Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



artiklid
Visioonikonverentsil keskenduti ssinikule

levaade Eesti Metsaseltsi korraldatud visioonikonverentsil kneldust.

Visioonikonverentsi phiteema oli Mets ja metsandus kas ssiniku tootja vi allikas?
Tnavusel visioonikonverentsil keskenduti ssiniku sidumisele metsades. Teatavasti mjutab metsa kasvamine ja selle kasutamine otseselt Maa atmosfris oleva ssihappegaasi hulka ja sellest tulenevalt oodatakse just metsanduselt suurt panust ssihappegaasiheite vhendamisse.

CO2 kaubandus ha elavneb, mistttu vetud kohustusel vhendada kasvuhoonegaaside heidet on ka selge rahaline mde. Vaja on uusi teadmisi ja tarku metsanduslikke otsuseid, et optimeerida metsa kasvatamist ja puidu varumist ning kohandada metsandust kliimamuutustega, selgitas tnavust teemavalikut konverentsi moderaator, maalikooli professor Hardi Tullus (konverentsi ettekannetega saab tutvuda internetis metsaseltsi kodulehel: metsainfo.ee meie tegemised visioonikonverents).
Rootsi Pllumajanduslikooli professor Sune Linder Kliima ja mullaviljakus boreaalsete metsade kasvu piirajana Sune Linderi ettekanne ksitles Phjala metsade kasvu, eriti metsade biomassi produktsiooni mravaid tegureid. Professor pdis leida vastust ksimusele, kuidas mjutab kliima soojenemine ja atmosfri CO2 kontsentratsiooni tus metsade juurdekasvu kas vahetult vi toimub see mullaviljakuse tusu kaudu. Kuulajad said ka levaate vimalustest metsade produktsioonivime tstmiseks, kui eesmrgiks on toota rohkem puiduphist biomassi fossiilsete ktuste kasutamise vhendamiseks.
Tema olulisemad snumid olid jrgmised:
Puitu on vimalik kasutada taastuvenergia allikana senisest enam. Raiemahu suurendamine ei ohusta Phjamaade metsanduse jtkusuutlikkust
Rootsis on taas hoogustumas metsade vetamine. Vetisega metsa viidud ks hik energiat annab tiendavat puidu juurdekasvu kmme hikut. Seda mineraalmaadel, kus pole karta ka toorhuumuse kiiremal lagunemisel eralduvaid kasvuhoonegaase.
Kliima soojenemine kiirendab puistute juurdekasvu. Phjuseks on kevade pikenemine ja mulla varasem soojenemine. Soojemas mullas tegutsevad mikroorganismid, mis suurendavad mullas olevate omastatavate toiteelementide kogust. Atmosfris toimuv CO2 kontsentratsiooni tus kiirendab puude juurdekasvu, kuid see mju on suhteliselt vheoluline. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt. Meelis Mnt Metsandussektori roll kliimapoliitikas ja vastupidi Meelis Mnt vaatles kliimapoliitikat laiahaardelise teemana, mis hlmab vga mitmeid eluvaldkondi. Asekantsler andis levaate kliimapoliitika ning metsandussektori omavahelistest seostest ning sellest, kuidas need ksteist mjutavad ja tiendavad. Samuti rgiti metsandussektori mjust saastekvootidega kauplemisele. Tema peamised snumid olid:
Kliimapoliitikat ei saa vaadelda ainult keskkonna vi kliima soojenemise kontekstis, vaid laiemalt kui ressursisstlikule ja energiathusale poliitikale alarmeerijat.
Kliimapoliitikast tulenevad otsused ja tegevused mjutavad metsandussektorit otseselt seetttu pratakse sellele valdkonnale igustatult ha enam thelepanu.
Metsanduses tehtavad otsused mjutavad ka kliimapoliitika ettevalmistamist ja otsuste vastuvtmist. Eesti Metsa- ja Puidutstuse Liidu tegevjuhi asetitja Mrt Riistop Puud on vastus Mrt Riistopi ettekanne vaatles oodatava ssihappegaasiheite vhendamise vimalusi puidukasutamise suurendamisel. Ettekanne keskendus puidukasutuse keskkonnamjule ja vrdles puidutoodetes talletunud ssiniku kogust alternatiivsete materjalide tootmisel tekkiva kasvuhoonegaaside emissiooniga. Samuti oli kne all puidutoodete tootmistsklis tekkivate jtmete energeetiline vrtus, mis keerukamate toodete puhul on oluliselt suurem kui tootmisprotsessis kuluv energia. Tema ettekande phipunktid olid jrgmised:
Selle asemel, et maksta metsaraiest loobumise eest, tasuks ergutada hoopis metsade ja puidu tarvitamist, sest nii vib suuresti vhendada CO2 emissiooni ja ldist energiatarbimist.
Ssihappegaasi heidet saab metsade majandamisel krpida 6 Gt vrra aastas enam kui nende majandamist keelates. See moodustab omakorda tervelt viiendiku koguemissioonist
Puithoonesse saab ladestada suures koguses ssihappegaasi. Arvestades, et majanduse areng suunab ha enam inimesi linnadesse, tasuks senisest enam melda ka puidust korrusmajade ehitamisele.
Uusi vimalusi puidust korrusmajade ehitamiseks annavad kaasaegsed materjalid, niteks ristkihtliimpuit (tenoliselt tuleviku betoon) ja sellest veelgi keskkonnasbralikum (liimivaba) puidust tblitega hendatud ristkihtpuit. Ssiniku jalajlge saab veelgi vhendada looduslike viimistlusmaterjalide kasutamisega. Soome Joensuu likooli professor Seppo Kellomki Metsamajanduse roll ssiniku sidumisel ja CO2 emissiooni vhendamisel Seppo Kellomki ettekanne andis phjaliku levaate metsakasvatuslikest vimalustest, kui eesmrgiks on suurendada ssiniku sidumist metsade biomassis ja selle kaudu vhendada fossiilsete ktuste kasutamisest tulenevat CO2 emissiooni. Analsiti erinevate raieviiside ja raieringi pikkuse mju. Tutvustati erinevaid metsade kasvu kirjeldavaid mudeleid ja nende phjal analsiti metsakasvatuslike tegevuste mju metsa ssinikubilansile. Ettekandja phisnumid olid:
Metsade majandamine, sealhulgas intensiivsed metsakasvatuse meetodid vimaldavad siduda metsadesse rohkem ja kiiremini ssinikku.
Kuna puit asendab fossiilseid ktuseid, siis saame vhendada CO2 emissiooni. Tartu likooli professorid lo Mander ja Krista Lhmus Kuivendatud mets: ssiniku allikas vi neelaja? Ettekandes ksitleti kuivendatud metsade rolli ssiniku sidumisel puidu biomassi ja samaaegset kasvuhoonegaaside eraldumist kdusoode mullast. Teatavasti jrgneb soometsade kuivendamisele pikaajaline mulla orgaanilise aine lagunemine ja CO2 ning teiste kasvuhoonegaaside eraldumine. Arutleti, kumb protsess on lekaalus kas intensiivne puidu biomassi juurdekasv ja selle energeetilisel kasutamisel vhenev fossiilsete ktuste tarbimine vi kuivendatud turbakihi lagunemisel tekkiv kasvuhoonegaaside kogus. Kaksikettekandes jid klama snumid:
Kuivendatud soometsad, niteks kdusoo metsakasvukohatbis, seovad puudesse rohkem ssinikku (CO2) kui eraldub endise turbakihi aeglasel lagunemisel.
Ka puistute maa-aluses osas seotakse intensiivselt ssinikku, mis suurendab mulla ssinikuvaru.
Endisele pllumaale rajatud mets hakkab mulla ssinikuvaru kiiresti suurendama.



Hardi Tullus, Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet