Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Hajali raiumisega turberaie

Ajakirja eelmises numbris ksitleti turberaiete ldisi ksimusi ning turberaieliikidest hil- ja veerraiet. Jrgnevalt on vaatluse all enim kasutatud turberaieliik aegjrkne ehk hajaliraie. Artikkel on valminud maalikooli ja RMK vahelise uurimisprojekti Turberaiete koloogilis-majanduslik anals ja nidis-psikatsealade vrgustiku rajamine raames.

Aegjrkset raiet oleks sobivam nimetada
hajaliraieks

Aegjrkse raie korral uuendatakse kps puistu htlaselt hajali larinnet harvendades le kogu raielangi kahe vi kolme raiejrguga. Jrkude arv ja kordusperiood sltuvad puuliigist, tiusest ja jrelkasvu vi teise rinde olemasolust ning raie vib kesta (7)1015 aastat. Mistet jrgulised raied kasutas prof. O. Daniel oma raamatutes (1927, 1930). Termineid aegjrgne vi aegjrkne on meil kllalt kaua kasutatud, kuid seda nimetust on raske lahti seletada ja selle abil luua pilti vastavast raieviisist, sest kik turberaieliigid on teatud ajaintervalli jrgi jrkudena tehtavad. Parem variant on seda raieliiki nimetada hajaliraieks, sest raiutavad puud paiknevad hajali kogu raielangil (Laas 2011). Inglisekeelne nimetus shelterwood uniform system tuleb sellest, et vanad puud ja noored uuenduse puud on htlaselt le raiutava ala jaotunud (Fujimori 2001). Ka teisi turberaie liike nimetatakse selle jrgi, kuidas vana metsa raiutakse: hiludena vi ribadena (veerudena)

Klassikaline hajaliraie on kolmejrguline
See koosneb seemendus-, valgustus- ja koristusraiejrgust. Esimese raiejrguga raiutakse vlja kaasvalitsevad ja allajnud puud (vikese, hreda ja lhikese vraga kbisid mittekandvad) ning need, mis varjavad peapuuliigi seemet andvaid hid puid ja jrelkasvu, mnnikutest eesktt kuused ja kased. Vljaraiutud puude keskmine diameeter esimesel raiejrgul on tavaliselt 2426 cm ning silitatud puudel 35 cm ja enam. Vrade suhteline pikkus on sageli alla 30% puu krgusest, kui puistud on enne raiet kllalt tihedad (keskmine tius 70%), sest kasinad valgustingimused mjutavad vrade parameetreid. Esimese kahe raiejrgu jrgseteks peamisteks muutusteks on valgustatuse ja tuule lbivuse suurenemine ning puude juurkonkurentsi vhenemine silivas puistus. Selle tulemusena suureneb rohttaimestiku katvus (eriti viljakamates kasvukohatpides), tuuleheidete hulk ja kbikandvus. Koristusraiet viks teha siis, kui elujuline jrelkasv on keskmiselt 0,50,6 m krgune ja seda on 2000...2500 taime hektari kohta. Uurimised on nidanud, et mida madalamaks ji puistu tius prast esimest raiejrku, seda rohkem kasvas mnnitaimi hektari kohta. Okaspuu looduslik uuendus peaks enne hajaliraie viimast raiejrku olema heakasvuline (hea krguse juurdekasvuga taimi kahjustab mnnikrsakas vhem) ja nende tvekese juurekaela lbimt oleks vhemalt 1 cm, parem veel 1,5 cm, et prast vana metsa lplikku raiet oleks mnnikrsaka kahjustus uuenduse tvekestel minimaalne. Hajaliraie rakendamisest Jrelkasvu silitamiseks tuleb valgustus-, aga eriti koristusraiejrk teha lumekattega ajal, et vhendada uuenduse taimede kahjustamist ja hukkumist. Varasemad ksitsi- vi mootorsaagidega aegjrkse raie alased uurimused Rootsis nitasid, et 838% algsetest okaspuutaimedest hukkus vi kahjustus prast koristusraiejrku (Glde, Sikstrm 2001). Harvesteriga aegjrksel raiel hukkunud ja kahjustatud okaspuu-uuenduse osathtsus on ulatunud 3065%-ni. Kuuse (65%) ja mnni (35%) segapuistus turberaiel talvel (-8-3oC, maapind klmunud, lume tsedus 0,30,4 m) kuuse uuenduse (10 500 tk/ha, keskmine krgus 1,2 m) kahjustatus oli 40% (Glde, Sikstrm 2001). Kaitsemetsade majandamisjuhistes (2001) on turberaiete lbiviimiseks mitmeid soovitusi ning juhiseid. Aegjrkse raie puhul soovitatakse vana mets kaitsemetsades raiuda vhemalt 10-aastaste vaheaegadega. Puistutes, mille tius on 70% ja rohkem, teha aegjrkset raiet kolmejrgulisena. Esimese jrguga raiuda mnnikutes 3035%, muudes puistutes 2030% tagavarast. Teisel raiejrgul vastavalt 4050% ja 3050% allesjnud tagavarast. Tegelikult ei ole uuenduse kasvu seisukohalt nii oluline vljaraie protsent, kui allesjetavate puude hulk vi tius. Hajaliraiet tuleb ksitleda eraldi puuliikide kaupa, sest kuuse- ja mnnipuistute vastupidavus tuulele on tunduvalt erinev. Lisaks on vanade puude negatiivne mju mnni uuendusele suurem kui kuuse puhul. Hajaliraie mnnikutes Hajaliraiet saab rakendada pohla- ja pohla- samblikumnnikutes (III ja IV boniteet), kus valguse suurenemisega ei kasva vga palju krrelisi, mnniuuendus tekib maapinna mineraliseerimise jrel hsti ning esimese raiejrgu jrel allesjnud vana hrendatud mnnik on kllalt hea tormikindlusega ja vga ilus. Niiskel mullal ei saa hajaliraiet kasutada, kuna seal suurenevad allesjetavate puude tormiheited. Viljakama mullaga kasvukohatpides tuleb rohkesti krrelisi ja uuendust tekib vhe, seda olukorda aitab parandada maapinna mineraliseerimine, kuid mitte oluliselt. Viljakates mnnikutes vaheldub tenoselt mnd kuusega. Mnnialadel, kus suvel on niiskuse defitsiit, on oluline vanade mndide optimaalse arvu (tiuse) leidmine, sest noored mnnitaimed hukkuvad ja allesjnute kasv on vike suurte puude mju tttu. Hajaliraieks on heade eeldustega puistuteks mnnikud, kus varem on tehtud mitu harvendusraiet, nii et puistu tius ei oleks le 70%. Selle tulemusena moodustaksid puude vrad paremaks kbikandvuseks vhemalt 30% puude pikkusest ja puud oleksid harjunud kasvama suhteliselt hredas seisus. Sellises puistus pole vaja teha seemendusraiejrku. Mnni uuenduse saamiseks saab hakkama vaid kahe raiejrguga, mille vaheks oleks metsaseadusega lubatud minimaalne raievahe, s.t. jrgmine raiejrk tehakse kuuendal aastal prast eelmist vi pikendatakse seda kuni kaheksanda aastani. Seetttu ei saa nustuda metsaseaduses mratletud aegjrkse raie kestusega kuni 20 aastat. Prof. O. Danieli (1930) jrgi tuleb kogu jrguline raie lpule viia 48 aasta jooksul. Vana puistu tius on vaja esimese raiejrguga viia praeguse lubatud miinimumini (40%-ni), kuigi mnnitaimed vajavad veelgi suuremat vabadust ehk tiust (35...25%). Suurema raievahe vi tiuse korral mnni uuenduse krguskasv pidurdub. Siin on mningane sarnasus metsisega, kes ei taha ka alati elada seadusega ette nhtud psielupaikades, kus raieid ei tehta, vaid lheb sinna, kus eluruum on avaram. Pohla tbi III boniteedi ja pohlasambliku alltbi (IV boniteet) mnnikutes on tulemuslikuks osutunud hajali- ja hilraie kombinatsioon, millist vib nimetada ka kombineeritud turberaieks ehk hil-hajaliraieks. Selle raie esimesel jrgul vljaraiutavad puudegrupid viksid olla viksemad kui hilraiel umbes 15...20 m lbimduga. Kuid vikehilude vahelt raiutakse ka puid nii, et alles jvad parimate vradega puud ja sellega hrendatakse vikehilude vahelisi ribasid, millega paraneb uuenduse valgus- ja veevarustatus. Sellisel raiel jks tius prast esimest jrku 2535% ja viks olla kahejrguline, mille kestus 710 aastat. Selle raievariandi korral on mnniuuenduse taimede kasvutingimused paremad kui metsamajandamise eeskirja jrginud hajaliraiel. Mnni turberaiete juures on olulise thtsusega esimese raiejrgu ajastamine enne kevadist seemnete varisemist. Siin tuleb oodata esimese aasta emaskbikeste rohkearvulist teket, mille jrel tuleb teha raiejrk ning teise aasta sgisel enne seemnete varisemist maapinna mineraliseerimine. Kui mnnikus on esimese raiejrgu jrel tekkinud piisavalt mnni uuendust, siis selle viksema survestamise huvides on otstarbekas rakendada ainult kaks raiejrku ning teine raiejrk teha kuuendal aastal prast esimest jrku, mis tagab metsaseaduse jrgi minimaalse vahemiku raiejrkude vahel. Jnesekapsa-pohla mnnikutes ei ole loota mnni rahuldavat uuendumist. Siin viks hajaliraiet teha siis, kui mnniku all esineb piisavalt kuuse uuendust. Hajaliraie kasutusvimalused on turberaietest kige viksemad, sest okaspuude edukaks looduslikuks uuendamiseks saab seda kasutada vaid mnni III ja IV boniteedi leedemuldadel, lisaks mnni viljakamatel (I ja II boniteet) aladel, kus on hea kuuse eeluuendus. Hajaliraiet saaks hildada mnni valikseemnepuistute majandamisega, raiudes valikseemnepuistust esimeses raiejrgus vlja mnni miinuspuud ja ebasobivad liigid ning koristusraieks jvad parimad puud, millede raiumisel kogutakse kbid. Intervall miinuspuude raie ja koristusraie vahel ei pea olema kmme aastat, nagu on praeguses valikseemnepuistute kohta kivas mruses. Hajaliraie kuusikutes Eesti kuusikutes, millede tius on vhemalt 70%, oli varem soovitatud teha kolm raiejrku kuuse uuenduse saamiseks. Kuid kuna alates seemnete varisemisest kuni uuenduse 1...1,5 m krguseks saamiseni kulub umbes 10...15 aastat, siis selle jooksul vib esineda vhemalt ks korralik torm, mis esimese vi teise raiejrguga hrendatud kuusikut on vimeline kllaldaselt rstama vi viima huku rele. Seetttu ei ole 2006. aasta metsaseaduse jrgi kuusepuistutes turberaied lubatud. Kuna kuusikutes on varem turberaietest tehtud just hajali- (aegjrkset)raiet ja seda sageli negatiivse tulemusega, siis metsaseaduses kuusikutes turberaie mittelubamise aluseks ongi aegjrksel raiel saadud kogemused. Lehtpuupuistutes ja lehtpuu-kuuse segapuistutes viks kasutada kahejrgulist hajaliraiet siis, kui seal on tekkinud juba rohke kuuseuuendus, mis pole valgusepuuduses kasvus liiga kinni jnud. Juurepessuga kuusikutes ei ole soovitav hajaliraiet teha. Seda esiteks tuulekahjustuste suure esinemise ja teiseks jrelkasvukuuskede juurepessuga vimaliku nakatumise tttu vanadelt kuuskedelt. Lisaks suurendab esimese raiejrgu jrel vhenenud liitus pikesekiirgust maapinnal ja mulla temperatuuri, mis omakorda soodustab juurepessu arengut. Soome uurimused ja kogemused Soomes pole uuendusraiete osas turberaiete alarhma ja seal on mnni loodusliku uuendamise peamiseks meetodiks seemnepuuraie (siemenpuuhakkuu), mis on meie seemnepuudega lageraie ja hajaliraie vahepealne. Tegutsemine on phimtteliselt samasugune kui meie hajaliraie puhul. Seemnepuuraieks valmistab puistut ette viimane harvendusraie 10...15 aastat enne uuendamisraiet, millega parandatakse puude tormikindlust ja suurimate puude vrade seisukorda. Soomes uuendatakse looduslikult peamiselt mndi, vhem arukaske ja kuuske, viimast eeluuenduse olemasolul. Seal soovitatakse hajaliraie meetodil tehtavat raiet kasutada ka mineraalmuldadel olevates kuuse jrelkasvuga arukaasikutes. Mnni-kuuse segapuistutes, mis kasvavad kllalt viljakal mineraalmullal, kus puistute hrendamisega kaasneb tugev rohukasv, takistab viimane seemnete idanemist ja vikeste puittaimede kasvu. Seetttu soovitatakse Soomes mndi looduslikult uuendada kuivadele ja ajuti kuivavatele suhteliselt kehvadele mineraalmuldadele (jmedateralisele mullale) (Harstela 2004). Mnni seemnepuuraiel jetakse hajali le langi 50150 tervet, heakvaliteedilist ja seemendamisvimelist valitsevat puud hektari kohta. Kuivapoolsetel mineraalmuldadel vga heades tingimustes, kui on hea seemneaasta ja maapind hsti mineraliseeritud, piisab ka 2050 seemnepuust hektari kohta (Valkonen 2002). Viljakatel kasvukohtadel kasutatavate seemnepuude arv on suurem kui palu- ja nmmemetsades ning mnni looduslik uuenemine on paranenud tnu maapinna ettevalmistamise meetodite arengule (Kubin 2000). Soomes on enamike soovituste piirarvudeks jtta 20100 valitsevat seemnepuud hektari kohta. Soomlase J. Valtaneni (1995) uurimuses on seemnete hulk kige suurem, kui allesjnud puistuosa tihedus on umbes 150 mndi/ha. Kuid katsed nitasid ka, et taimede hulk suurenes juba siis tugevasti, kui seemnepuude arv oli le 40 mnni/ha. J. Valtaneni (1984) jrgi allesjetavate puude arvu suurenemine sajani ja le selle kiirendab taimede teket ning 56 aastaga saab mineraliseeritud mullaga alal ldiselt rahuldavalt tiheda ja htlase mnni uuenduse (227 seemnepuuraieala inventeerimise tulemusena), kuid rohke puude arv takistab 56 aasta mdumisel maapinna mineraliseerimi(2006) uurimus Luna-Soomes nitas vanade mndide negatiivset mju mnnitaimede krguskasvule kuni 6 m kaugusele puust. Seemnemndide negatiivset mju mnni uuenduse ruumilisele paigutusele ja krgusele on oma uurimustes nidanud ka P. Niemist jt. (1993) ning E. Kubin (1998). Esimese jrgi seemnepuuraiel alles jetud mndide lheduses kuni 10 m kaugusel oli 3040% looduslikke mnnitaimi vhem kui kaugemal ning mnniseemikute krgus suurenes kuni 15 m kauguseni vanadest mndidest. Mnnitaimede vanus suurenes aeglasemalt kui uuendusraie algusest mdunud aastate arv, kuna tekkis juurde uusi seemikuid ja osa vanematest hukkus. Seemnepuudega 35-e ala jrelkontroll nitas, et seemnepuude jtmine pikaks ajaks kahjustas algselt head uuendust vi uuendus muutus ebahtlaseks ja auklikuks. igeaegselt eemaldatud seemnepuudega aladel oli mnni uuendus hea (Valtanen 1984). Jaapanis on selgunud ka, et kui umbes 20 m krguste Pinus densiflora puude arv letas 40-t, siis uuenduse kasv vhenes (Fujimori 2001). Allesjetud seemnepuudel hakkas tvemahu suurenemine umbes kolm aastat prast uuendusraiet ja 15-ndaks aastaks prast raiet oli aastane juurdekasv peaaegu kahekordistunud, seejuures radiaalne juurdekasv oli enamuses paigutunud tve alaossa. Mahu juurdekasv, mis oli keskmiselt 1m3/ha/a, koosnes peaaegu tervenisti krgekvaliteetsest puidust, kuid 15-ne aastaga halvenenud tvevormi tttu oli vaid umbes pool mahu juurdekasvust kasutatav saematerjalideks (Niemist, jt. 1993). Soomes eemaldatakse mnni allesjetud puud loodusliku uuenduse tekke jrel. Tavaliselt jetakse need raielankidele 57 aastaks ja eemaldatakse he raiega, kuid tihedat seemnepuistut vib eemaldada ka kahe vttega. Viimased seemnepuud eemaldatakse talvel lumega perioodil enne, kui taimed on saanud meetripikkusteks, et vhendada nende kahjustumist. Kuna seemnepuid jb Soome raiestikele arvestataval hulgal, siis tasub nende koristamine ra. Raie kuuse loodusliku uuenemise saamiseks Viimane harvendamine tehakse Soomes enne head seemneaastat, siis jetakse alles 300500 puud/ha. Sellist raiet on parem teha kuuse-kase-mnni segapuistus, kus on terveid seemendamisvimelisi kuuski. Sellel raiel eemaldatakse ka uuenemist takistavad teise rinde vi alusmetsa kuused ja psad. Uuenemist soodustab ka maapinna kerge mineraliseerimine. Kui sellise raie jrel ei teki vhemalt rahuldavalt kuusetaimi, siis ei saa selles puistus loota looduslikule uuenemisele ja lageraie jrel tuleb see kultiveerida (Hyvn metsnhoidon suositukset 2001). Kuuse uuendamiseks on Soomes soovitatud turbepuuraiet (suojapuuhakkuu, vastab ka meie aegjrksele raiele) teha vaid siis, kui larinde all on kuusegruppe. Looduslik uuenemine toimub hsti, kui alustaimestiku katvus ja mulla lemiste horisontide seisund on uuenduse tekke seisukohalt soodsad. Juurevigastuste tttu on maapinna mineraliseerimine kuusikus raske probleem. Esimeses jrgus jetakse alles 200300 puud/ha ning edasi vana puistu likvideeritakse he vi kahe vttega 1520 aasta jooksul (Parviainen 1994). Turbepuuraie uuendusraiena jrgneb viimasele harvendusraiele 1015 aasta prast, kus jetakse kasvama kvaliteetseid ja terveid esimese rinde kuuski ning seguliikideks kaske ja mndi. Turbepuude thtsaim roll pole seemendamine, vaid raielangil vrade vari noorte taimede kaitseks rohtumise, pikesekrvetuse ning hilis- ja varaklmade eest, sest enamik noortest kuusetaimedest peaksid olema tekkinud enne uuendusraiet (Saarenmaa 2002). Ettevaatlikuma hinnangu jrgi on kuuse looduslik uuendamine igustatud siis, kui puistus on enne uuendusraiet rohkesti kasvatusklblikke le 10-sentimeetriseid kuusetaimi ja uuendatavas kuusikus ei ole juurepessu, uuendusraieliigiks on siis turbepuu- vi ribaraieviis (Hyvn metsnhoidon suositukset 2001). Seega on uuendusraiete osas Eesti ja Soome vahel nn. koolkondade erinevus: Soomes on eesmrgiks vimalikult kiiresti saada raielangile okaspuu-uuendus ja likvideerida vana metsa osad, Eestis aga hoida vana metsa vimalikult kaua alles. Uuendusraietega looduslikult uuendades ei jeta seemne- ega turbepuid prast uuenduse teket kauaks kasvama, vaid raiutakse viiendal kuni seitsmendal aastal. Eeleldut arvestades tleksin kokkuvtteks, et metsaseadusest tuleks turberaieliikide mratlusest vlja vtta raiete kestusaeg, sest turberaie on metsakasvatuslik vte uue metsaplve saamiseks, mis arvestab metsabioloogiat ja see ei ole juriidiline vte vana puistu eluea pikendamiseks.

Kirjandus
Daniel, O. 1927. Metsakasvatus II. K./. Loodus, Tartu: 235.
Daniel, O. 1930. Metsanduse phijooned. Tallinn: 226.
Fujimori, T. 2001. Ecological and silvicultural strategies for sustainable forest management. Elsevier: 398.
Glde, D., Sikstrm, U. 2001. Two felling methods in final cutting of shelterwood, single-grip harvester productivity and damage to the regeneration. Silva Fennica 35(1): 7183.
Harstela, P. 2004. Kustannustehokas metsnhoito. Gravita Ky: 126.
Hyvn metsnhoidon suositukset. 2001. Metsatalouden kehittmiskeskus Tapio. 95.
Kaitsemetsade majandamisjuhised. 2001. Projekti Eesti metsakaitsealade vrgustik kaitsemetsade majandamise tgrupp. Tartu: 48.
Kubin, E. 1998. When to remove scots pine seed trees. New stand types in boreal forestry. Metla, Research Papers 714: 4554.
Kubin, E. 2000. Natural regeneration of forests in Finland. Forest Regeneration in the Northern Parts of Europe. Metsntutkimuslaitoksen Tiedonantoja 790: 4957.
Laas, E. 2011. Raied metsa kasvatamisel. Metsamajanduse alused. Koost. E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. T Kirjastus: 485531.
Niemist, P., Lappalainen, E. & Isomki, A. 1993. Mntysiemenpuuston kasvu ja taimikon kehitys pitkitetyn luontaisen uudistamisvaiheen aikana. Folia Forestalia 826. Metsntutkimuslaitos, Helsinki: 26.
Parviainen, J. 1994. Metsn uudistaminen. Tapion taskukirja (22), uudistettu painos. Kustannusosakeyhti Metslehti, Helsinki: 640.
Saarenmaa, L. 2002. Metsn uudistaminen. Metslehden metskoulu. Metsalehti kustannus, Jyvskyl: 5168.
Siipilehto, J. 2006. Height distributions of scots pine sapling stands affected by retained tree and edge stand competition. Silva Fennica, 40(3): 473486.
Valkonen, S. 2002. Metsn uudistaminen. Tapion taskukirja (24), uudistettu painos. Metslehti kustannus, Jyvskyl: 170184.
Valtanen, J. 1984. Mnnyn luontaisen uudistamisen mahdollisuudet. Metsntutkimuspiv Oulussa 1984. Muhos: 3750.
Valtanen, J. 1995. The Natural Regeneration of Pine, Spruce, Silver Birch and Pubescent Birch. The natural regeneration of forests in Finland and Russian Karelia. Finnish Forest Research Institute, Research Papers 551: 3049.



Eino Laas, maalikooli metsakasvatuse osakonna lektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet