse, et meie fotograaf Jri Perega Leesi Volvos ra ei kaoks. Esimene peatus on Reet Siilbeki maadel. Tema Visse Peetri kinnistut hooldab histu juba mitu aastat. Tutvume kolmel eraldusel tehtuga. Esimesel oli talvel lageraie (langil ei vedele oksad risti-rsti, vaid on kenasti vaaludesse seatud), kevadel ootab sealsamas ees maapinna ettevalmistamine ja seejrel mnniklv. Lhedal asuval kaseeraldustel on tehtud valgustusraie (seda tutvustades on Kalle hles taas tunda uhkust, sest t on igati kiiduvrselt vlja tulnud) ja viimasel kultuuride hooldamine (ttult kiiresti kasvav pajuvsa on maha vetud, et vikestele kuuskedele kasvuks vajalikku valgust anda). Mitmeaastane koost on end igustanud omanik on rahul ja histul ees ootav tjrg teada. Oluline on teha vajalikud td igel ajal, siis on ka tulemus niisugune, mis rahuldust pakub, on Kalle veendunud. Alar Alabertile kuuluva Segametsa kinnistu juures haarab silm esmalt lpmatusse looklevat haovirna. Nd on Tarmo hoos: Uurisin seda hakke asja. Kahju ju kui suured oksavirnad niisama langile jvad ja omanikul tulu saamata jb. Umbes seitsekmmend protsenti lageraie materjalist lheb sortimendiks, kolmekmne ringis jb lihtsalt maha, mis aga sobib suurepraselt hakkeks. Enne Narva viimist peab see siin neliviis kuud seisma (nd kahjuks Narva enam haket vastu ei vta toim.), et niiskuse tase alaneks. Meie mme haket energiana ehk megavatt-tundides, mitte kuupmeetri, tihumeetri vi mingi muu mthiku jrgi. Tpne hind selgub siis, kui soojahulk on vlja mdetud. Taas sobib see kinnitama nidet, et Plva juhid otsivad erinevaid vimalusi, kuidas omaniku tulu suurendada. hine t liidab Seejrel sidame histule kuuluvasse metsa. Viis aastat tagasi otsustati soetada pris oma mets ja maa, kus histu liikmetele ja koolilastele praktilise t kigus petada kiki vajalikke metsatid, sest seniste ppepevade tarbeks sobilike tkkide vljaotsimine oli ksjagu tlikas tegevus. Valik langes Plva lhedale Himmaste klla jvale 7,5 ha suurusele snagi kest ra linud kinnistule. Prast metsamajanduskava kttesaamist alustati hdavajalike tdega: vsa niitmine ja raiesmiku uuendamine metsakkega. 2008. aasta mais pandi maha 4000 nelja-aastast kuuseistikut ja 300 suletud juurekavaga potitaime. hiselt on hooldatud kultuure ja tehtud valgustusraiet. Nen, kui hsti on koos tegemine inimesi omavahel liitnud, ei varja Tarmo uhkust hles. Ikka kuulen, et sidetakse sealt mda, et vaadata, kuidas oma metsal lheb. Kalle tiendab krvalt: Kedagi pole vaja olnud tle sundida, ise tullakse ja ksitakse, millal ja mida teha saaks. Kevadeti, kui kige kiirem aeg, ei jua kiki soovijaid vastugi vtta. Kui aga autod keeravad Livu kinnistule viivale teele, saavad mehed kahel pool kruusateed krguvaid materjalivirnu silmates peaaegu infarkti. Parempoolsed virnad on hvitanud kuuekmne meetri ulatuses kolm rida potitaimi ja vasakpoolsed ohustavad kohalikku elektriliini. Metsaveoauto laadimisel tekkinud meetrisgavustesse aukudesse sattudes vib aga nii inimene kui loom vabalt jalaluu murda. Paraku kohtab meie metsades sellist heanaaberlikku suhtumist, kus vral maal tegutsedes ei hoolita millestki, kllaltki sagedasti. Kuigi iga enesest lugu pidava metsameistri kohus on vljaveoteede ja laoplatsi asukoht, kui see ei j t tellija maale, koosklastada vra kinnistu omanikuga, ei peeta sellest sageli kinni. Hoolimata sellest, et selline nue on ka igas lepingus kirjas. Nagu meeste siirast pahameelest, jrgnenud gedatoonilistest telefoniknedest ja sdlase otsingutest jreldan, ununes kohalikul tuntud metsafirmal vajalik koosklastus tielikult. Loo ilmumise ajaks on asjad tenoliselt omavahel selgeks rgitud, kahjud korvatud ja seeprast jtan firma nime vaid osaliste teada. Siit moraal arvamusele, et ega keegi metsas midagi ne ja kuule ning ma vin igal pool teha, mida tahan, lootma jda ei vi, sest kus tegijaid, seal ka ngijaid.



Merle Rips

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet