Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



artiklid
Riigi roll histute jaoks

Maailma eri paigus on riigi roll metsahistute tegevuses erinev. Milline on see Eestis ja millised on perspektiivid?

Milleks histegevus?
histegevus snnib vajadusest. ldjuhul on see vajadus tingitud asjaolust, et ksi tegutsedes ei saavutata oodatud tulemust vi jb midagi hoopis tegemata. Ajaloos leiame palju niteid inimeste histegevusest ellujmise eesmrgil,loomariigis kohtab seda endiselt mitmete
liikide juures.

Tnapeva hiskonnas on valdav osa histegevusest seotud majandusliku kokkuhoiu saavutamise ja suurema tulu teenimise vimalusega. Vajadus histulise tegevuse jrele tekkis 183040- ndate aastate Inglismaal tstusrevolutsiooni ajal. Ajendiks olid kehvapoolsed ttingimused, madalad palgad ja suur tpuudus. Algsed histute toimimise phimtted, mis aja jooksul ei ole oluliselt muutunud, snastati 1844. aastal Rochdaleis Inglismaal [1, 2]. Rahvusvaheline histute Liit on 2005. aastal defineerinud histu miste histu on autonoomne vabatahtlikel alustel liitunud isikute hendus, mis tidab hiseid majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisi vajadusi ja pdlusi lbi hisomandis oleva ja demokraatlikult juhitava ettevtte [3]. Eestis on ldlevinud niteks pllumajandustootjate ning erinevad tarbijate hendused. Sellised koostvormid on toimivad, kuna liikmetel on vajadus ja motivatsioon histegevusest saadava hve jrele. histegevus vljaspool Eestit hinenud Rahvaste Organisatsioon kuulutas 2012. aasta rahvusvaheliseks histegevuse aastaks. Seetttu on kohane vaadata, kuidas on histegevus korraldatud vljaspool Eestit. RO toonitab histulisel tegevusel baseeruva rimudeli tugevust ning propageerib seda kui head vimalust sotsiaal-majanduslikuks 15arenguks. Arengumaades rgitakse histegevusest endiselt kui vimalusest ellu jda ning propageeritakse kogukondadel baseeruvat mudelit. Paljudel juhtudel piirdutakse selle arendamisel siiski vhese riigi- vi vlisabi andmise ja jaotamisega kohalikul tasemel nii, et minimaalsed vajadused saaksid kaetud.
Euroopas vaadatakse histulist rimudelit kui vimalust rahuldada inimeste sotsiaalseid vajadusi, mistttu otsitakse ka tiendavaid vimalusi selle mudeli laialdasemaks propageerimiseks. Oluliseks peetakse siiski histulise majanduse tunnustamist, mitte sellele teiste rimudelite ees eeliste andmist [4].
Euroopa metsamajandus on passiivne ning ldjuhul kasutatakse puitu tunduvalt vhem kui seda kasvatatakse. RO Euroopa Majanduskomisjoni poolt koosts Forest Europei ja Euroopa Komisjoni Pllumajandus- ja Maaelu Arengu peadirektoraadiga valminud ksiraamat peab vikesepindalalist erametsaomandit probleemiks enamikes Euroopa riikides. Paljudel omanikel on vhe teadmisi metsast ja selle majandamisest. Lahendusena nhakse selliste omanike koondumist histutesse, mis paneks aluse majanduskoostle. Metsahistute tekkes ja nende arendamises nhakse vimalust ka puiduvarumise hoogustamisel. hinenud erametsaomanikud oleksid heaks koostpartneriks puidutstusele, metsamajandus- ning energiaettevtetele jne. [5].
Riigi arendamisel on pidevalt vaadatud ka naabrite poole. Metsanduslik histegevus ei ole selles osas erand. Mitmeid eeskuju vrivaid niteid on tuua Skandinaaviamaadest, kus enamikel juhtudest on edu aluseks majanduslik koost. See omakorda vimaldab lisaks pakkuda muid nn. pehmemaid teenuseid.

histegevus Eesti metsanduses
Taasiseseisvunud Eestis algas histegevus metsanduses 1992. aasta 24. aprillil, mil loodi talumetsa liit. Nende poolt alustatut jtkab erametsaliit, kes on nii metsaomanikke hendav kui ka esindav keskorganisatsioon [6].
Metsahistute tekke nide ei ole samastatav sellega, mis ajendas 1830-ndatel britte koostle. Eelkige nhti vajadust omandi tagasi saanud ning pikaajalisi metsamajandamise traditsioone mitteomavate erametsaomanike harimise ja neile majandusteenust pakkuva histulise ssteemi loomise jrele. Kuigi eesmrgiks oli majanduskoost, siis praktikas tegeleti pigem nu- ja ppepevade korraldamise ning infovahetusega. Keskorganisatsiooni lesanne oli oma liikmete huvide esindamine riiklikul tasemel ning vimalikult htse ja tervikliku histute ssteemi loomine.
Esimese viieteist aasta jooksul oli histute areng tagasihoidlik. Viimasel viiel aastal on olnud mrgata teatud aktiviseerumist, kuid metsaomanike ldarvu arvestades on histuline tegevus vike. 2010. aastal kuulus histutesse 2582 omanikku. 2400 olid fsilised ja 182 juriidilised isikud ehk siis metsaomanike ldarvust vastavalt 2,6 ja 4,5%. Esimestele kuulub 10% fsiliste isikute, teistele 59% juriidiliste isikute metsamaa pindalast. Erametsaomanikest on 93% fsilised isikud, kellede oma on 33% histuliikmete metsamaast. Juriidilistel isikutel on vastavad nitajad 7 ja 67%.
Metsamajanduslike tegevuste kogupindalast 41,7%, sh. 59,3% metsauuendustde ja 40,3% raiete pindalast, kavandati 2010. aastal teha histutesse kuuluvate erametsaomanike poolt (vt. joonis 1). Sellest fsilisest isikust metsaomanikud kavandasid 25% ja juriidilised isikud 75% [7].

Kasutamata vimalused ja sltuvus toetustest
Ernst & Youngi poolt 2009. aastal lbi viidud metsaomanike majandusliku histegevuse anals nitas, et histulise tegevuse peamiseks elushoidjaks on riigi toetused. Sel ajal tegutsenud histutest pooltel moodustasid eelarves olulise osa vi tielikult avaliku sektori toetused. Kusjuures toetuste taotlemine oli ks histu phitegevus (peaaegu kigil arvestataval mral), aga oli ka neid, kellel oli see ainuke eesmrk. Levinuimaks majanduslikuks histegevuseks oli metsa uuendamis- ja hooldustd ning selleks materjali varumise teenuse osutamine. Praktiliselt kski histu ei korraldanud metsasaaduste varumist, ttlemist ja turustamist.
Analsi tulemusena soovitati histute majandusliku iseseisvuse saavutamiseks ja jtkusuutlikkuse tagamiseks toetuste osakaalu olulist vhendamist ning majanduslikust tegevusest saadava tulu osakaalu suurendamist. Tiendavalt toodi vlja, et vaid suurema metsamaaga (alates 10 000 ha) histute puhul on vimalik rkida efektiivsest majanduslikust iseseisvusest [8].
Kaks aastat hiljem tellis erametsakeskus MT-lt Metsape uue tulubaasi analsi, mis nitas, et endiselt on nende suuremaks tuluallikaks toetused. Tnu puidumgi teenuse pakkumisele on toetuste osakaal eelmise uuringuga vrreldes vhenenud 21% vrra. Suurenenud on majandustegevusest saadav tulu, kige rohkem tulundushistutel. Seega vib jreldada, et sobivam histegevuse ettevtluse vorm viks olla tulundushistu. Siiski ei taga ksnes vormi vahetamine paremaid tulemusi. Tulundushistu tulud tekivad peamiselt majandustegevuse tulemusel (nt. teenuste osutamine) [9].
Kokkuvtvalt vib vita, et metsanduslik histegevus Eestis on seni keskendunud eelkige teabevahetusele ja riiklike toetuste taotlemisele, mistttu ei ole selline tegevus pikas perspektiivis jtkusuutlik. Toetudes vaid riigiabile, on erametsaomanikud kaotanud sltumatuse metsa kasutamise planeerimisel ja tde teostamisel.

Eesti riik ja histegevus
Juba 1997. aastal heaks kiidetud metsapoliitika kohaselt toetab riik erametsandust metsaomanike organisatsioonide kaudu. Toetuse mramisel arvestatakse eelkige organisatsioonide tegutsemise efektiivsust [10].
Riigi eesmrk on metsaressursi jtkusuutlik majandamine pikas perspektiivis. Riigikogu poolt kinnitatud metsanduse arengukava aastani 2020 toob probleemina vlja, et erametsaomanike tugistruktuuri peab praegu lal riik, metsahistute kuludest peaaegu 80% kaetakse toetuste kaudu. Valdkonna mjukuse ja tulususe suurendamise vimalused on seotud koordineeritud histegevusega nii innovaatilisel tootearendusel ja saadustele lisandvrtuse andmisel kui ka turustamisel. Kui majanduskeskkond vimaldab metsaomanikul efektiivselt tegutseda, puudub vajadus otsesteks toetusteks. Edaspidi keskendutakse ennekike metsa kasvupotentsiaali ja metsamajandamistde kuluefektiivsust parandavate tde ja meetmete toetamisele (nt. noore metsa hooldamine, metsaparandus, sh. juurdepsuteede rajamine, maastiku ilme silitamine, loodusvrtuste ja looduskeskkonna kaitse thustamine, nustamine, histulise puidumgi arendamine ning metsade inventeerimine ja metsamajandamiskavade koostamine). histulise tegevuse hoogustamiseks makstakse siseriiklikke toetusi vaid metsahistusse kuuluvale erametsaomanikule [11]. Riik ei sunni histegevusele, kuid annab vimaluse areneda nendel, kes lbi koost pakuvad metsaomanikele paremat teenust.
Oluline ei ole histute paljusus, vaid nende poolt pakutavate teenuste hulk ja kvaliteet. Seetttu eelistab riik edaspidi keskenduda ennekike metsa kasvupotentsiaali ning metsamajandamistde kuluefektiivsust parandavate tde ja meetmete toetamisele. Kesoleva aasta algusest hakkab kehtima uus liikmete arvu alammr, mis vimaldab metsahistul toetust taotleda. 2011. aastal oli piirmraks 80, 2012. aastal peab olema vhemalt 120 liiget. Suuremaid histuid on tnase seisuga vhemalt 14.
Kaasates rohkem liikmeid, on histul vimalus thusamalt arendada pakutavaid teenuseid ja samas muuta ka riigisisesed toetused kuluefektiivsemaks. Metsahistute rolli kasvu neb riik ka puidu pakkumise suurendamises ja turustamises, mistttu on metsamajandusalase koostprojekti tegevused mber snastatud. Eesmrgiks on eelistada just fsilise isiku omandis olevalt kinnistult prit metsamaterjali judmist turule. Tulenevalt metsanduse arengukavast, muudetakse riigisisesed toetused pikas perspektiivis kuluefektiivsemaks. Tugissteemi vljaarendamise faasis tuleb jrk-jrgult liikuda ssteemi omafinantseerimise suurendamise ning riigipoolse toetuse vhendamise poole. Toetada tuleb histegevuse arengut, et tagada pikas perspektiivis jtkusuutliku tugissteemi olemasolu ja muuta omanikule metsade majandamine atraktiivsemaks. Tugissteem peab vimaldama tita riigilt haldus- vi koostlepingu raames saadud lhema- vi pikemaajalisi lesandeid. Suurendatakse metsahistute vimekust avalike teenuste osutaja ja turule toojana (nt. Natura vrgustik, puhas vesi ja ssinikukaubandus).
histegevuse vimalusi on kigil. Selleks, et tagada pikaajaline jtkusuutlikkus erametsanduses, on oluline elujuliste ja isemajandavate metsahistute teke. Kuna toimiv histegevus saab baseeruda vaid vajadustel, siis lisaks riigipoolsele soosingule on vaja senisest suuremat tahet erametsaomanike ja nende poolt moodustatud histute poolt.

Kirjandus
1. Cooperative Wikipedia, The Free Encylclopedia, http:// en.wikipedia.org/wiki/Co-operatives
2. Working Class Movement Working Class Movement Library, http://www.wcml.org.uk/
3. histu Eesti histegeline Liit, http://www.eca.ee/
4. Rahvusvaheline histute Liit International Cooperative Alliance, http://www.ica.coop/al-ica/
5. Good practice guidance on the sustainable mobilisation of wood in Europe. Forest Europe, European Commission Agriculture and Rural Development, United Nations Economic Commission for Europe / Food and Agriculture Organization of the United Nations, 2010.
6. Eesti Erametsaliidu phikiri Eesti Erametsaliit, http:// www.eramets.ee/pohikiri
7. Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2010. aastal. For Info, Tartu, 2011.
8. Metsaomanike majandusliku histegevuse organisatsioonilised lahendused. Ernst & Young, Tallinn, 2009.
9. Metsahistute tulubaasi anals, MT Metsape, Tallinn 2011.
10. Eesti metsapoliitika Eesti metsapoliitika heakskiitmine, Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/73663
11. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kinnitamine, Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/318022011003





Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajaktiivid?

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet