Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Metsaselektsiooniprogrammi esimesi edusamme Eestis

Artiklis tutvustatakse RMK ja maalikooli koosts eelmisel aastal alustatud selektsiooniprogrammi, mille eesmrk on parandada tulevikus rajatavate puistute kasvu- ja kvaliteediomadusi.

Hariliku mnni ja kuuse selektsiooniprogramm
Inimkonnale on mets aastatuhandeid olnud vrtuslik ja asendamatu varasalv vi lausa elupaik. Inimese ja metsa pika kooseksisteerimise jooksul on metsast saadud erinevaid hvesid, millest kaasaja mistes olulisim on puit. Aegadel, mil inimesi oli vhe ja metsa palju, tundus mets kui ammendamatu allikas, millest varuti vaid inimesele sobivate omadustega materjali: vibude valmistamiseks ainult jugapuid, mille arvukus on vga tagasihoidlikuks muutunud ning ehituseks vimalikult sirgeid ja terveid puid. Jugapuudest vibude valmistamine pole kaasajal oluline, kll aga heade omadustega puistute kasvatamine. Pikaajaline vrtuslikemate puude vljaraie vi loomulik hukk vaesestab metsapuude geenifondi, kui metsakultiveerimisel ei kasutata heade geneetiliste omadustega kultiveerimismaterjali vi kui heade omadustega puude jrglastel ei nnestu niteks puuliikide vaheldumise tttu oma jrglasi uude metsaplve kasvama jtta. Lisaks tavaprastele metsakasvatuslikele vtetele nagu metsakultiveerimine ning hooldus- ja harvendusraied, on oluline majanduslikult vrtuslike puistute kasvatamisel prata thelepanu metsauuendamisel kasutatava kultiveerimismaterjali pritolule.

Eelmisel aastal alustati RMK ja maalikooli koostna hariliku mnni ja kuuse selektsiooniprogrammi, mille peamine eesmrk on krgema astme seemlate rajamiseks vlja valida parimate omadustega plusspuukloonid ja nendelt prineva kultiveerimismaterjaliga tsta tulevikupuistute tootlikkust. Tegemist on Euroopa Nukogu direktiivi 1999/105 Metsapaljundusmaterjali turustamise kohta ja selles esitatut detailsemalt ksitletava keskkonnaministri mruse nr. 45 Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ja kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nuded mistes krgeima kategooria ehk katsetatud kultiveerimismaterjali kasutusele vtmiseks vajaliku eeltga. Selektsiooniprogrammi kivitumine on osa eelmise aasta veebruaris Riigikogu poolt kinnitatud Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 titmisest, mille phieesmrk on metsade tootlikkuse ja elujulisuse ning mitmekesise ja thusa kasutamise tagamine. Kivitunud selektsiooniprogrammi eesmrk on parandada tulevikus rajatavate puistute kasvu- ja kvaliteediomadusi ehk saada geneetilist kasumit. Geneetiline kasum on mingi(te) tunnuse(te) vrtuse(te) suurenemine jrgnevatel plvkondadel, mis on saavutatud kunstlike aretus- vi valikuprotsesside kaudu, vrreldes loomulikes tingimustes kasvanud sama plvkonna isendi(te)ga. Paremate omadustega plusspuude valimiseks vrreldakse rajatud ja rajatavates katsekultuurides liigi kohta vhemalt 400 plusspuu jrglaste kasvu- ja selektsioonilisi omadusi. Antud plusspuude hulk tuleneb sellest, et krgema astme seemlad on otstarbekas rajada vaid 1015% katsekultuurides parimaid omadusi nidanud jrglaste emapuukloonidega. Sellisel juhul on tagatud optimaalne geneetiline kasum ja naaberriikides lbi viidud uurimistulemuste phjal ei vhene ka seemlast varutava kultiveerimismaterjali geneetiline varieeruvus. Seemlate rajamisel tuleb geneetilisele varieeruvusele thelepanu prata kehtivate igusaktide kohaselt ei tohi seemlates olla alla kmne klooni poogendid, teaduskirjanduse phjal ei soovitata rajada selliseid seemlaid, mille koosseisus on vhem kui kolmekmne klooni poogendid. Geneetilise varieeruvuse aspektid metsakultiveerimismaterjali tootmisel on pevakorras ka Euroopa tasandil. Vastavasisulistel nupidamistel on rgitud vajadusest minimaalset nutavat kloonide hulka seemlates tsta, kuna geneetiline varieeruvus ja geneetiline kasum on vastandlikud suurused, mille vahel tuleb leida kompromiss. Kuna selektsioon on pikaajaline tegevus, siis on meie kompromissiks eesmrk soovitatavast minimaalsest suurema valitavate kloonide hulga saamine. Katsekultuuride rajamiseks vajaliku materjali varumine Metsapuude parendamise programmi esimene etapp thendab metsadest parima selekteerimist ehk plusspuude valimist. Hariliku mnni plusspuude valimisega alustati Eestis Endel Pihelgase poolt koostatud juhendi alusel 1959. aastal. Kokku valiti ENSV aegadel vlja 557 mnni plusspuud, nendest 411 aastaks 1971. Kuuse plusspuude valikuga alustati 1960-ndate aastate esimesel poolel. Kokku valiti 213 plusspuud. Kivitatud selektsiooniprogrammi seisukohalt pole nii oluline see, kui palju kunagi on plusspuid valitud, vaid see, kui palju neist on praeguseks alles vi kui palju neist poogiti klooniarhiividesse just nii sooviti toona rajatud seemlaid nimetada. Keskkonnaameti andmetel on Eestis olemasolevates seemlates kasvamas 413 mnni ja ca 220 kuuse plusspuu poogendid (kuuseseemlates on inventuur pooleli). Saavutamaks pstitatud eesmrki, testida katsekultuurides liigi kohta vhemalt 400 plusspuu jrglasi, osutus vajalikuks tiendavate plusspuude valimine, sest suurusjrgus 50 seemlaklooni ei prine atesteeritud plusspuudelt. Samuti ei ole vimalik kikidelt kloonidelt seemet varuda, sest nad lihtsalt ei kanna kbi. Seemlatest ei ole neid mtet ka vlja raiuda, sest nad annavad viljuvatele poogenditele siiski vrtuslikku tolmu. Tiendava hulga mnni plusspuude saamiseks tegid RMK metsnikud eelmisel aastal eelvaliku. 6090-ne aastastest valikseemnepuistutest otsiti vlja kandidaadid, need thistati ja nende koordinaadid saadeti maalikooli trhmale. Selle aasta mrtsiks vlja valitud 150-le uuele kandidaadile andis keskkonnaamet tunnustuse ehk need registreeriti ametlikeks plusspuudeks. Kmnendite eest valiti kll vlja suur hulk plusspuid, kuid nende jrglaste katsetamiseni pole Eestis varem jutud. Kloonide headuse hindamisel on teataval mral kasutatud seemlates kasvavate poogendite vrdlemist. Nimetatud kloonide vrdlemismeetod pole aga aktsepteeritav, seda ei kasutata ka heski naaberriigis, sest poogendite vlimus on vahel mjutatud ka pookimisalusest. Kuna metsadesse ei kultiveerita plusspuude poogendeid, vaid nende jrglasi, siis on jrglaskatsete rajamisel eesmrgiks vlja selekteerida need plusspuud, milliste jrglased kasvavad kige paremini ja millistel on parimad selektsioonilised omadused. Jrglaskatsete rajamise vajalikkus sai taas kord kinnitust ka uute plusspuude valimise juures: nimelt on vanemates ja vhemalt osaliselt loodusliku tekkega puistutes raske kindlaks mrata plusspuukandidaatide ning neid mbritsevate puude ja puistu vanuselist erinevust vi sarnasust. Nii mnni kui kuuse plusspuude valikul on heks olulisemaks nudeks mbritsevast samaliigilisest puistust vhemalt 10% vrra suurem krguskasv. Kui aga krgem kasv on tingitud krgemast vanusest, mitte paremast geenide komplektist, siis saab teiste sobivate tunnuste olemasolul valituks hea fenotbiga puu, mille jrglased ei pruugi olla vga heade kasvuomadustega. Vanuse erinevuste kindlaksmramisel on vimalik loomulikult kasutada juurdekasvupuuri, kuid selle kasutamine thendaks plusspuude valikul tohutut tmahtu. Sltuvalt puistust tuleks puurida viis kuni kmme puud. Viiesaja kandidaadi puhul thendaks nii puurimine kui puursdamike ning andmete analsimine lisaks suurele hulgale aukudega puudele mrkimisvrset aja- ja sidukulu. Eriti talvisel ajal, kui pevavalgust on napilt. Tulemuseks oleks kll kvaliteetsem plusspuude valim, kuid ka see ei thenda veel lplikku tde plusspuu jrglased peavad katsekultuurides hsti kasvama. Plusspuukandidaatide inventeerimisel hinnati nende okslikkust, tve sirgust ja koonet ning mdeti tve rinnasdiameetrit kahest suunast. Nende andmete phjal hinnati tve ristlbilike smmeetrilisust. Binokliga vaadates saadi teada kbide ja pookimiseks sobivate okste olemasolu. Plusspuude valimisel jrgiti phimtet, et valituks osutuks puu, mille langetamisel saaks sellest teistega vrreldes kige rohkem kallima sortimendi materjali. Plusspuudeks ei valitud silmnhtavalt vanemaid puid, sest le 100-aastaste puude okste pookimine on keeruline. Mnni plusspuid valiti ainult Mandri-Eestist, kige rohkem puid (47) saadi ilusate mnnikute poolest tuntud Plvamaalt. K bide ja pookeokste varumine plusspuudelt Katsekultuuridesse istutatud taimede kasvatamiseks varusid RMK ttajad sel aastal kbisid seemlates kasvavatelt poogenditelt. Metsadest valitud plusspuudelt on kbide ja pookeokste varumine need istandikuna koos, siis metsas vib vahemaa he valitud puu juurest teise juurde olla mnikmmend kilomeetrit. Kui seemlates on poogendid suhteliselt madalad (uuemates viljuvates umbes kolm kuni neli meetrit), siis metsas olid plusspuud isegi 35 meetrit krged. Sestap kasutati seal kbide ja pookeokste allatoomiseks professionaalsete arboristide teenuseid. Koos nendega kisid metsas maalikooli trhma liikmed, kes oksad ja kbid kokku kogusid ning RMK Tartu puukooli transportisid. Kbisid ja pookeoksi varuti mrtsi teises pooles ja aprilli esimestel pevadel, siis ei olnud kbisoomused veel avanema ega vrsetel pung liikuma hakanud. Pookeokste varumiseks on nimetatud aeg ka selleprast sobiv, et oks ei tohiks le kuu aja seista, siis hakkab pookimise nnestumisprotsent langema. Pookimisega saab ketavas kasvuhoones alustada aprilli keskel. Valitud plusspuudelt varutud okste pookimine on noorematelt seemlapoogenditelt vetud okstega vrreldes niigi keerulisem, sest vanemad puud ei kasva enam nii intensiivselt, nende vrsed on peenemad ja pookimine ei pruugi nnestuda. Valitud 150-lt plusspuult nnestus sel aastal pookimiseks sobivaid oksi saada 87-lt puult, piisaval hulgal seemet (vhemalt 1 gramm) 121-lt puult. Pookimise tulemused pole veel selgunud. Uute plusspuude poogendid pannakse kasvama RMK rajatavatesse seemlatesse. Varutud seemet kasutatakse jrglaskatsete saamiseks vajalike taimede kasvatamiseks. Katsete rajamine Nii nagu eelnevalt mainitud, neb selektsiooniprogramm ette vhemalt 400 mnni ja kuuse plusspuu jrglaste testimist katsekultuurides. Lhtuvalt meie peamiste okaspuuliikide bioloogilisest eriprast, ei ole vimalik kikidelt plusspuudelt vi nende poogenditelt hel aastal kbi varuda. Samuti on sellises mahus katsekultuuride rajamine hel aastal erakordselt keeruline ettevtmine, sest sobiv kevadine istutusaeg on kllaltki lhike. Antud phjustel rajatakse mnni katsekultuurid kolmel kuni neljal jrjestikusel aastal. Arvestades kuuse kbiaastate ebaregulaarsust ja asjaolu, et sel kbiaastal paljudel kuuskedel kbisid pole, on kuuse katsekultuuride rajamise lppu raske ennustada. Kuna ka praktilisel metsakultiveerimisel vivad he emapuu jrglased sattuda kasvama kllaltki erinevatesse kasvutingimustesse, siis rajatakse katsekultuurid erinevatesse kohtadesse, et vlja selgitada need plusspuud, milliste jrglased ja kus arenevad kige paremini. Mnni jaoks valmistas RMK ette neli katseala: Mndjalas Saaremaal, Nohipalos Plvamaal, Sigastes Prnumaal ja Tarumaal, mis asub Ida-Virumaal. Vhemalt viie hektari suurustel tarastatud maa-aladel on tehtud ka maaharimine. Sel aastal istutati kikidele katsealadele 57 plusspuuklooni jrglased 25. korduses. Katsete rajamisel kasutatakse ksikpuu katseruudu (inglise keeles Single Tree Plot) meetodit, mille jrgi on igas istutatavas katseblokis he testitava puu kohta ks jrglane. Istutatavaid blokke on 25 ja iga bloki istutusskeemil asub juhuslikkuse phimtte alusel konkreetse plusspuu jrglane erinevas asukohas. Igale blokile istutatakse hilisemaks vrdluseks ka nn. null-taimed. Sel aastal istutati igale blokile 57 erineva plusspuu jrglase juurde ka kolm tootmispartiist prit taime. Lihtsamalt eldes istutati igale katsealale 25 katseblokki, igas 60 taime. Katseblokkide ja maa-ala mbritseva tara vahele istutati lisaks kaks rida puhvertsooni taimi, et vltida blokkide rtes kasvavate taimede potentsiaalset reefekti. Esmapilgul keerulisena tunduv katsete rajamise meetod on Phjamaades alles hiljuti kasutusele vetud ja selle peamised eelised teiste vimalike variantide ees on suurim tulevikus saadavate andmete statistiline usaldatavus (he puu jrglased on 25. korduses) ja kige viksem katse rajamiseks vajaliku maa-ala suurus. Jrgmisel aastal istutustd jtkuvad, siis pannakse katsealadele kasvama ca 200 plusspuuklooni jrglased. Mis saab katsetest tulevikus? Ksimus, et millises vanuses on kige igem teha lplik otsus plusspuude jrglaste kasvuomaduste suhtes, on metsaselektsiooniga tegelevate praktikute ja teadlaste seas olnud pikki aastaid oluliseks vaidlusteemaks. helt poolt on tsi see, et vanematest kultuuridest saadakse tpsemad andmed. Teisalt viks otsuse varem ra teha ja selektsioonitga edasi minna ehk ristata omavahel neid plusspuid, milliste jrglased nitasid parimat kasvu. Seejrel saab alustada nende testimist, et vlja valida veelgi paremate omadustega materjali. Sellist meetodit nimetatakse tagasi suunatud valikuks (backward selection). Teise variandina valitakse jrglaskatsetest vlja parim materjal ja jtkatakse nende ristamisega ja saadavate jrglaste testimisega. Sellisel juhul on tegemist ettepoole suunatud valikuga (forward selection). Selektsioonis meist kaugemale judnud riikide praktiliste kogemuste phjal soovitatakse lplik otsus jrglaste headuse le ra teha siis, kui katsekultuurid on 15-aastased. Nii teeme ka meie. Nimetatud perioodi jooksul on plaanis katsekultuure mta vhemalt kolmel korral. Tihedam mtmine on vajalik seetttu, et mis iganes kahjustuse korral niteks neljateistkmne aasta valheks nhtud vaev raisku, kui meil ei ole mingeidki andmeid katsete varasema edenemise kohta. Edasise selektsioonimeetodi osas veel otsust tehtud pole, mlema variandi puhul on sellisel kujul rajatavad katsekultuurid hdavajalikud. Lplik otsus selle kohta, millise plusspuu jrglased on kige paremad, tehakse jrglaspuude krguse, rinnasdiameetri ja okste diameetri mtmisandmete ja okslikkuse, oksanurga ning tvesirguse hindamisandmete analsi phjal. Lisaks katsekultuuride praktilisele eesmrgile planeeritakse nendes lbi viia mtmisi ka teadust jaoks, tpsemad tegevused on planeerimisel. Vimalikke tulemusi kasutatakse kindlasti ka klassikalise katsekultuuridest saadavate andmete analsi tiendamiseks. Prast lplikke mtmisi kavatsetakse RMK esindajate snul katsekultuuridest kehvemate kloonide jrglased vlja raiuda ja kujundada need istandikud esimese astme generatiivseteks seemlateks. Katsekultuuridest saadud andmete analsi tulemuste phjal parimateks tunnistatud kloonidega rajatakse aga 1,5 astme seemlad, kust tulevikus varutav materjal on paremate kasvuomadustega kui esimese astme seemlast varutu. Ajakirja New Forests selle aasta kolmandas numbris avaldatud artiklis vidavad Soome metsateadlased, et lisaks tavaprasele parendatud kultiveerimismaterjali kasutamisest tuleneva suurema tagavara tekkimisele tasuvad metsaselektsiooniprogrammid ennast ra ka teistest aspektidest lhtuvalt. Esimese astme seemlatest varutud materjali puhul on Luna-Soomes keskmine tagavara tus 15%. Metsaselektsiooni positiivset mju on theldatud ssinikukaubandusele, puidutootmise hikuhindade langusele, puude kahjurikindlusele ja paremale puistute ellujmisele, seega kaudses mttes hiskondlikule heaolule. Sarnane on ka meie eesmrk. Aga selle realiseerimiseks on veel vga palju td vaja teha.

Kirjandus A. Ahtikoski, R. Ojansuu, M. Haapanen, J. Hynynen, K. Krkkinen. 2012. Financial performance of using genetically improved regeneration material of Scots pine (Pinus sylvestris L.) in Finland. New Forests, vol 43, 3: 335348.



Tiit Maaten, maalikooli metsaselektsiooni projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet