Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



artiklid
Metsanduse suundumustest Euroopas

Kui eelmises artiklis olid vaatluse all Euroopa metsad, siis siinses keskendutakse Euroopa metsanduse arengu erinevatele aspektidele. Kirjutis tugineb FAO 2011. aasta raportile ja mitmete uuringute andmetele.

Metsanduse ajalooline kujunemine, vrtustamine ja roll hiskonnas
Mets ja metsandus omab Euroopa riikide keskkonna-, majanduse, sotsiaalses ja kultuurilises elus erakordselt suurt thtsust. Metsast saadavate hvede vrtustamine ja suurus sltub piirkonna looduslikest ja majanduslikest tingimustest, samuti inimeste vrtushinnangutest ja traditsioonidest.

asustatud suhteliselt vikese metsa pindalaga riikides vrtustatakse krgemalt metsade kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsa on he elaniku kohta livhe (Taanis 0,12, Belgias 0,07, Euroopas tervikuna 0,31 hektarit). Kuna kossteemi teenused on seal defitsiitsed, siis osatakse paremini hinnata metsade kaitse- ja puhkefunktsioone. Sageli toetatakse metsasektorit ka riigieelarvest vi erinevate fondide kaudu. Ressursi silitamise huvides toimub puidutstuse toorme ja teiste metsasaaduste ulatuslik sissevedu. Taanis, Hollandis ja mningates teistes piirkondades vib ka haljastuseks sobilike taimede ja julukuuskede, aga ka puittaimede kasvatamine prgade, vanikute jt. kujunduselementide saamiseks olla isegi tulukam klassikalisest metsandusest. Phja- ja Ida-Euroopa hredama asustuse ja krgema metsasusega riikides, s.h. ka Eestis, on iseloomulik mitmekesise metsanduse raames just metsa traditsiooniliste puiduliste vrtuste jtkuv thtsustamine, kuigi ka keskkonnavrtuste roll on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Euroopa Liidus hiljuti lbi viidud uuring metsade mittepuiduliste vrtuste hindamiseks seadis esikohtadele bioloogilise mitmekesisuse kaitse, rekreatsiooni, ssiniku sidumise ning kliima ja veereiimi reguleerimise, vee puhastamise, metsamulla kaitse erosiooni eest, aga samuti hu kvaliteedi reguleerimise. Mnevrra vhem thtsustati spirituaalseid ja kultuurilisi teenuseid, metsa esteetilist vrtust ja rolli tervise kaitsel, kuigi viimaste osakaal on ldiselt kasvav. Euroopa metsade puiduvaru ning selle kasutamise maht ja trendid Eurpoopa on ainus maailmajagu, kus metsade pindala ja puiduressurss on viimastel aastakmnetel suurenenud, kompenseerides sellega osaliselt metsavarude vhenemist maakera teistes piirkondades. Euroopa metsade puidutagavara on viimase 20 aastaga suurenenud 8,6 miljardi m3 vrra. Metsade pindala ja puiduvaru suurenemine on peamiselt toimunud mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, sealhulgas loodusliku uuenemise teel mahajetud pllumajandusklvikutel. Phja-Euroopas on varasematel aastakmnenditel selle phjuseks olnud ka kuivendusssteemide rajamine ja vetamine. Aastatel 19902010 on Euroopa metsade pindala suurenenud 17 miljoni hektari vrra. Metsade pindala ja puidutagavara suurenemine arenenud maade vheurbaniseerunud piirkondades on mneti kompenseerinud samaaegset metsade vhenemist linnade laienemise ja infrastruktuuri arengu tttu. Euroopa metsade kogu puidutagavara on 114,2 miljardit m3, sellest Venemaal 82 miljardit m3. Euroopa Liidu metsade puidutagavaraks on 24 miljardit m3, millest okaspuud moodustavad 71%. Puidutagavara on keskmiselt 105 m3/ha, varieerudes erinevates riikides 15346 m3/ha. Euroopa metsade aastaseks raiemahuks on hinnatud 578 miljonit m3 vi 513,3,2miljonit m3 ning raiutud marpuidu rahaliseks vrtuseks 17 743 miljonit eurot. Euroopa Liidu kahekmne seitsme liikmesriigi aastaseks raie kogumahuks on pakutud 460 miljonit m3 ja metsade juurdekasvuks 767 miljonit m3. Kndude ja juurte kasutamise maht on praegu 0,4 miljonit m3, seda peamiselt Phjamaades. Euroopa metsad suudavad varustada Euroopa riike puiduga 87% ulatuses praegusest vajadusest. Sealjuures moodustab metsaraie Euroopas ilma Venemaata kokku 62% ja koos Venemaaga 40% puidu aastasest juurdekasvust. Vrreldes metsade juurdekasvuga on raiemaht krgeim veitsis, Austrias, Rootsis, Soomes, Leedus, madal aga Venemaal, Kprosel ja Hispaanias. Vastavalt prognoosile on Euroopas aastal 2030 vajadus puidu jrele 20% vrra suurem kui praegu. Poliitiliste vahenditega sekkumiseta kasvab nii puidu pakkumine kui tarbimine umbes he protsendi vrra aastas ning tasakaalustub aastaks 2030. Tstusliku toormena kasutatava puidu osas prognoositav juurdekasv on seejuures tagasihoidlik, kiirem on see just energiapuidu osas (kuni 1,5% vrra aastas). Traditsioonilise tvepuidu osas on prognoositav pakkumise tus vike, samas mitmete seni raiejtmetena ksitletud materjalide osas aga suhteliselt krge. Puidukaod viiakse prognoosi kohaselt miinimumini ning laialdane saab olema materjali taaskasutus tstustoorme vi energiaallikana. Sstva metsanduse nitajate jrgimise seisukohalt on prognoositavad arengud positiivsed metsa pindala ja tagavara suurenevad, raiemaht jb alla juurdekasvu. Negatiivse trendina on bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohalt ksitletav aga surnud puidu tagavara vhenemine. Metsanduse osakaal rahvuslikus koguproduktis on enamikes Euroopa riikides suhteliselt madal, sealhulgas metsamajanduse osa SKP-st 0,11,7%. Euroopas tervikuna on metsasektori osakaal SKP-s 1%, sealhulgas suurim on see Phja- (2,2%), vikseim Kagu- (0,7%) ning Edela- ja Lne-Euroopa (0,8%) riikides. Traditsiooniliselt krge, kuigi vhenemistrendiga, on olnud metsanduse osa rahvuslikus koguproduktis Soomes ja Rootsis. Mdunud sajandil oli metsandus selgelt orienteeritud metsa puidulistele vrtustele, tootlikkuse tusule ja efektiivsusele Lageraielankide pindala, eriti Phja- Euroopa vhemasustatud piirkondades ja riigimetsades, vis sajandi algupoolel letada sadu hektareid. Mdunud sajandi keskel toimus metsatstuse kiire areng ning massiline leminek mehhaniseeritud raiele, metsamaterjali koondamisele ja transpordile. Kuuse lageraielangid uuendati peamiselt istutamise, mnni langid lisaks seemnepuude jtmisele ka istutamise ja klvi teel. Kesk-Euroopas oli samuti lageraiemajandus laialt levinud ning mitmete puuliikide puistud olid vimelised kpses eas just lageraiemajanduse korral saavutama puidutagavara le 1000 m3 hektari kohta. Langid kultiveeriti reeglina istutamise teel, kusjuures kultuuride algtihedus oli Phja-Euroopa arusaamade kohaselt vga krge. Lageraielankide pindala oli keskkonnakaitse phimtete tttu sageli rangelt limiteeritud ning mestikupiirkondades olid lageraied erosiooni, laviinide jm. rahoidmiseks reeglina keelatud. Kesk- ja Lne-Euroopas oli lisaks lageraiemajandusele jtkuvalt oluline ka psimetsandus (continuous cover forestry; dauerwald), mida praktiseeritakse Saksamaal, veitsis, Prantsusmaal, Austrias ja Sloveenias tnaseni. Seda soodustavad nii traditsioonid, pikaajaline metsakasvatuslik kogemus, mitmete varjutaluvate liikide (harilik pk, harilik kuusk, valgepk, harilik ja kivitamm) esinemine metsade koosseisus, millised on vimelised uuenema ka vana metsa turbe all. Samuti jmetarbesortimentidele ja massiivpuidule orienteeritud metsatstus. Kvade lehtpuude, eesktt tamme, pgi ja kirsi oksavabade jmetarbesortimentide erakordselt krge hind vimaldab tulukalt majandada metsa ka ksikpuude ja puude gruppide kaupa ning tegeleda ksiksortimentide realiseerimisega oksjonil ka tnapeval. Psimetsana majandamisel peetakse Kesk-Euroopa viljakates kasvukohtades sobivaks puistu tagavaraks 350500 m3/ ha. Valikraiena majandades raiutakse puid kigist vanuseklassidest ja jmedusastmetest, millega luuakse tingimused vrtuslike puuliikide looduslikuks uuenemiseks. Sageli on vajalik ka tiendav grupiline kultiveerimine hiludes. Ideaalne psimets on mitmerindeline erivanuseline segamets, kus nooremaid puid on rohkem kui keskealisi ning keskealisi enam kui vanemaid. Majandamisel jlgitakse puude arvu jagunemist diameetriklassidesse. Tegelikku ja optimaalset jagunemist vrreldes leitakse puude arv, mis peaks igast diameetriastmest raiega krvaldama. Nii Lne- kui Phja-Euroopas oli 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel vga levinud vrpuuliikide puhtkultuuride rajamine. Niteks Suurbritannias on sitka kuuske (Picea sitchensis) ja Rootsis keerdokkalist mndi (Pinus contorta) kokku kmnetel tuhandetel hektaritel. Keerdokkalise mnni kultiveerimise maksimum langes 1980-ndatele aastatele. Saksamaal on ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) puistute ldpindala peaaegu 180 000 hektarit (tagavara vib ulatuda le 1000 m3) ning lehise vrliikide ja hbriidide puistute pindala 73 000 hektarit. 1980-ndatel algas mberorienteerumine metsa keskkonna- ja puiduliste vrtuste tasakaalustatud arendamisele 1980-ndatel ning 1990-ndate algusest alates, niteks Saksamaal alates 1975. aasta ja Rootsis alates 1993. aasta metsaseadusest ning Soomes umbes samal ajal keskkonnaprogrammi vastuvtmisega, oli ametlik orientatsioon muutumas juba metsa keskkonna- ja puiduliste vrtuste tasakaalustatud arendamisele. Muutunud rhuasetuse tingimustes on thtsustatud metsade kossteemse majandamise phimtteid, mis tuginevad teadmistele metsakossteemis toimuvatest protsessidest ning jlgivad puistute koosseisu, struktuuri ja funktsioneerimise arenguid, sealjuures ka looduslike hiringureiimide osas. Eraldi teema on metsade looduslikkuse taastamine, mis on tekitanud lahkarvamusi ja konfliktseid situatsioone erinevate metsandusega seotud huvigruppide vahel, eriti metsaplengute kui hiringute ksitlemisel ning nende rolli ja mju hindamisel. Erinevate riikide igusaktides on vetud suund kodumaiste puuliikide kasvatamisele ning vrpuuliikide osakaalu vhendamisele vi koguni keelustamisele. Looduslhedase ja kossteemse metsade majandamisega paralleelselt muutub eriti Luna-Euroopas ha olulisemaks kiirekasvuliste puuistandike osathtsus nii tstuse kui energeetika puiduga varustaja ja ssiniku sidujana. 1990. aastal vtsid kultuurpuistud maailmas enda alla 173 miljonit hektarit, 2000. aastal 214 miljonit hektarit ning 2010. aastal juba 264 miljonit hektarit (sellest Euroopas 69 miljonit hektarit). Aastatel 20002010 suurenes nende pindala 50 miljoni hektari vrra. Aastaks 2030 on kultuurpuistute pindala prognooside jrgi 302345 miljonit hektarit ja need rahuldaksid hinnanguliselt 2/3 kogu tstusliku marpuidu vajadusest. Istandikud sstavad looduslikke metsi. Niteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit, on juba 60% raiutud puidust ning 65% tstuslikust marpuidust prit tasandikele rajatud istandikest. Nnda on tunduvalt vhenenud mgedes paiknevate looduslike metsade raie.Istandikud aitavad kaasa ssiniku kiirele sidumisele biomassis. Euroopa metsade ssinikuvaruks on hinnatud 53 GtC, mis on seotud metsa biomassis ja surnud puidus. Euroopa metsavarud suurenevad ja suurenenud on ka ssinikuvaru, alates 1990. aastast 2 GtC vrra. Euroopa metsade ssinikuvaru moodustab 16% kogu maailma varust. Perioodil 2005 kuni 2010 seoti Euroopa metsade poolt fotosnteesi kigus atmosfrist hinnanguliselt 870 miljonit tonni CO2-te [4]. Metsad kui elurikkuse tagajad ja keskkonna kaitsjad Kuidagi ei saa alahinnata metsade thtsust eluslooduse mitmekesisuse kaitsel. Elurikkuse vhenedes kahaneb ka metsadest saadav potentsiaalne kasu, sealhulgas metsakossteemi teenused. Laiemas plaanis thendab see hiskonnale kahju mitte ksnes koloogilisest, vaid ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Erineva kaitsereiimiga metsad vtavad riigiti enda alla 1035% kogu Euroopa metsa pindalast, kuid range kaitse all on vaid 2% metsadest. Seda on tunduvalt vhem kui Eestis. Euroopas on kolmekmne viies riigis kaitse all (MCPFE kategooria 1.11.2) kokku ligikaudu 15,1 miljonit hektarit metsa ehk 8,1% kogupindalast. Sellest on rangereiimilise kaitse all (kategooria 1.1) umbes Eesti metsa suurune pindala (2,4 miljonit hektarit ehk 1,3% kogupindalast). Kategooriaga 1.11.3 (1.1 no active intervention, 1.2 minimum intervention, 1.3 conservation through active management) ning kategooriaga 2 (landscape protection) kaitstud metsa pindala on Euroopas kokku 56 miljonit hektarit ja ilma Venemaata 39 miljonit hektarit. Otseselt bioloogilise mitmekesisuse suunitlusega on kaitse all 37 miljonit hektarit ehk 4% metsa pindalast. Kaitse iseloom on riigiti erinev, kusjuures Phjamaades ja Ida-Euroopas on suund suurte metsapindalade vtmiseks range kaitse alla. Kesk-, Lne- ja Luna- Euroopas ptakse metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse lahendada aga enam lbi aktiivse majandamise [20]. Euroopa Liidu linnu- ja elupaiga direktiivi kohaselt on mratud Natura 2000 vrgustikku ligikaudu 750 000 km2 maismaa-alasid, milledest umbes 30% on mets. Liikmesriikide Natura 2000 alade kogupindala on 37,4 miljonit hektarit. Metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse thendab tstuse ja energeetika seisukohalt siiski ka olulist puiduraie ja -kasutamise piirangut. Sealjuures on raiepiirangud Ida- Euroopa kaitsealustes metsades ldiselt oluliselt rangemad kui Lne-Euroopas. Kige nrgema kaitsereiimiga raiepiirangute suhtes on bioloogilise mitmekesisuse kaitseks mratud Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Hispaania metsad. Kahekmne seitsme liikmesriigi ning Norra ja veitsi baasil tehtud uuring nitas, et 48% potentsiaalsest raiemahust jb metsade kaitsereiimi tttu raiumata, mis thendab aastas 68 miljoni m3 puidu jtmist metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. See vastab ligikaudselt Saksamaa ja Itaalia aastasele raiemahule. Lisaks on veitsis ja Austrias, eriti mestikes, suurim osakaal maastiku-, vee- ja pinnasekaitseks mratud metsadel. Kokku jb lisaks eelnevale erinevate maastikukaitse abinude tttu aastas raiumata 37,6 miljonit m3 puitu [22; 23]. Lisaks kaitsereiimile omab potensiaalset puiduraie ja -kasutamise piirangut ka metsade sertifitseerimine. Niteks Rootsis thendavad sertifitseerimisest tulenevad piirangud tulundusmetsades raiemahu tiendavat vhendamist 15% vrra.

Kirjandus
1. Environmental Statistics and Accounts in Europe. Eurostat, 2010.
2. The European Forest Sector Outlook Study, II, 20102030.
3. Mavsar, Robert a.o. 2009. Development and Marketing of Non-Market Forest Products and Services. In: EFI News, 1: 1213.
4. State of Europes Forests 2010. Status and Trends in Sustainable Forest Management in Europe. Ministerial Conference on the Protection of Forests in Europe, UN ECE, FAO, 2011.
5. Potential Sustainable Wood Supply in Europe. UN ECE, Geneva, 2008. State of the World Forests. 2009. FAO.
6. European Forest Information Scenario Model, 2004 http://www.efi.fi/projects/forsce/efiscen.pdf
7. State of the World Forests. 2009. FAO.
8. The European Forest Sector Outlook Study, 20102030, UN ECE, FAO, 2011.
9. Haveraaen, O. 1994. Silvicultural Systems in the Nordic Countries. In: Innovative Silvicultural Systems in Boreal Forests. Edmonton: 15. 10. Dengler, A. a.o. 1980. Waldbau auf kologische Grundlage. Paul Parey, Hamburg und Berlin.
11. Gadow, K. 2001. Sustainable Forest Management: Theory and Applications. In: Baltic Forestry, 1: 29.
12. GFRA 2010. Germany National Report. Rome, 2010.
13. Purdon, Mark. 2003. The Nature of ecosystem management: postmodernism and plurality in the sustainable management of the boreal forest. In: Environmental Science & Policy, 6: 377388.
14. Marell, A., a.o. 2003. Scientific Issues Related to Sustainable Forest Management in an Ecosystem and Landscape Perspective. Technical report. ENFORS COST Actoin E25: 62.
15. The Pan-European Understanding of the Linkage Between the Ecosystem Approach and Sustainable Forest Management. MCPFE, Geneva, Warsaw, 2006, 15p. 16. Key Findings of Global Forest resource assessment 2010. FAO, 2010.
17. Global Environmental Outlook (GEO-5). UN, UNEP, 2012.
18. Carle, J., Holmgren, P. 2008. Wood from Planted Forests a Global Outlook 20052030. In: Products Journal 58, 12: 618.
19. Pettenella, D., Secco, L. 2004. New Trends in Italian Forest Policies: a Shift of the Focus from the Mountain to the Plain. The Evaluation of Forest Policies and Programmes. International Symposium, Epinal, France.
20. State of the Europes Forests, 2007. MCPFE, Warsaw.
21. SOER, 2010. EEA, Kopenhagen.
22. Verjkerk, Hans a.o. 2008. Could Forest Protection Restrain the Future Use of Wood. In: EFI News, 2: 1213.
23. Verjkerk, Pieter a.o. 2008. Impacts of Biological and Landscape Diversity Protection on the Wood Supply in Europe. EFI Technical Report, 27: 27.
24. Eriksson, L.O., Sallns, O., Stahl, G. 2007. Forest certification and Wood Suppy. In: Forest Policy and Economics, 9: 452463.



Kalle Karoles, metsateadlane, keskkonnateabe keskuse peadirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet