Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



artiklid
Kuuseknnud senikasutamata ressurss

Viimastel aastatel on puidu kasutamine energia tootmiseks Eestis metsade majandamist intensiivistanud. Tavapraseks puidusaaduseks on muutunud hakkepuit, mida toodetakse muuhulgas ka raiejtmetest. Seni kasutamata potentsiaalseks taastuvenergiaressursiks on aga ka knnupuit.

Phjamaades on kndude juurimise maht ha kasvanud, Eestis on alustatud teadusuuringutega.
Veel lhiminevikus polnud sugugi ebatavaline olukord, kus metsavaruja jttis kttepuidu langile, kuna selle kokkuvedu ei olnud majanduslikult otstarbekas. Vajadus puidulise biomassi jrele on pidevalt suurenenud ja ha kasvava nudluse katmiseks ptakse leida uusi ressursse. heks uueks potentsiaalseks allikaks on langile jvate kndude juurimine ja nende kasutamine energia tootmiseks. Phjamaades on see muutunud ha intensiivsemaks. Soomes on viimase nelja aasta jooksul kndude juurimise maht kolmekordistunud ja 2010. aastal juti juba 1 miljon kuupmeetrini.

Veiko Uri, EM metsakasvatuse osakonna dotsent Mats Varik, EM metsakasvastuse doktorant Jrgen Aosaar, EM metsakasvatuse doktorant

Eestis puuduvad paraku antud valdkonnas teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused. Jttes vlja prof. L. Reintami [1] lhikese eksperthinnangu, on see temaatika siiani teadusuuringutega katmata. Samas peaks sstlik ja jtkusuutlik metsade majandamine arenenud metsandusega riigis tuginema valdavalt teadustde tulemustele. Phjamaade teadustulemusi ja metsakasvatuslikku kogemust saab juurimise planeerimisel kindlasti arvestada, kuid Eesti mullastiku- ja kliimatingimused on siiski Soome ja Rootsi omadest erinevad ning neid ei saa meie oludesse ks-heselt le kanda.
Eelmisel aastal toimunud RMK teadusprojektide konkursil leidis uurimisprojekt Kuusekndude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamjude hindamine teadusnukogu heakskiidu ning rahastamise. Projekti lbiviijateks on maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse ja metsatstuse osakondade ttajad. Idee autor ja juht on metsakasvatuse osakonna dotsent Veiko Uri.
Projektitaotlus oli ajendatud viimase aja arengutest ja suundumustest taastuvenergia sektoris nii Eestis kui Euroopas laiemalt. Kuigi Eestis ei ole kndude kasutamine energia tootmiseks veel laiemalt levinud, vib lhitulevikus olukord muutuda. Fossiilsete energiakandjate kallinemise kiiluvees on puidulise biomassi kasutamine energia tootmiseks kulgenud jtkuvalt tusvas joones. Lhitulevikus ilmselt sama trend jtkub. Uurimisel suunatakse peathelepanu keskkonnamjude selgitamisele 2011. aasta sgisel kivitunud RMK projekti raames uuritakse vaid kuusekndude juurimist, kuna need on selles osas perspektiivsemad. Pindmise juurestiku tttu nuab kuusekndude juurimine vhem energiat ning kaasnevad mullahiringud on tagasihoidlikumad, kui niteks kase vi mnni kndude juurimisel. htlasi kasvavad kuusikud viljakamatel kasvukohtadel, mis on toitainete kadude osas vhem tundlikud [2].
Projekt on laiaphjaline ning selle raames otsitakse vastuseid paljudele ksimustele, erinevaid juurimisega seotud aspekte ksitletakse kompleksselt. Antakse hinnang potentsiaalsele ressursile ehk saadavale knnupuidu kogusele juuritavalt alalt; selgitatakse knnupuidu kttevrtust, tuhasust, niiskuse-, toitainete- ja ssinikusisaldust; analsitakse erinevate kasvukohatpide sobivust juurimiseks nii keskkonnakaitselistest, metsakasvatuslikest kui ka majanduslikest aspektidest lhtuvalt. Peathelepanu suunatakse juurimisega kaasnevate keskkonnamjude selgitamisele. Uuritakse kndude eemaldamisest tingitud vimalikku toitainete kadu ning juurimise mju kasvukoha viljakusele, sh. lmmastiku ja ssiniku ringele. Thelepanuta ei j ka metsakaitselised aspektid maalikooli metsapatoloogid uurivad juurimise mju haigustekitajatele, eesktt tve- ja juuremdanikele. Seniavaldatud uurimistulemused nitavad juuritud aladel uue metsaplve nakatumise vhenemist nii juurepessu kui ka klmaseenega. Juurimise kigus patogeense materjali eemaldamine raiesmikelt peaks uue metsaplvkonna nakatumist nimetatud haigustesse oluliselt vhendama [3].
Projekti kigus vaadeldakse ka juurimise metsakasvatuslikku mju hinnatakse uue metsaplve kasvamaminekut ja hilisemat kasvu juuritud aladel. Kndude juurimisega raiesmikelt kaasneb maapinna ettevalmistamisega sarnane efekt [4]. Metsaadra kasutamise asemel tehakse vajalik t juurimise kigus ra he tvttega, mis aitab hoida kokku kultiveerimise kulusid.
Eriti intensiivselt tegeletakse kndude juurimise temaatika uurimisega Rootsis, kus 2011. aasta oktoobris toimus rahvusvaheline smpoosion Tree-stumps for bioenergy harvesting, tehniques and environmental consequences. Uppsalasse olid kokku tulnud tippteadlased le maailma, ka Eesti metsateadlased. Konverents oli suurepraselt korraldatud ja kogu kndude juurimisega seotud teemade spekter, alates tehnoloogiatest kuni juurimise mjust bioloogilisele mitmekesisusele, vga hsti kaetud. Kinnitust sai, et projektis pstitatud probleemid on aktuaalsed mujalgi sarnaste ksimustega tegelevad ka naaberriikide teadlased. Phjalik eelt eksperimentide kavandamisel ning kivitamisel annab head eeldused projekti nnestumisele ja saadavad uurimistulemused on teaduslikult vrreldavad Phjamaade analoogiliste uurimustega. Et senistes uurimistdes soovitatakse kndude juurimisel vltida niiskeid ja liigniiskeid alasid, oleks Eestis juurimine perspektiivseim kahes metsakasvukohatbis jnesekapsa ja sinilille [5]. Kuna laanemetsades kasvab pindalaliselt 42% ja palumetsades ligikaudu veerand kuusikutest [6], siis on need kaks kasvukohatpi juurimise seisukohast selgelt prioriteetsed. Teistes tbirhmades on kuusikute osakaal tunduvalt viksem. Lisaks on laanemetsade kuusikud kige enam nakatunud juurepessust [7]. Laane- ja palumetsades lubab juurimist ka metsamajandamise eeskiri.

2011. aastal juuriti knde neljal katsealal
Uurimistde lbiviimiseks on rajatud neli katseala RMK Tartu, Vru ja Lne- Virumaa metskondades. Eespool toodud kaalutlustel rajati katsealad kolme juurimise osas perspektiivsematesse kasvukohatpidesse: sinilille, jnesekapsa ja mustika. Lisaks rajati ks katseala sinilille kasvukohatbis tugeva juurepessu kahjustusega raiesmikule juuremdaniku leviku ja selle vhendamise vimaluste uurimiseks.
RMK juuris knnud valitud katsealadel 2011. aasta oktoobri lpus. Selleks kasutati 25-tonnist ekskavaatorit, millele oli torganiks paigaldatud spetsiaalne juurimispea Pallari KH-160 [8]. Masin tuli suurepraselt toime ka vga suurte (70 cm lbimduga) kndude juurimisega. Esialgsete ja ligikaudsete mtmiste tulemustena kulub ekskavaatoril he hektari juurimiseks 78 tundi, tpsemaid hinnanguid tootlikkuse osas saab anda prast phjalikumat analsi. Ndseks on mudelknnud fraktsioneeritud, kimas on labortd tagavara, kttevrtuste, toitainete sisalduse ja patogeenide mramiseks. Esmaste tulemuste phjal vib juuritud kndude tagavara parimatel aladel letada 100 m3/ha.
Juuritud alad uuendati 2012. aasta kevadel, mille jrel kivitatakse erinevad eksperimendid aineringete ning metsakasvatuslike ksimuste uurimiseks. Pilootprojekti pikkuseks on planeeritud kolm aastat ja selle lppedes peaksid olemas olema esialgsed teadmised kndude juurimise metsakasvatuslikest, keskkonnakaitselistest ja tehnilistest aspektidest Eesti metsades.

Kirjandus
Reintam, L. 2006. Raiejnuste kogumise keskkonnamju mullastikule ja taimestikule. RMK lepinguline t: 25.
Athanassiadis, D., Lindroos, O., & Nordfjell, T. 2011. Pine and spruce stump harvesting productivity and costs using a Pallari KH 160 stump-lifting tool. Scandinavian Journal of Forest Research, 26 (5): 437445.
Vasaitis, R., Stenlid, J., Thomsen, I.M., Barklund, P., Dahlberg, A. 2008. Stump removal to control root rot in forest stands. A literature study. Silva Fennica, 42 (3): 457483.
Wood, S., & Areas, C. 2010. Moisture content of Norway spruce roadside storage sites. Silva Fennica, 44: 427434.
Lhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatbid. Tallinn: 88.
Aastaraamat Mets 2009. Keskonnateabekeskus. Tartu, 2010: 217.
Hanso, S., Hanso, M. 1999. Juurepessu levimisest Eesti metsades. Metsanduslikud Uurimused, 31: 162172.
Tervolan Konepaja. 2012. http://www.tervolankonepaja.fi



Veiko Uri EM metsakasvatuse osak. dotsent,Mats Varik ja Jrgen Aosaar EM metsakasvatuse doktorandi

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet