Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



Usutlus
Eestlane ei olegi metsarahvas?

Me peame ra otsustama, kas meil on vaja metsarahva mti vi meil on vaja metsa ennast, tleb kirjandusteadlane Peeter
Olesk

Sul on uhke au olla sndinud ikkagi peaaegu metsas, mis asub linnas.
Minu snnikodus Tallinnas Nmmel on minu istutatud puid, aga ka neid, mis kasvasid juba enne mind. Mnde on minu snnikodu mber paarkmmend, aga nende juures puudub ks oluline komponent, mis peab olema igas metsas vsa. Ja vsa kohta ei ksitud rahvaloendusel midagi.

Nmme on tegelikult vga tiheda asustusega. Thermaid enne Mnniku karjre ieti ei ole, kuid Nmmel on ka palju parke, lisaks on olemas Jrve mets.
hiselamuaasta vlja arvatud, olen ma aga testi elanud sisuliselt aedlinnas. Siin, Tartus, Thtveres, omal ajal Peedul ja kuni likooli minekuni 1972 olin ma 18 aastat nmmelane ja mnniklane.
Minu snnikodust, kus elab juba 64 aastat minu de, umbes pool kilomeetrit Nmme raudteejaama poole, on Paul Kerese kodu. Hiiu ja Nmme vahel elas palju aastaid Mart Port, kelle isa oli botaanik ja taimefsioloog, ning samal tnaval, kus minagi, on veetnud oma lapseplveaastad Mari Saat. Praegu elab ligikaudu samas kandis Paul-Eerik Rummo. Pargi res, meist poolteist kilomeetrit raudteejaama poole, elab Juhan Parts.
Me oleme kik kui sinu sna kasutada uhked, sest Nmme metsa ks kujundaja on olnud ka parun Nikolai von Glehn.
Puude all, Kreegi metsas, oli maja Lennart Meril, praegu elab seal tema vanem poeg oma perega. Ja kui minul on asja Tallinnasse, siis see kik algab peale ikkagi snnikodust.
Muide, mu snnikodu oli meldud suvilaks, talvel seal elada ei plaanitud. Nii et ma olen prit vga klmast korterist.

Kellega sa Nmme metsas onni ehitasid ja indiaanlast mngisid?
Onni ehitasin ma oma ega, kes on praegugi lasteaiakasvataja ja juba aastakmneid htlasi ka Tallinna Linnateatri saaliadministraator.
Aga indiaanlase mngimiseks oleks tulnud kulutada mingisugune kapital ttoveeringuteks ja muudeks tpkujunditeks, mille jaoks meil ei olnud raha ning Nahksuka-jutud ei ole mulle kunagi meeldinudki. Mina olen musketride lugeja.

Kas Roostevaba mk Eesti ks paremaid poistekaid ei inspireerinud?
Eno Raua Roostevaba mk oli muidugi lbiloetud teos, kuid krvale tulid teised raamatud. Niteks Vladimir Beekmani Aatomiku-raamat Beekman oli ju tehnikalikooli kasvandik. Plvkond, kes on sndinud umbes vahemikus 195155, on kik olnud elektri- ja tuumafsika imetlejad. Indiaanlased jid taustale.

Eestlane on ses mttes huvitav rahvas, et kui muidu on Euroopa muinasjuttudes mets midagi hirmuratavat metsa eksitatakse lapsi ja metsas elavad kurjad niad , siis eesti kirjanduses pakub mets rahu, varju, kaitset. Kui vib-olla Nukitsamehe-padrik vlja jtta.
See, kas mets pakub rahu, on vga vaieldav. Suure osa oma noorplvest veetsin ma Viimsis Miidurannas, kus metsa ei olnud, sest seal oli rannatalu, mille pllud oli kivised nagu Eesti rannikul ikka.
Seal pakkus minule varju, rahu ja vimalust olla ksinda meri. Eriti veel siis, kui ta oli tormine siis oli merd kaldalt vga huvitav jlgida: taustaks Tallinna tuled ja Patarei vangla.
Teisel pool lahte, vastu Patareid, olid plised rannatalud, kus sissetulekuallikaks oli niteks piiritusevedu vi ka kalapk. Selle talu, mille kasvandikuks mina olen, vanaperemees (keda ma paraku ei ole ninud) oli piiritusekuningas. Thenduses: ta tundis teed, kuidas pseda piirivalvest mda, et tegeleda sbrakaubandusega.
Talu hingede arv oli suur neil oli 14 last.
Vrdluseks: Juhan Smuuli talus Muhumaal Koguvas oli ksvahe 22 hinge. Hingede all ma mtlen sjaid. Kuid Smuuli talu oli ka suur 71 hektarit. Sellest osa oli istutatud mets, aga Juhan Smuuli isa hakkas vanas eas pooldama maaviljelust ning laskis tki vrskelt istutatud metsa maha vtta ja asemele teha hoopiski kopli.

Metsa mahavtmise krghetk oli vist kunagi 19. sajandi teises pooles, sest 20. sajandi alguseks oli metsi ja soid Eesti maismaast umbes veerand. Kogu muu maa oli les kntud.
Metsa tegemine sltub vga palju turukonjunktuurist.
Toona vajasid suured tstused puitu. Peale selle vajasid kasvanud linnad kttepuid.
Lisaks on kariloomade tuaretus vga aeganudev. Kes vajasid vahendeid kiiremini, panid nii palju, kui see oli nende vimuses metsa mki. Sest kui melda Mnnikule tagasi, siis need puud, mis on minu snnikodu mber vanemad kui mina, on umbes saja-aastased, vi rohkem. Nii kaua ei ole helgi inimesel, kes vajab kibevahendeid, aega oodata. See on kasvava metsaga ritsemise puhul olnud alati kriitiline probleem. Mets tekib aegamda, aga raha on vaja alati kiiresti.

Mu ttar defineeris nelja-aastaselt: mets on puude linn. Millal sinu tpllul eesti kirjanduses sai metsarahvast linnarahvas?
Linnastumine on negatiivses mttes olemas Vilde 1890-ndatel aastatel ilmunud romaanides. Vilde oli Lne-Euroopa sotsiaaldemokraatiaga juba tuttav, ta oli rnnanud palju ja kui ta umbes aastaks kolis tle Narva, siis ta ngi vahetult, mida ja mis mahus nuab ks tstuslinn.
See, et eestlane on metsarahvas, on mt. Metsa puhul tekib alati ksimus, kellele ta kuulub, aga talude priseksostmine algas alles 19. sajandil. Kui eestlane oleks selle ajani kandnud nime metsarahvas, oleks see thendanud, et ta elab vral territooriumil. Sest vabu talupoegi oma metsaga oli livhe. Juhan Smuuli suguvsa on haruldane nide.
Kui maa kuulus sakslastele vi rootslastele, aga igal juhul mitte eestlastele, siis see kehtis ka metsa suhtes. Eestlast on kll kuni 1850-ndate aastateni nimetatud hoopiski maarahvaks, aga ometigi ei pgenenud keegi maale varju, sest varju saab anda midagi, mis kuulub sulle. Kui sul seda ei ole peale inimese pinnalaotuse, mis on umbes 1,73 ruutmeetrit, siis sind ei varja ega kaitse mitte miski.

Kunagi ks Eesti enesetappude uurija rkis, et kui suitsidoloogia konverentsidel jutakse aruteluni, kuidas vhendada suitsiidi hlbustavate vahendite kttesaadavust, on meie suitsidoloogid alati kuss. Sest eestlane olla nimelt metsarahvas, kes tmbab end oksa.
Sama hsti ajab asja ra ka Ain Kaalepilt prit mte, et eestlane ongi Euroopa indiaanlane. See on ilus kujund, kuid selleks peab ikkagi olema midagi, mis on priselt sinu.
Ja kui sa tmbad ennast oksa, siis see nitab, et sul pole isegi niipalju raha, et osta endale korralik pss.

Raha hakkas tulema nendesamade priseks ostetud taludega. Katku Villul oli pss juba olemas.
Jah, see oli Tammsaare jrgi esimene mehetemp Villu elus, et ta laskis ennast sodiks.

Miks maarahvaks htuil on sageli perenimedeks kasutusel puude nimed: Kuusk, Tamm, Kask, mnel snoobil Pappel?
Seeder on praegune pllumajandusminister.

Hoopis vras puu!
Neid puunimetusi on vga lihtne kiku lasta, sa ei pea fantaasiat raiskama vi laenama, nagu on Oskar Lutsul: tle ks ilus poisslapse nimi! Puu on siinsamas. Aga see puu peab olema sinu. Miks ma seda rhutan? On rgitud igasuguseid jutte, kes mida hvitas. Aga meid on umbes miljon. Kas meile kib le ju, et igal eestlasel thenduses: igal Eesti Vabariigi kodanikul oleks vhemasti ks puu, mille kohta ta viks elda: see on minu istutatud, minu kasvatatud ja tema juurte alla lhen ma kord ra.

Sinul on selline puu?
Puid, mida ma olen istutanud ja kasvatanud, on kllalt, aga minu viimane soov on hoopiski teistsugune: minu tuhk tuleb raputada Emajkke. Siis on mu haud alati korras ja ma ei usu, et minu tuhk segaks ujujaid vi sudjaid.

Sa vid kll mingi hetk leida ennast Peipsi idakaldalt.
See iseenesest ei ole mingi vljameldud probleem, et Peipsi kala armastab Venemaad.
Iseksimus on, kas Peipsi on riigisisene nagu ta on kunagi olnud vi riikidevaheline jrv? Remda poolsaar on tegelikult eestinimeline Rmeda.
On olemas Pihkva eestlased, Ouduva eestlased. Aga tunnistagem otsekoheselt, et nhtavas tulevikus jb Peipsi riikidevaheliseks. Ning kui kala ujub rohkem Peipsi idarannikule, siis lnekalda, Eesti Vabariigi kodanikud, peavad eneselt ksima, millega nad leiba teenivad, sest le piiri kalale jrele ju ei pse.

Sa ise oled loomult pigem kala- vi jahimees?
Kala ma olen pdnud, aga see polnud mingi nauding.
Jahil ma ei ole ldse kinud. Aga mets on kll midagi niisugust, kus ma testi saan olla volilt omapi.

Enne sa tlesid sedasama mereranna kohta!
Kia Tartust iga ndal Tallinnasse mere rde ei luba esiteks tde graafik, ja teiseks seda Miiduranna talu enam ei ole. Mul ei ole enam asja ka Mhele, mis on juba sisemaa, kuigi mitte vga kaugel merest. Ma olen otsustanud olla tagasi esivanemate maadel ehk Luna-Eestis, Emaje lunakaldal.

Kus see mets on, kus sa kid omapi olemas?
Tegelikult on linud halvasti, sest metsa minekuks peab olema palju aega ja mingi transpordivahend. Mul on ainult jalgratas. Lisaks Tartu mbruses on kige lhemad metsad kesklinnast ikkagi nii palju eemal, et hest pevast metsa minemiseks ja seal olemiseks ei piisa, siis peaks olema juba maaelamine, aga seda pole ilma autota mtet ette kujutada.

Seenele ikka vahel satud? Tassid sa endale midagi metsast koju?
Siin peaks vaatama kahte asja: mida ma sealt metsast ieti otsin ja mida ma sellega, mis ma sealt koju kaasa viin, edasi teen.
Heino Eller suvitas Laulasmaal, aga enne seda kis ta ka palju aastaid Narva- Jesuus puhkamas oma esimese abikaasaga (kes hukati Teise maailmasja ajal, kuna ta oli juuditar).
Heino Eller tegi jalutuskeppe. Vaatas metsas kohe selle pilguga ringi, et kas annab siit leida kepipuud vi mitte. Isa oli talle kunagi kinkinud korraliku noa, niinimetatud liigendnoa, mis kis kokku, ja sellega ta oma puutd ka tegi. Aga selleks, et kia seenel, on ilmselt vaja minna igel ajal tagasi snnikodusse, sest seened on Mnnikul alles. Astud ue ja korjad. Muidugi mitte turul mmiseks, aga el sissetegemiseks kll.

Ma teen veel he katse suunata sind rkima metsast eesti kirjanduses. Kas mets on seal pigem tume viirg, mis varjab enda taga midagi suurt ja thtsat vi pigem pinnas, mis tuleb puudest vabastada, et teha maha kartul vi rukis?
Kartulil peab olema siis ka kulutusi igustav tulu taga. Kust me saame eesti kartulile korralikku tulu?

Viinavabrikust!
Terve hulk inimesi on veendunud, et viin teeb ainult halba. Ja tepoolest alkoholi tttu sandistunute arv on ikkagi vga krge ning juuakse arutult.
Kuid vaatame ige kartulisorte. Oli kunagi niisugune vga imetletud sort nagu Vike Verev. Ja nd vaatame, kus see mgil on suure tenosusega ainult turul. Aga kui sul saak ikaldub, siis kartulimaa pidajal turule asja ei ole. Ning kui kartul on kogu aeg hel ja samal pinnal, kurnab see mullastiku nii vlja, et kartuli mahapanek ei tasu ennast ra.
Ka kartuliviljeluses on minu elus olnud ks vga lhedane episood, sest Mnnikul mni maja meist edasi elas ks raudteelaste pere, kes kasvatas vahepeal kartulit, aga lpuks pidasid nad paremaks maast loobuda. Nd on see rohumaaga, mitte enam kartuliplluga koht.
Jrelikult ei saa me ehitada majapidamist les kartulile. Me ei saa enam les ehitada ka he lehmaga talusid. Kuigi neid on olnud kllalt ja pole midagi hrgutavamat kui lpsisoe piim, mis pstis vga paljud, kaasa arvatud ka minu, kopsutuberkuloosist.
Vanasti eldi, et lehm hakkab andma iget piima umbes kaheksandal laktatsioonil. Enne seda on piim valge pulber, kuhu on pandud nii palju vett sisse, et see neks vlja nagu piim, aga tegelikult on lss.
Eesti metsast rkides peame me aga ra otsustama, kas meil on vaja metsarahva mti vi meil on vaja metsa ennast. Kui metsa ennast, siis minu arvates viks igal eestlasel olla oma puu. Oma puud ei veta ju naljalt maha, kuigi mnel juhul peab seda tegema, niteks siis, kui puu on saanud mingil phjusel kannatada.
Minu snnikodus on mned puud saanud viga Teise maailmasja tulistamiste kigus. ks mrsukild on koguni siiamaani magamistoa seinas. Tulistamisele ette jnud mndide puit on rikutud. See on ka importpalgi puhul probleemiks, kui Veriora saeveskisse tuuakse sisse puit, mis on metalli tis, sest ta on maha vetud mingilt polgoonilt.

Sa palud aeg-ajalt teha spetsiaalselt sulle kunstitaieseid.
Need on ieti installatsioonid, mille puhul meistrimees tahab kavandit ja kui me oleme kavandi lbi ttanud ning leidnud lahenduse, siis selle projekti alusel ka midagi snnib.

Mis on nende installatsioonide lbivaks materjaliks?
Puidule tiesti vastupidiselt metall, sest metalli on kergem tdelda ja see on kujundatav vabamalt kui puumaterjal. Puu on ilus siis, kui ta on vimalikult looduslhedane. Toalill on vikene botaanikaaed.

Vikese botaanikaaiaga seoses meenub mulle lugu sellest, kuidas Jaapani turistid viidi Kuresohu. Midagi sellist polnud nad elu sees ninud: hiiglaslik territoorium, kus on vaid salaprased laukad, uinutava lhnaga puhmakesed, kiira-kra kasvanud mnnid. Tkk aega valitsenud vaikus, kuni ks turist ksis: Kui palju teil siin inimesi ttab? Mis mttes? ei saanud giid aru. No aga kik need bonsaid?
See nitab eesti ja jaapani kultuuride erinevust.



Usutleb Rainer Kerge, htulehe ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet