Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



sealt metsast
Jahinduse otsused, mille le Eestis vaieldakse, on Soomes ammu paigas

Soomes on le 300 000 jahimehe ja see arv on riigi elanike arvuga vrreldes protsentuaalselt ks suurimaid Euroopas. Maaomanikud moodustavad jahipiirkonna he territoriaalse ksuse (kla, vald) piires. Seltsid rendivad jahipidamiseks maa eramaaomanikelt. Jahimaad vib rentida ka riik vi teised maaomanikud (likoolid, histud vms.). Kigil jahiseltsi liikmetel on igus jahti pidada kogu seltsi alal. Kui keegi selle piirkonna maaomanikest pole jahimees vi ei soovi jahti pidada, vib ta oma maa anda rendile niteks sellelesamale seltsile. Jahiseltsil on igus rentida jahiigust edasi maata jahimeestele. Maaomanikul on igus korraldada jahti omal maal.
Soome jahindus phineb pikkadel traditsioonidel. Need teemad, mille le Eestis endiselt vaieldakse, on seal ammu lahendatud: maaomanikul on igus valida, kes tema maal jahti peab. Tavaliselt teeb ta seda ise vi on see reguleeritud lepingutega. Ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimisega tegeleb riik vastavalt seadusele. Maaomanikul on kohustus pda kahju tekkimist ennetada vi piirata. Kompensatsiooni saab vaid hirvlaste (pder, valgesaba-hirv, kabehirv, metskits jt.) ja suurulukite (hunt, ilves, karu jt.) tekitatud kahjustuste korral. Kompensatsiooni makstakse kahjustatud vara iglases vrtuses. Metsakahjustustest peab maaomanik teavitama vastutavat ametkonda. Prast kahjustuse suuruse hindamist on vimalik esitada hvitamistaotlus. Kompensatsiooniraha tuleb peamiselt jahilubade mgist.



MAALEHE METSALEHT

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet